„Soome on näiteks suurepärane suusasihtkoht, aga Eesti on suurepärane spaasihtkoht,“ ütles EAS-i turismiarenduskeskuse juhi Liina Maria Lepik, kelle sõnul võiks kahe linna vahel sõita õhutakso. „ See tähendab, et alati ei pea konkureerima, vaid leidma erinevaid vaatenurki ja saama sellest ühist kasu.“
Tallinna abilinnapea Joosep Vimm ütles, et Tallinn ja Helsingi jäävad igal juhul üksteise konkurentideks. „Kuid kui suudame üksteist täiendada läbi erinevate aspektide, siis lõppkokkuvõttes võidavad mõlemad linnad,“ lausus ta.
Lepik lisas, et tuleviku vaates võiks Helsingi ja Soome vahelist transpordivõimalust uuendada. „Ambitsiooniks võiks olla õhutakso teenus,“ lisas Lepik. „See tähendaks, et helikopter võtab inimesed peale ja viib nad teise linna, see oleks kiirem ja mugavam lahendus kui tramm või rong.“
Turistid võiksid külastada nii Tallinna kui ka Helsingit
„Kuna oleme teineteisele nii lähedal, siis on mõlema linna eesmärgiks teha ennast nii nähtavaks kui võimalik, et meid turistid ikka külastaksid,“ rääkis Helsinki turismijuht Nina Vesterinen. „Meil on küll oma erinevused, mis on loomulikult head, aga kui teeme koostööd, siis on meil suurepärane võimalus tuua turiste nii Tallinnasse kui ka Helsingisse. Kui inimesed on juba nii kaugele tulnud, et ühte linna külastada, siis tasuks neil kindlasti ka naaberlinna minna, mis on mugava laevasõidu kaugusel.“
„Kõige olulisem on, et kahe linna vaheline koostöö oleks jätkusuutlik,“ ütles Vimm. „Saame linnadena seada raamistiku koostööle, aga see üleskutse on tegelikult kõikidele ettevõtjatele nii turismivaldkonnas kui ka teistes valdkondades, et otsida neid koostöövõimalusi ja olla nendele avatud. Tihti on koostöö tulemused paremad kui üksteisega võistlemine.“
Helsingi on Lepiku sõnul oma jätkusuutlikkuse aktsioonidega eesotsas. „Me ei tohiks olla Helsingi nii-öelda väike vend, kes teda matkib,“ sõnas ta. „Peame lisama juba eeltehtule oma tugevused ja uued ideed.“
Koostööga peavad kaasa minema ka ettevõtted. „Avalik sektor saab ettevõtetele anda raamistiku ja vajaminevaid tööriistu, aga kõike ei saa nende eest ära teha,“ rääkis Vesterinen. „Nad saavad suunata ettevõtteid millegi poole, aga iga üks peab ka oma panuse andma.“
„Ootame, et kõik ettevõtted hoiaksid avatud meelt ning kasutaksid neid tööriistu ja raamistikku, mida neile pakume,“ lisas Vimm.
Üha enamatel inimestel on rohkem raha ja vaba aega
Lepiku sõnul on kindel siht saavutada aastaks 2025 koroonaeelsest perioodist paremad näitajad. „Selleks on vaja, et riik, linnad ja turismisektor teeksid tihedalt koostööd valdkonna arendamisel,“ lisas ta.
Loodetakse, et tulevikus korraldatakse rohkem ühiseid ettevõtmisi, nagu näiteks kahe linna vahel koordineeritud kultuuriüritusi, mis meelitaksid turiste nii Tallinnasse kui ka Helsingisse. “Turismi arendamisel tasub kaaluda ühist turundusstrateegiat, sest üldjoontes on turism Euroopas kasvav majandusharu,“ lausus Vesterinen. „Elanikkond vananeb ning üha enam tekib juurde inimesi, kellel on rohkem raha ja vaba aega. Turunduse koordineerimisega saame Helsingit ja Tallinna reklaamida kui rikkaliku kultuuriga sihtpunkte.“
Neljapäevasel Viru hotelli 50. sünnipäevale pühendatud turismikonverentsil osalesid pealinnade paneeldiskussioonis Tallinna abilinnapea Joosep Vimm, Helsinki turismijuht Nina Vesterinen ja EAS-i turismiarenduskeskuse juht Liina Maria Lepik.
