"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
meediavahi podcast pealinnas Euroopast tuleb enne betoon, hiljem sotsiaalpool (4)
06. mai 2022

Meediavahi Pealinna podcastis vaagisid õigusajaloolane Peeter Järvelaid ning Mihhail Vladislavlev ja Allan Alaküla Euroopa päeva puhul euroliidu perspektiive.

Järvelaid meenutas oma unistust Saksamaade ühendamisel, et aastaks 2000 kaovad sotsiaal-vahed ida ja lääne liidumaade vahel. „Kui nii rikas maa pole suutnud oma riigi sees arengutaset ühtlustada, siis Euroopa Liit tervikuna ei suuda seda ammugi mitte,” mõtiskles ta.

Alaküla tsiteeris eurosaadik Andrus Ansipit, kes toetas sanktsioonide kehtestamise ja ehk ka muude küsimuste kiiremaks lahendamiseks liikmesriikide veto lahjendamise ideed, aga välja arvatud juhul, kui see peaks puudutama näiteks Eesti maksusüsteemi, mis hoiaks ära meie majanduse hävitamise. „Loomulikult kasutavad aga oma majanduse kaitse argumenti ka kõik teised,” nentis Alaküla.

Vladislavlev märkis, et Ukraina Euroopa Liitu võtmisel tuleb arvestada realiteetidega. „Enne kui hakkame vastu võtma uusi liikmeid, kel on omad suured probleemid, tuleb Liidus eneses põhiküsimused ära lahendada. Igal juhul poleks Ukraina pääs Euroopa Liitu majanduslik, vaid poliitiline otsus,” arutles Vladislavlev.

Järvelaid märkis, et uues olukorras tuleb mingid sammud siiski teha, nii nagu on kiiresti jõutud ründerelvade tarnimiseni. „Euroopa arenenud riikide majandustele oleks Ukraina infrastruktuuri ülesehitamine kahtlemata suure perspektiiviga. Nii nagu Marshalli plaan sai sõjas hävitatud Saksamaa majanduse uueks mootoriks, tekivad ka Ukrainas eeldused majandusimeks. Mõistagi juhul kui sinna viiakse uued tehnoloogiad,” täpsustas Järvelaid.

Ukraina liitumisega lõpeks tema sõnul jaatavalt ka vaidlused, kas Euroopa Liit on kaitseühendus. „Suur probleem oleks aga sotsiaalhartaga ühinemine. Enne tuleb betoon, sotsiaalpool järgneb oluliselt hiljem kui üldse,” rääkis Järvelaid viidates ka Eesti eurokogemusele.

Seejuures kahetseb Järvelaid, et Eestis eneses pole kujunenud ühtki märgilist Euroopa Liidu vahenditega rajatud sümbol-objekti. „Pudi-padi on. Tartu maanteed ehitame me mõne kilomeetri kaupa, samas kui Poolas on pilt hoopis teine. Meie jalgrattateed viivad küladest kilomeetrikese kaugusele ja lõpevad kusagil põllul,” loetles Järvelaid.  

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

panustaja
13. juuni 2022 14:35
Venemaa 100 päevaga kütuste müügist 93 miljardit eurot. Kõige suuremad panustajad on olnud Hiina (13 miljardit), Saksamaa (12 miljardit), Holland (9 miljardit), Itaalia (8 miljardit), Türgi (7 miljardit), Prantsusmaa (4 miljardit)ja Poola (4 miljardit). Kõige vähem on Venemaalt ostnud kütuseid Egiptus, Eesti ja Slovakkia, igaüks neist 1 miljoni euro eest. https://eestinen.fi/2022/06/venemaa-teenis-parast-ukraina-rundamist-esimese-100-paevaga-kutuste-muugist-93-miljardit-vaata-kes-olid-suuremad-maksjad/
huvituja
11. juuni 2022 10:23
Kas betooni jagub ka sundüürnike probleemi lahendamiseks Eestis? https://kesknadal.ee/2022/06/10/poliitikud-raagivad-ja-ametnikud-tegutsevad-voi-ei-tegutse/
nüanss
14. mai 2022 11:06
h ttps://eestinen.fi/2022/05/ukraina-presidendi-nounik-kahtlane-kas-ukraina-tahab-uldse-sellise-euroopa-liiduga-liituda/ Kas Ukraina tahab üldse sellise Euroopa Liiduga liituda, sest Saksamaa ja Prantsusmaa on kahtlased riigid. h ttps://kesknadal.ee/2022/05/13/ratas-arutas-euroopa-parlamendi-presidendiga-ukraina-eli-perspektiivi/
Oda
6. mai 2022 22:33
Noh ja siis! Miks me peaksime Poolat või Ungarit segama. Kas ehk, et seltsis segasem molutada ja olla, nagu Viimse reliikvia filmis Roland Bõkovi mängitud tegelase suu läbi maarahva kohta öeldi: laiskvorstid, joodikud, vargad, lollpead.