“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
ajalugu Keskajal tehti raekojas teatrit ja mõisteti kohut, raekoda oli sõltumatu linnavõimu ja kodanikuuhkuse kehastus (0)
09. mai 2022
Tallinna Raekoda. Foto: Ilja Matusihis

“Senaator, kes sa ka ei oleks, selle ukse ees pead sa jätma kõrvale kõik eraelu tõkked ja takistused, sõpruse, poolehoiu, allutama oma isiku kogukonna huvidele, nii nagu sina mõistad kohut õiglaselt või ebaõiglaselt, mõistetakse kohut sinu üle viimsel kohtupäeval,” seisab tekstitahvlil raekoja seinal aastast 1651.

Tallinna raekoda kuulub Euroopa vanimate hulka: tänavu möödub 700 aastat selle esmamainimisest 1322. aastal, ning sellele on pühendatud ka tänavuse Tallinna päeva etteütlus. Euroopas ei ole alles palju raekodasid, mis pärineks linnale linnaõiguse andmise ajast ja mida linnavalitsus kasutaks siiani oma töös.

Keskajal oli raekoda sõltumatu linnavõimu ja kodanikuuhkuse kehastus. Keskaegse linna sündi tähistab linnaõigus, millega maahärra andis kaupmeeste kogukonnale õiguse valida enda hulgast raad ja ise linna valitseda. Selle isevalitsemise sümbol oli keskaegsetes linnades raekoda. Tallinn sai selle õiguse 13. sajandil – 15. mail 1248 kinnitas Taani kuningas Tallinna kodanikele Lübecki linnaõiguse ja sellega kaasnevad privileegid. Neis on ka esimest korda mainitud Tallinna raadi. Seetõttu tähistabki Tallinn oma raekoja esmamainimise 700. aastapäeva just linnapäeval 15. mail.

Algsel kujul rajati Tallinna raekoda oma praegusele kohale ilmselt juba 13. sajandi teisel poolel, kuid sellest ajast ei ole rae asjaajamise kohta kirjalikke allikaid säilinud. Ajaloolaste arvamused raekoja ehitusloo kohta lahknevad, kuid põhiliselt on nad üksmeelel, et hiljemalt 1280. aastateks pidi praegusel kohal olema algne raekoda – ühekorruseline keldriga kivist hoone.

Raekoda püstitati tolleaegse turuplatsi juurde. See on osa praegusest raekojast ehk nüüdne garderoob koos selle all oleva keldriga, mida hansalinna hiilgeajal mitmes etapis suuremaks ja uhkemaks ehitati. 1370ndatel sai ta ümberehituse tulemusel tänapäevase pikkuse. 1374. aastal laudkatusega kaetud hoone oli arvatavasti ühekorruseline keldriga kiviehitis, mille pööningut kasutati laoruumina. Selle pika ja kitsa hoone põhjafassaad on nüüdse kaaristu tagasein, kus veel praegugi võib näha tolleaegseid lihtsa raidraamistusega aknaid. Oma seni säilinud suuruses valmis raekoda 1404. aastal.

Majade aadress raekoja järgi

1322. aastast on säilinud niisiis esimene kirjalik ülestähendus raekojast, kui selle järgi määrati ühe teise hoone – kõrval asunud kivist aida – asukohta.

Ajal, mil tänavanimesid ja aadresse veel polnud, määratleti hoonete asukohta tuntud objektide abil. Rae pärandiraamatus märgitakse tol aastal raekoda consistoriumi ehk ladina keeles nõupidamise kohana. Raamatus on kirjas, et ait asus “allpool raekoda” ehk ladina keeles sub consistorio.
Kinnisvaraga toimunud tehingud kanti kõik rae pärandiraamatusse, sest Lübecki õiguse kohaselt omandas kinnisvaratehing seadusliku jõu alles siis, kui raad oli selle kirja pannud. Vanim säilinud pärandiraamat sisaldab tehinguid aastatest 1312-1360.

Pärast esimest korda on raekoda mainitud veel 1333. aastal, mil keegi sai hoone taga haavata. 1337 märgiti aga raevanglat raekoja taga ning 1341. aastast pärineb teade, et raad kogunes raekotta otsust tegema. Ladinakeelne consistorium oli raekoja nimetusena viimast korda kasutusel 1388. aastal. Alates 1372. aastast mainitakse raekoda alamsaksakeelse nimetusega rathus (ka raedthus jt sarnased kirjapildid) mis lõpuks pikaks ajaks hoone ametlikuks nimetuseks jäigi. Ilmselt oli selle taga ka see, et raekoda polnud lihtsalt raehärrade nõupidamiste koht, vaid sealt juhiti kogu linnaelu. Lisaks oli alamsaksakeelne nimetus tollastele linnavalitsejatele suupärasem.

Raekojast juhiti kogu linna poliitilist ja majanduslikku, osalt isegi seltskondlikku tegevust. Raekoda oli sageli kohtuhoone ja kaupade tutvustamise koht. Mõnikord kasutati seda isegi teatriruumina. Raesaali kasutati nii kohtumõistmise kui ka ametlike arutelude jaoks. Samas raehärrad ka einestasid ja lõunastasid seal, pidasid pidusid ja korraldasid vastuvõtte. Siiani on alles haruldased raehärrade pingid 14.-15. sajandist. Üks pink oli raehärradele, teine mõeldud bürgermeistritele.

Eakad linnajuhid olid au sees

Raehärra oli eluks ajaks valitud rae liige, kes enamasti juhtis üht valdkonda või ametkonda. Bürgermeistrid olid rae vanimad liikmed.

18. sajandini oli komme, et ametis oli korraga seitse raehärrat ja kaks bürgermeistrit, aga kokku oli raehärrasid siiski 14 ja bürgermeistreid neli. Pooled neist olid ühe aasta ametis, ülejäänud ajasid oma elu- ja äriasju. Nad olid kõik kaupmehed, Suurgildi liikmed – see oli niisugune komme, et linna valitsesid rahvusvahelise kaubandusega tegelevad isikud. Järgmisel aastal need isikud vahetusid. Toona oli linnas tõeline omavalitsus, palka selle töö eest ei makstud. Palka sai ainult sekretär ning hiljem, 16. sajandil, võeti ametisse ka jurist ehk sündikus. Linnavõim töötas raekojas 1970. aastani, ent linnavalitsuse esindushoone rolli täidab raekoda siiani.

Hoone torni ehib tuulelipp Vana Toomas, millest on saanud linna sümbol.
Raekoja juubelit vääristab kontserdisari “Tallinn feat. Reval – Raekoda 700”. Raekoja võlvide all kõlab muusika renessansist rokokooni, esinejad mängivad muusikat ajaloolistel originaalpillidel või nende koopiatel – sellistel, mida on kujutatud raekoja nikerdustel ja piltvaipadel. Kokku kuuel kontserdil esinevad varajase muusika stuudio Cantores Vagantes, renessanssplokkflöötide ansambel Gamut Consort, Tallinna barokkorkester ning tunnustatud solistid Eestist ja Saksamaalt.
Teatritraditsiooni toob juubeliaastal raekotta tagasi Theatrum.

Raekoja sünnipäevaüritused
• 15. mail kell 13 ja 14 sünnipäevakontsert Raekoda 700: Samm sajandite taha. Kiili vanamuusikaansambel esitab raekoja noorusaja muusikat.
• 15. mail kell 17 esineb meeleoluka klassikalise kavaga Meibaumide pereansambel.
• 21. mail kella 18-23 on raekoda muuseumiöö raames rahvale avatud.
• 29. mail kell 18 IV vokalistide konkursi finaalkontsert. Esinevad üleriikliku ooperilauljate konkursi finalistid.
• 3. mail vanamuusika vanalinnas: kell 20.30 esineb Le Miroir de Musique Šveitsist,
• 5. juunil kell 15 esineb Rondellus kontserdil “Armastus, vein ja arstirohi. Ravivad ja teevad haigeks”.
• Raekoja torn on avatud 1. juunist 31. augustini iga päev kella 11-18. Sisse pääseb kuni kella 17.30. Torn on suletud 23. ja 24.juunil ja 20. augustil. Täispilet maksab 4, sooduspilet kuni 19-aastastele 2 euro. Tallinn Cardiga pääseb torni tasuta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.