„Stuudio tooks siia filmitegijaid üle maailma ning võimaluse luua Tallinna ja Eesti võtteplatsidena turismiväärtust – nagu on juhtunud Uus-Meremaal, Islandil või Horvaatias,“ lausus abilinnapea Joosep Vimm Viru hotelli 50 juubelile pühendatud turismikonverentsil. Tallinn loodab 2024. aastal valmis saada Paljassaare filmistuudiokompleksi esimese etapi.
Abilinnapea Joosep Vimmi sõnul on Viru hotell olnud Tallinna turismi põhiobjektiks juba 50 aastat. „Neliteist aastat tagasi asusin tööle reisijuhina ja ootasin põnevusega oma esimest turismisuvehooaega. Sama ootusärevust tunnen praegugi suve vaadates,“ rääkis ta. „Tean, et viimased kaks aastat on olnud hotellinduse ja turismisektori jaoks väga keerulised,“ sõnas Vimm. „Samas on see andnud meile võimaluse ka ümber mõelda, miks peaksid turistid Tallinna tulema ja kuidas neid tervitada.“
Sel aastal võtab linn kasutusele meetme vanalinna elavdamiseks ja ettevõtluse mitmekesistamiseks. „See pop-up äriidee hõlmab umbes 8 erinevat objekti, mida linn annab soodsa üüri eest rendile ettevõtetele, kes muidu ei riskiks end vanalinna asutada,“ rääkis Vimm. „Need erinevat tüüpi ettevõtted toovad loodetavasti ka sellesse piirkonda rohkem külastajaid. Kui äri õnnestub, siis on võimalik jätkata pinna üürimist tavapärase turuhinnaga, kui ei, siis pärast pop-up perioodi, mis kestab 3-12 kuud ettevõtte kohta, lülitatakse nad välja. Seda selleks, et mitmekesistada vanalinna ja lisada sellele külastajatele rohkem erinevaid funktsioone.“
„Järgmisel aastal plaanime alustada konverentsimeetmega, mis on enamikus naaberriikides ja pealinnades juba olemas,“ ütles Vimm. „See tähendab, et Tallinn hüvitab osa siinsetele konverentsidele tehtud kulutustest. Suured konverentsid toovad sektorisse palju tööd, mistõttu on nende siia meelitamine väga oluline ning naabritega konkurentsis püsimiseks on see väga vajalik samm.“
Rohkem prügikaste ja tualette
Tallinna turismiarendus põhineb Vimma sõnul Tallinna 2035. aasta arengustrateegial. „Ambitsiooniks on, et Tallinn oleks atraktiivne, uuenduslik ja jätkusuutlik rahvusvaheline turismisihtkoht, mis ületab külastajate ootused,“ rääkis ta. „Tallinnas avaldab külastusmajandus positiivset mõju kohalikule elukvaliteedile ja toetab linna rohelist muutumist.“
„See tähendab, et Tallinna turism ja kohalik areng peaksid olema tasakaalus,“ lisas Vimm. „Soovime, et Tallinn oleks suurepärane koht nii külalistele kui ka kohalikele – multifunktsionaalsed piirkonnad ja ruumid, mis teenindavad nii turiste kui ka kohalikke.“
Vimm ütles, et eesmärke saab ellu viia nii sihtkoha turunduses kui ka meeldejääva külastuskogemuse osas. „Reklaamime Tallinna vaba aja veetmise ja konverentside kohana,“ lausus ta. „Kampaaniate läbiviimiseks teeme koostööd mõjutajate ja meedia esindajatega, reklaamime linna erinevatel turismi- ja konverentsiüritustel ning jagame inspireerivat sisu Tallinna kohta läbi sotsiaalmeedia kanalite ja veebilehe.“
Avaliku ruumi korrashoid ja loomine on eelkõige kodanikele mõeldud, kuid loomulikult on hea meel vastu võtta ka turiste. „Turismi kõrghooajal täiendatakse linna infrastruktuuri näiteks avalike tualettide ja prügikastidega,“ kirjeldas Vimm. „Meil on mitmeid väljakutseid, millega tuleb nende vajaduste rakendamisel tegeleda.“
Tallinn on linna lisanud rohkem mageveekraane. „Linn rajab lähiaastatel kiireid lahendusi uutele rattateedele ja saab kestvamaid lahendusi,“ selgitas Vimm. „Kõik see koos uue viidasüsteemiga, mille kallal praegu töötame, on mõeldud selleks, et suunata külastajaid keskkonnasõbralikke võimalusi kasutades linna rohkem nägema.“
Vimm sõnas, et Tallinna linn haldab ka mitmeid objekte, mis aitavad kaasa külastuskogemusele. „Tallinna tähtsaim vaatamisväärsus – meie keskaegne vanalinn – vajab regulaarset hooldust ja renoveerimist,“ ütles ta. „Tahame edasi liikuda Skoone bastioni renoveerimise ja linnamüüri rekonstrueerimisega, samuti valgustusprojektidega.“
Linn on ka vanalinna kinnisvara omanik. „Kogu Covid-19 vältel toetasime kriisist mõjutatud turistidele teenuseid pakkuvaid ettevõtteid, langetades oluliselt üürihindu,“ märkis Vimm. „Ja peagi alustame meedet, et mitmekesistada äritegevust vanalinnas.“
Tallinn on roheline linn, mis paelub külastajaid parkide ja haljasaladega. „Tallinna Loomaaed täieneb pidevalt,“ kirjeldas Vimm. „Just on lõpetatud ka Tallinna Botaanikaaia renoveerimine. Lisaks kuulsamale Kadrioru pargile saab jalutada rabas, osaleda linnuvaatluses ja lõõgastuda rannas. Eelmisel aastal avasime lauluväljakul külastuskeskuse.“
Ehitusturu ebastabiilsuse tõttu ootab linn hankeprotsessiga jätkamiseks majandusolukorra selginemist. „Küll aga peaks selles vallas abi olema konverentsimeetmest, mida järgmisel aastal plaanime.“
Jõuluturg saab sel aastal värske näo
„Näiteks toetab linn rahvusvaheliselt tunnustatud kultuuriüritusi, nagu Pimedate Ööde Filmifestival ja Tallinn Music Week, Latitude59 ja paljud teised,“ rääkis Vimm. „Tallinn korraldab ka populaarset Birgitta festivali, merepäevi, vanalinna päevi ja jõuluturgu vanalinnas. Jõuluturg saab sel aastal värske näo – lisame programmi peredele rohkem tegevust ja laiemat valikut kultuurisündmusi.“
Linn toetab Vimma sõnul ligi sadat kõrgetasemelist rahvusvahelist spordivõistlust. „Seoses Tallinna liikumisega oma eesmärkideni rohelise pealinnana koostame keskkonnasõbralike ürituste juhendit,“ sõnas ta. „2022. aasta on testimise ja koolituste aasta.“
„Sellised algatused ja tiitlid nagu Euroopa roheline pealinn ja UNESCO muusikalinn aitavad hoida Tallinna globaalses pildis ja tõstavad teadlikkust,“ lisas Vimm. „Need kutsuvad esile ka rahvusvahelist koostööd ja investeeringuid, mis aitavad meie linna veelgi edasi arendada.“
Tallinn on 2023. aasta Euroopa roheline pealinn ja kuulutatud UNESCO muusikalinnaks. Mõlemad tiitlid ei ole lihtsalt tunnustused, vaid kutsed tegevusele. „Euroopa roheliseks pealinnaks olemine ja Tallinna visiooni järgimine – olla roheline ja globaalne linn – kohustab meid arendama Tallinna turismi jätkusuutlikult ja tasakaalustatult,“ lausus Vimm.
