“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
SAJAD VÄLJAKUTSED Koju tulevat arsti vajavad enim väikelapsed (0)
09. mai 2022
Albert Truuväärt

“Lapsevanemad on tänulikud koju tuleva arsti eest, eriti viirushaiguste kõrgajal, mil peres on haigestunud ka täiskasvanud ja haige lapsega on keeruline perearsti juurde minna,” tõdes Tallinna lastehaigla osakonnajuhataja Helke Nurm. Ainuüksi käesoleva aasta nelja kuuga on arst haige lapse juures kodus käinud 285 korral, kui vanemad kahtlustasid lapsel kõrva- või kopsupõletikku või vedelikupuudust.

Linn pakub juba kaks aastat võimalust alla 12-aastasele haigestunud lapsele nädalavahetusel arst koju kutsuda. Kodukutseid võtab kiirabis vastu eraldi dispetšer, kes selgitab välja, millised lapsed vajavad kiirabi ja kes arsti visiiti. “Tavaliselt sõidame kodu külastama nn väikese kiirabiautoga, seega meie lapsi ise haiglasse tuua ei saa,” rääkis dr Nurm (pildil). “Päris kiirabi oleme ise koju kutsunud umbes paarikümnel juhul. Ühel korral viidi laps sisuliselt haiglasse jõudes operatsioonilauale.”

Abilinnapea Betina Beškina kinnitusel enamiku väljakutsete korral õnneks kiirabi vaja ei ole. “Vanemad vajavad siiski nõuandeid lapse põetamiseks ja kindlustunnet tema tervise suhtes,” märkis Beškina.
Ainuüksi käesoleva aasta nelja kuuga käis arst haige lapse juures kodus 285 korral.

Enim väljakutseid viiruste ajal

Nurme sõnul osaleb koduarsti projektis seitse arsti. “Nädalavahetused oleme omavahel ära jaganud,” lausus ta. “Projekt on sujunud tõrgeteta ja lapsevanemad on tänulikud sellise võimaluse eest, eriti kui viirushaiguste kõrgajal on peres haigestunud ka täiskasvanud ning haige lapsega on keeruline perearsti juurde minna. Erinevalt kiirabist saame meie ka retsepte kirjutada.”

Väljakirjutatavateks ravimiteks on dr Nurme sõnul sagedamini olnud antibiootikumid või inhaleeritavad ravimid. “Viimasel ajal ka gripiravim Tamiflu,” lisas arst. Sellel aastal on retseptiravim välja kirjutatud 55,5%-l juhtudest.
Kõige rohkem väljakutseid on dr Nurme sõnul seni tulnud viirushaiguste kõrgajal. “See on kuude lõikes muutlik, kuid valdavalt on kõige töömahukam sügis ja kevad, mil päevas võib tulla kutseid 10-12 lapse juurde,” tõi Nurm välja. “Ühes kuus on väljakutseid olnud 20-st 115-ni. Laste keskmine vanus on kahe eluaasta ringis, aga enim kutsuvad vanemad arsti koju lapse esimese eluaasta jooksul.”

Enamasti olid lapsed haigestunud kas neljapäeval või reedel, seega ei olnud vanemad jõudnud perearsti või pereõega ühendust võtta. Umbes kolmandikul juhtudest olid vanemad perearsti või -õega ka konsulteerinud, kuid lapse haigus ei olnud siiski taandunud. Ligi viiendik vanemaist said koduarsti kutsumiseks soovituse perearsti nõuandeliinilt 1220.

Nurme sõnul kutsusid vanemad arsti lapse juurde ka haiguse kolmandal või neljandal päeval, sest lapsel püsis kõrge palavik, kõrv oli valutama hakanud, köha muutunud või oli laps loiumaks jäänud. “Kuna teeme koduvisiite ägedate haigussümptomitega haigete juurde, olid põhimuredeks ikka palavik, köha-nohu, kõrvavalu, larüngiit (haukuv köha), astmaatiline köha viiruse foonil, aga ka kõhuvalu või lööve,” loetles Nurm.

“Kõige tüüpilisemad olid juhud, kus kaheaastane laps haigestus neljapäeval või reedel palavikuga, ning lisaks olid kerge köha ja nohu. Kasutati koduseid ravimeid, inhalatsioone jms, kuid pühapäevaks oli palavik juba kõrgem, laps loium, nohu tugevam, kõrvad valutama hakanud või köha läinud lahtisemaks ja sagedamaks. Vanemad kutsusid arsti, kahtlustades lapsel kõrva- või kopsupõletikku, või vedelikupuudust.”

Lisaks pelgasid vanemad Nurme sõnul, et nad ei pruugi kohe esmaspäeval pääseda perearsti vastuvõtule. “Hinnates kodus lapse seisundit, otsustame, kas jätkata koduse raviga, kas vajatakse mõnda retseptiravimit või peab haiglasse minema,” kirjeldas arst. “Enamasti olid lapsevanemad juba kasutanud kõiki kodus olevaid käsimüügiravimeid, vaja oli üle vaadata vaid palavikuravimite õige doseerimine ja meelde tuletada, et lapse jootmine on väga oluline. Lisaks soovitasid arstid inhalatsioone tavalise füsioloogilise lahusega. Olulisem oli vanematele õpetada lapse üldseisundi hindamist ja ohumärkide jälgimist, mis kõik on vastavalt lapse haigusele ja senisele kulule individuaalsed.”

Kuna koroona kõrgajal oli ühiskond suhteliselt suletud, kanti maske, pesti rohkem käsi ja piirati lähikontakte, esines sel ajal ka teisi viirushaiguseid tunduvalt vähem. Siiski olid mõned kutsed ka koroonahaigete juurde. Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlase sõnul toimus selles osas oluline nihe 2021. aasta septembrist, mil väljakutsete arv sisuliselt kahekordistus projekti alguskuudega võrreldes. “Tipp oli mullu oktoobris, käesoleval aastal on tõus jälle alates märtsist,” märkis ta.
Tõsi küll, koroonahaigus Adlase sõnul (väike)lapsi raskelt ei tabanud. “Seetõttu vajavad lapsed arsti nö tavaliste viirushaiguste ja nende tüsistuste puhul,” märkis ta.

Küsimusele, milliste haiguste/viiruste või kui kõrge palaviku puhul tuleks lapse seisundit iseäranis jälgida, et õigel ajal jaole saada, vastas Nurm: “Haigusel on oma kulg. Mõningaid asju ei ole võimalik ennetada, kuid oluline on lapse seisundit jooksvalt hinnata: kas palavikus laps joob ja pissib piisavalt, kas ta muutub palaviku alanedes jutukamaks või on püsivalt loid, tahab ta olla pidevalt pikali või käib vahel ka mängimas jne.”

Lastearsti sõnul on oluline, et last hooldav vanem tajuks ära piiri, kuhumaani ta saab ise haigusnähtudega hakkama. “Kui vanemale tundub, et kuskilt alates ei saa ta hakkama või pelgab mõnda sümptomit (näiteks lapse liigne loidus), tuleb alati nõu küsida,” lausus dr Nurm.

Ekstreemseid juhtumeid, mil koduarst oleks laste juures kodus käies märganud näiteks äärmuslikku vaesust, alatoitumuses mudilasi või perevägivalda, mis nõuaks sotsiaaltöötaja või lastekaitse tähelepanu, dr Nurme sõnul ette tulnud ei ole.

Kiirabil oluliselt lihtsam

Koju tulev arst kergendab Adlase kinnitusel kiirabi koormust, võttes enda hoolde patsiendid, kelle elu ohus ei ole ja kes erakorralist haiglasse saatmist ei vaja. “Kiirabi saab tegeleda vaid nendega, kes ongi “kiirabi patsiendid” ja peavad jõudma haiglasse. Ilma koduarstita tegeleks kiirabi ka nende lastega, kes pärast läbivaatust jäävad edasi koju ja seetõttu justkui kiirabi ei vajagi. See aga võtab kiirabi ressurssi ära.”

Kui arst tuleb kutse peale koju, vähendab see ka lastehaigla erakorralise meditsiini osakonna ehk EMO koormust. “EMO-sse pöörduvate perede arv on eriti suur just reedest pühapäeva õhtuni, mil perearsti kätte ei saa,” tõdes Beškina.
Kui tavaliselt pöördub lastehaigla vastuvõtuosakonda 65-70 last päevas, võib see nädalavahetustel ja haigestumise kõrgajal kasvada 90-120 peale.

Nurm lisas, et nad said kodus käies oma töökaaslaste elu kergemaks teha. “Ise koduvisiite tehes tundsime, et vähemalt need lapsed lähipäevil EMO-sse ei pöördu ja kolleegidel lastehaiglas on nii mõnedki patsiendid vähem,” lausus ta. “Koduarsti kutsete arv on selges korrelatsioonis haigestumise sageduse ja ka EMO-sse pöördumistega.”

Kodukutsete vastuvõtt peatub ajutiselt suveks, et septembris taas alata. Senist kogemust analüüsides tõi Nurm välja, et väljakutsetele suunduvad arstid on selle ajaga süsteemi selgeks saanud ja kõik sujub paremini kui päris algul. “Ka koduarsti kohvri sisu oleme jooksvalt komplekteerinud vastavalt praktilistele vajadusele – alustasime kõik ju ühiselt valgelt lehelt,” lausus ta.

Kuidas ja millal saab haigele lapsele arsti koju kutsuda?

• Koduarsti saab kutsuda reedel, laupäeval ja pühapäeval kuni 12-aastastele haigestunud lastele. Visiite võtab vastu Tallinna Kiirabi dispetšer tel 697 1145 kl 12-20. Ette tellida arsti ei saa, helistada tuleb samal päeval.
• Koduvisiite teeb üldarst või pediaater koos Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini tehnikuga reedel ja puhkepäevadel kl 14-22, väljasõiduks kasutatakse väikeautot. Vajadusel väljastavad koduarstibrigaadid ka ravimretsepte.
• Projekti rahastatakse Tallinna linna eelarvest, 2022. aastal on selleks ette nähtud 115 000 eurot. Teenus on kutsujale tasuta.
• Koduarstibrigaadid teevad visiite mai lõpuni. Suveperioodil jääb teenus pausile, kodukutsete vastuvõttu ei toimu. Uuesti alustatakse septembrist.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.