Sel nädalal moodsa õppimise festivalil jagasid meie haridustöötajad omavahel kogemusi, kuidas viia õpetamine uuele tasemele IT-abil. Tehnika viimane sõna meie haridusmaastikul täna kahtlemata koolitunnid virtuaalreaalsuses. Nimelt juba praegu kahekümnes Eesti koolis saavad õpilased VR-prillide abil näiteks ajaloo tunni ajal minna jalutama teise maailmasõja aegsetesse suurlinnadesse.

“Me tegelikult hariduses konkureerimegi meelelahutuse, filmide, mängude jms. Seega miks mitte tuua sellist huvitavat ja uudset lähenemist hariduskeskkonda, millel lisaks on ka produktiivne funktsioon,” kirjeldas haridustehnoloog Ken Tilk. 

Kui andekad on aga tänapäeval noored ise töötamaks välja nutikaid tarkvaralahendusi, mis tulevikus potentsiaalselt lihtsustaksid mõnes valdkonnas meie kõigi elusid? Koostöös Tallinna Ülikooli teadlastega viis Kalamaja Põhikool enda õpilaste seas läbi test-uuringu, uurimaks kui paljudel ja millistel õppuritel on potentsiaal olla võimekas just programmeerimises.

Tublimad saavad rohkem väljakutseid arvutitundides

“Meie enda jaoks üllatavalt nende hulgas, kes selle hästi sooritasid ei olnudki eriti viielisi. Siit saabki järeldada, et ega ma ikkagi ei näe neid inimese andeid alati kohe nii lihtsalt,” Ütles Kalamaja Põhikooli direktor Piret Rõõmussaar.

Direktori sõnul saab kool seda teadmist arvesse võttes suunata õpilasi näiteks robootikaringi või pakkuda neile rohkem väljakutseid arvutitundides.

Teadagi on tehnoloogia ülikiirel arengul ka varjuküljed. Psühholoog Anneli Salk nentis, et kuigi noored on tihti tänu nutiseadmetele sageli laia silmaringiga ning nende ajutegevus on kiire, siis samas ka nende vaim on sageli ülekoormatud.

“Ma kasutame liiga palju kaasaaja tehnikat, eriti noored kasutavad öösel nutitelefoni. See koormab meie mälu üle ja tekitab vaimset väsimust ja kahtlemata ka aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, mis on väga levinud,” ütles Salk.

Kannatab õpilaste keskendumisvõime

Paratamatult on nutimaailm paljude igapäevaelu lahutamatu osa ja kui selle tagajärjel kahaneb inimeste keskendumisvõime on ka õpetajatel paras väljakutse, kuidas anda enda tundi nii et õpilase tähelepanu ei hajuks.

“Mõtteid on palju, aju hakib, midagi ei jää meelde ja ühelt mõttelt hüpatakse kohe teisele mõttele, keskendumine on raskendatud – seda teeb tehnoloogia pidev kasutamine,” sõnas Salk.

“Ma osades tundides tegin näiteks sellise eksperimendi, kus kasutasin viite erinevat kordamismeetodit ja lõpuks kui ma võrdlesin neid erinevat viit vairanti, siis iga klassi puhul sain aru, milline kordamismeetod just neid õpilasi enim kaasas,” jagas ühte enda nippi Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja Merike Saar. 

“Ma arvan, et me oleme sellel teel, et valikud tehakse koolides ja põhilised, kes neid teevad õppijad, kes ütlevad kuidas ja millisel moel õppimine on neile kõige mõnusam ja huvitavam ja köitvam,” ütles Haridusameti hariduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Viivi Lokk.