"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
REIN VEIDEMANN: Putinism on teinud vene keelele ja kultuurile karuteene (1)
02. mai 2022
Foto: Scanpix

“Võiksime 9. mail heisata Euroopa Liidu lipud, sest see on ju tegelikult Euroopa päev,” lausus Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann.

Päev pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse ütles Soome Vabariigi president, et maskid on langenud.
Kahele põlvkonnale Nõukogude Liidus või selle satelliitriikides üles kasvanud inimestele ilmutas end taaskord sajanditetagune Vene šovinism ja imperialism, mille viigileheks Nõukogude Liit oli. Maskide taha varjunud muster on seesama: anastamine kas või relva jõul, domineerimine, nn vene maailma (iroonilisel kombel on “maailm” ja “rahu” vene keeles homonüümid). 9. mai on Euroopa päev, nii et ma loodan, et lipuvabrik töötab täie võimsusega, et Eesti ja Ukraina lippude kõrval ka Euroopa Liidu suuri lippe toota. Võiksimegi sel päeval ehtida oma majad Euroopa Liidu lippudega, samuti võiks neid olla ühissõidukitel. Need Eestis elavad venelased, kes tahavad mälestada oma sõjas langenud esivanemaid, võivad ju viia oma lilled Tundmatu Sõduri hauale.


Küllap leidub nüüdki piiritaguseid “dirigente”, kes nõukogude pärandiks olevas arvukas vene kogukonnas “õngitsevad” Putini imetlejaid või toetajaid, keda siis õhutada Georgi lintide või Z-sümboolikaga pronkssõduri juurde marssima. Arvan siiski, et Eesti riigi pädevad organid summutavad juba eos sellised kavatsused. Meie politsei on kindlasti oma ülesannete kõrgusel, hoidmaks ära seadusetust ja provokatsioone.

Meeleavalduste ohtu ma suureks ei pea. Esiteks on märgatav eestivene diasporaa siiski lojaalne Eestile, eriti just nooremates põlvkondades tuleb selgelt esile Eesti patriotism. Võimu tasandil pole meil ju segregatsiooni. Tallinna linnavõimu tipus on vene kodukeelega noored mehed ja naised. Venekeelse ETV+ vaadatavus on viimasel kahel aastal suuresti kasvanud. Tallinnas on Vene teater ja Vene kultuurikeskus. Vene kultuuri viljelemiseks pole keegi teinud takistusi. Putin ja putinism ise on aga osutanud karuteene vene keelele ja kultuurile. Just lugesin omal ajal kurikuulsaks peetud, nüüd aga dissidendina tuntud Aleksandr Nevzorovi üht mõtet: “Kes alustab sõda, see ei tohi unustada, et sõda ei süüta põlema ainult linnu, vaid ka kultuuri!” Ei jõua ära imestada ega kahetseda, kuhu on jäänud see vene kirjanduseski eriomane tunne, “pokajanije”, s.t eriti sügav ja alandlik patukahetsus.

Aprillirahutuste 15. aastapäev ja Eesti vene kogukonnale oluline 9. mai kui Nõukogude Liidu võidu tähistamine teises maailmasõjas sattuvad konteksti, milleks on Venemaa täiemõõduline sõda Ukraina rahva ja riigi vastu. Viisteist aastat tagasi “dirigeeriti” Tallinna ja Ida-Viru rahutusi piiri tagant. Enne seda üritati 1990. aasta 16. mail Toompea “mässus” nn interliikumise varjus kõigutada suveräänsuse poole liikuvat Eestit, 1924. aasta detsembrimässu eesmärk oli samuti Eesti suveräänse riikluse hävitamine.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

temaatik
2. mai 2022 16:26
EU - lippu, Ukraina lippu jne ei tohi ilma sinimustvalgeta heisata. Seejuures peab sinimustvalge olema auväärsemal kohal. Näiteks Tallinnas Hiiul asuv söögikoht Puhfet peaks Eesti ja Ukraina lipu asukohad ära vahetama.