“Mul on hea meel, et just Tallinna Reaalkooli arhitektuurikonkurss pälvis nii suurt tähelepanu. Tegemist on ajaloolise sündmusega – eelmisel aastal tähistasime me Reaalkooli juubelit. Ma arvan, et on väga sümboolne, et kui 1881. aastal kool asutati, siis samal aastal otsustas linnavalitsus ehitada uue hoone ja ka siis algatati arhitektuurikonkurss,” märkis linnapea Mihhail Kõlvart.
“Mäletan seda fantastilist hetke, kui tulite lillepuhmaga Reaalkooli aktusele ja ütlesite, et tuleb konkurss,” lausus arhitektuurivõistluse žürii esimees oli arhitektuuriajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. “See oli ülev hetk.”
“Ka minu jaoks on ajalooline hetk, sest selle teema arutelu oli üleval päris mitu aastat,” ütles Kõlvart. “Olles veel tollal abilinnapea, arutasime pikalt juurdeehituse kontseptsiooni. Sisuline diskussioon oli väga vajalik ja tänu sellele tekkis ka arusaam, milleks on seda juurdeehitust vaja ja milline on selle ülelinnaline tähendus.”
Juurdeehituse näol on tegemist kompetentsikeskusega
Kõlvarti sõnul on juurdeehituse näol tegemist kompetentsikeskusega, mida saavad kasutada ülelinnaliselt kõik koolilapsed, aga eelkõige on see siiski Reaalkooli juurdeehitus.
Tallinna Reaalkooli juurdeehituse arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Molumba kavandiga “R²”, mille autorid on Karl Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Ann Kristiin Entson. Ehitus on kavandatud algama 2024. aastal.
Kalm ütles, et laekus 15 tööd. “Saak oli päris põnev selles mõttes, et koht on kohutavalt raske ja ees on selged muinsuskatise eritingimused,” rääkis ta. “Nii, et selles mõttes 15 töö hulgas midagi, mis oleks maailma tagurpidi pöörav, ei olnud. Seal ei olnud enneolematult erilise lahendusega töid – seda see koht ega eritingimused ei võimalda.”
Võidutöö arhitektuur on žürii hinnangul esinduslik ja väärikas ning sobib reaalkooli kuvandiga ning lisab väärikate hoonete kompleksile tänapäevase värske arhitekuurikeelega hoone. Hoone lahendus on kompaktne, selge konstruktiivse ja funktsionaalse skeemiga, mis võimaldab koolile vajalikke funktsionaalseid muudatusi nii projekteerimise käigus kui ka aastate pärast lihtsalt korraldada. Õpperuumidest on žürii hinnangul funktsionaalselt hästi lahendatud muu hulgas spordiala eraldi kasutus ja õuesõppeks sobivad katuseterrassid.
Juurdeehitus on kavas rajada reaalkooli 1883. aastal valminud koolimaja ja Tallinna Keskraamatukogu peahoone vahele jäävale alale (Estonia pst 6 ja 6a). Juurdeehitus on vajalik, kuna praegune koolimaja on Tallinna Reaalkoolile kitsaks jäänud ja see peaks lahendama algkooli, spordikeskuse ning reaal- ja loodusteaduste kompetentsikeskuse ruumide vajadused. Arhitektuurivõistluse eesmärk oli valida uue õppehoone ja väliruumi parim arhitektuurilahendus, mis mõtestaks ka Estonia puiestee, Pärnu maantee ja Georg Otsa tänava vahelist ruumi kui terviklikku hariduskvartalit laiemalt.
Ühe tähendusliku looga kooli tegemine on suur väljakutse
“Olles õpetaja, õppealajuhataja ning koolijuhina selle koolimajaga seotud juba enam kui 20 aastat, olen koos oma meeskonnaga alati rõhutanud, et ühe tähendusliku looga kooli tegemine on suur väljakutse – ajalugu ja traditsioonid on meie vundamendiks, meie väärtuste platvormiks,” ütles arhitektuurivõistluse žürii liige ja Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar.
“Samas peame nii oma kogukonna vaimu-, kui ka füüsilist ruumi kujundama selliseks, et suudaksime toetada iga Tallinna Reaalkooli õpetaja ja realisti arengut nii, et ta oleks loov ja teadlik ning võimeline Eesti Vabariigi elu edendama ka veerandsaja aasta pärast.“
Uus hoone annab Tallinna Reaalkooli põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele nüüdisaegsed võimalused reaal- ja loodusteaduste ning tehnoloogiaainete õppimiseks, võimaldab algklassides rakendada paindlikku ja loovat ruumikasutust, nagu avatud ning ümberpööratud klassiruume. Samuti tekivad koolile võimalused viia läbi kehalise kasvatuse tunde läbiviimiseks kahes täismõõtmetes korvpalliväljakuga spordisaalis, aeroobika- ja jõusaalis ning väikeses võimlemissaalis.
Kavandatav reaal- ja loodusteaduste kompetentsikeskus oleks Eestis ainulaadne ja võimaldaksvastu võtta partnervõrgustiku koolide õpilasi ning peale koolipäeva lõppu reaal- ja loodushariduse huviringide tegevust korraldada.
Uus õppehoone kujundatakse inspireerivaks ja koostöö-õppele orienteeritud kooliks, mille funktsionaalsed ruumid toetavad nüüdisaegset õpikäsitust. Klassiruumide kavandamisel lähtutakse tänapäevase õpikeskkonna loomise põhimõtetest, mis toetab paindliku ja loovat ruumikasutust. Juurdeehitusest lisanduvad ruumid annavad võimaluse ka vanas hoones muuta ruumikasutus otstarbekamaks ja nõuetele vastavaks. Kooli territoorium korrastatakse ning lisaks on kavas taastada hoovis varasemalt paiknenud kõlakoda.
Uue hoone ehitusprojekt peaks valmima 2023. aastal ja juurdeehitus peaks kava kohaselt valmima 2025/2026. õppeaasta alguseks.
Arhitektuurivõistluse algatas Tallinna Linnavaraamet koos Tallinna Strateegiakeskuse ja arhitektide liiduga mullu detsembri alguses. Ideekonkursi preemiafond oli kokku 41 000 eurot ja võistlusele esitati tähtajaks 15 kavandit.
Arhitektuuri võitnud ideekavandi “R²” preemia suurus on 14 000 eurot.
- Teine koht – preemia suurus 11 000 eurot – ideekavand „Rootor“;
- Kolmas koht – preemia suurus 8 000 eurot – ideekavand „Kool“;
- Ergutuspreemia (IV-V koht paremusjärjestuses) – preemia suurus 4 000 eurot – ideekavand „Dasein“;
- Ergutuspreemia (IV-V koht paremusjärjestuses) – preemia suurus 4 000 eurot – ideekavand „Hariduse käik“;
Arhitektuurivõistluse žürii esimees oli arhitektuuriajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. Žürisse kuulusid Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar, Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Oliver Alver, Tallinna ruumiloome kompetentsikeskuse arhitekt-linnaplaneerija Jaak- Adam Looveer, Tallinna linnavaraameti ehitus- ja hankeosakonna projektijuht Martin Siimer ning arhitektide liidu esindajad Mari Rass ja Tarmo Teedumäe. Lisaks kaasati hindamisele linnavalitsuse ametnikke ja eksperte.
