Politsei statistika näitab, et tänavu esimesel kolmel kuul oli kahjuga lõppenud kelmusjuhtumeid neli korda vähem kui eelmise aasta neljandas kvartalis. Siiski kadus tänavu esimese kolme kuuga inimeste kontodelt ümmarguselt 400 000 eurot. Luminori panga pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik on öelnud, et see võib olla vaid vaikus enne tormi.
Tõenäoliselt mängib siin rolli kriis ja sõda, miks telefonikelmid jm petised on justkui maha rahunenud. Kuid samamoodi oli see ka koroonakriisi alguses, kui kuritegevus siiski loetud nädalate või kuudega uue olukorraga kohanes ja petturid uute trikkidega turule tulid. Kiige tähelepanekutele võiks veel lisada, et ilmselt on ainult aja küsimus, mil petturite ridu hakkavad täiendama kõikvõimalikul viisil Ukrainale abi küsijad.
Nii oli see ka koroonakriisi ajal, kui nö ajakohastuti – siis hakati näiteks pakkuma imeravimeid ja kodude desinfitseerimist. Seni pole võltsabiküsijatest teateid tulnud, kuid valvsusel ei maksa lasta uinuda ning kui näiteks mõne mittetulundusühingu esindaja helistab, peaks püüdma internetist tausta kontrollida. Ilmselt tegelevad kelmid ka uute investeerimisskeemide väljamõtlemisega.
Ei imestaks, kui edaspidi pakutaks “soodsaid” sõjatööstuse aktsiaid. Eesti Pangaliidu poolt mullu suvel Norstatilt tellitud uuringust selgus, et pangandus- või investeerimiskelmustega on üldse kokku puutunud ligi veerand Eesti elanikest.
Arvaja
2. mai 2022 13:29