"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Lapsed, keda tõrjutakse, tunnevad end haavatava ja üksikuna ka täiskasvanueas (0)
04. mai 2022
Foto: Pixabay / foto on illustratiivne

“Kiusamise puhul seisneb tõrjumine ühe inimese tahtlikus ja süsteemses eiramises olukorras, milles ta on sunnitud viibima ja kus tal on end mingil põhjusel raske kaitsta. Sealjuures on kiusamisolukorras igal inimesel grupis oma roll, mis jaotub mitte ainult kiusaja ja ohvri, vaid ka kaasajooksikute, õhutajate, passiivsete pealtvaatajate vahel,” selgitas MTÜ Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vabaks!” koordinaator Saskia Muru.

“Nii mängudes kui ka päriselus tuleb ette olukordi, kus lapsed peavad endale koha kindlustamiseks teisi välja trügima. Alati ei ole selleks füüsiline tõukamine, vaid kasutatakse ka varjatud väljatõrjuvaid tegevusi,” lisas Muru.

2012. aastal kuulutas ÜRO 4. mai rahvusvaheliseks kiusamisvastaseks päevaks, mil kutsutakse üles selgelt väljendama oma seisukohta mitte toetada kiusamist. Saskia Muru ja Aleksandra Munts-Avajõe juhivad kiusuennetusel erilist tähelepanu laste kuuluvusvajaduse olulisusele.

Lapsed peavad tundma kuuluvusvajadust

“Kuuluvusvajadust peetakse üheks olulisemaks vajaduseks meie elus. Just see tarve ajendab sõlmima ning hoidma kestvaid, positiivseid ja olulisi suhteid, lisas Muru.

“Juba väga noorest east oleme sõltuvad kogukondadest, kus saame mõtiskleda, õppida ja luua uusi suhteid. Kui isikliku koha suhtes tekib kahtlusi, muutub meie aju valvsaks.”

Inimesed, kel napib teistega positiivseid kontakte ning kindel kuuluvustunne gruppi, võivad Muru sõnul kogeda ärevust, üksindust, olla depressiivsed ja vihased. Nad muutuvad ebakindlaks ja püüavad oma kohta kindlustada. Seetõttu tekib olukordi, kus hakatakse hirmust ise ohvriks langeda hoopis teisi grupist välja tõrjuma. Lapsed, keda kogukonnast, olgu selleks siis näiteks rühm või klass, välja tõrjutakse, tunnevad end haavatavana ja üksikuna ka pikemas perspektiivis.

Väärtuskasvatuslik lähenemine kogu grupis

Eesti haridusasutustes kasutatavas kiusuennetusprogrammis “Kiusamisest vabaks!”, mida veab Eestis MTÜ Lastekaitse Liit, ei ole metoodiliste tegevuste fookuses mitte individuaalne laps, vaid kogu grupp, kus arendatakse väärtuspõhist käitumiskultuuri.

“Gruppi saab tugevdada, tagades, et kõigil lastel on teistega lähedased ja arengut toetavad suhted. Sealjuures ei ole vaja rõhutada, et iga lapsega grupist tuleb tingimata sõber olla. Piisab, kui anname neile kaasa õpetussõnad ja omaenese eeskuju, et tähtis on olla hea kaaslane kõigi jaoks,” soovitas Aleksandra Munts-Avajõe.

“See tähendab eelkõige, et oma käitumises tuleb olla teiste inimeste suhtes hooliv, austav, salliv ja vajadusel julge. Vähem olulisem ei ole ka täiskasvanul endal mõtestada, millisel kohal on meie eludes sõprade ja kaaslaste iseloomulikud erinevused ning sarnasused.”

Toolitants toogu rõõmu!

“Kas teate seda lõbusat seltskonnamängu, kus tantsitakse toolide vahel ringi ja kui muusika vaibub, peavad kõik leidma endale istumiseks tooli? Aga osalejate arvu suhtes jääb alati üks neist puudu. See, kes ei jõua toolile istuda, on mängust väljas,” kirjeldas Saskia Muru.

Toolitants on lihtne mäng ja seetõttu lõbustab igas vanuses inimesi. Aga ehk on tuttav ka tunne, et mäng võib tekitada ebamugavustunnet ja stressi neile, kes toolita jäävad?

“Toolitantsus tekkivad tunded sarnanevad väga lasteaia- või koolilaste seas levivate suhtlusmehhanismidega, kus teadmatus, kas neil on olemas teiste hulgas oma koht, põhjustab ebakindlust,” nentis Muru.

Mida aga teha tuntud seltskonnamängus teistmoodi, et peale toolide vahel ringi tantsimist ja muusika vaibumist kedagi mängust välja ei jäetaks? Kuidas tekitada lastes selles mängus ühtekuuluvustunnet ja ühist soovi kõigiga koos, kedagi kõrvale tõrjumata mängu jätkata?

Lahenduseks pakub programm “Kiusamisest vabaks!” järgmist:

eemaldage mängust mitte lapsi, vaid toole. Sellise väikese mängureegli muudatusega õpib laps, et oluline on mitte tõrjuda, vaid üksteist aidata, et tunda elus rõõmu. Mäng kannab nimetust “Kiusamisvaba toolimäng” ja see on üks lemmikutest nende Eestimaa laste jaoks, kes kasutavad programmi „Kiusamisest vabaks!“

Nii on ka elus, et turvalistes kooslustes püsib grupi sallivuskultuur kõrge ning keegi ei vaata pealt, kuidas üht endi hulgast välja tõrjutakse. Lapsed peavad kogema, et ka “elu toolitantsus” on nende jaoks alati iste olemas. Ka siis, kui toole jääb liiga väheseks, leiab tõelise rõõmu mitte tõrjumisest, vaid kaaslase toetamisest.

* Rahvusvahelise kiusamisvastase päeva tähistamiseks ja rühma ühtekuuluvustunde hoidmiseks soovitame kasutada veebilehe www.kiusamisestvabaks.ee rubriiki “Metoodilised vahendid” värskelt lisatud temaatilisi tunnikavasid koolidele ja koolieelsetele haridusasutustele nii eesti kui vene keeles.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.