“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
LINNAS NAGU MAAL Pere peab mesilasi, sõidab ratastega ja röstib kohvi (0)
09. mai 2022
Albert Truuväärt

“Vanaisa pidas 40 aastat mesilasi, et oleks mesi omast käest võtta ja hoov tolmendatud,” räägib Põhja-Tallinnas Koplis tegutsev noor ettevõtja ja perepea Roland Põllu. “Karu tegi eelmisel aastal 1:0 ja siis otsustasime tarud Järvamaalt siia linna ära tuua.” Lisaks linnamesindusele peab Roland koos abikaasa Mariga Põhjala endises tööstuslinnakus kohvipoodi, kasvatab kaht last ja loodab, et ümbrust liiga üles ei vuntsita, sest muidu kaob omapära. Pealinn uuris, milline on üks keskmine tallinlane.

Üks, mis Tallinna viimastel aastatel on kõige enam iseloomustanud, on endiste tööstusalade muutumine tõelisteks arenduspärliteks. Kunagised tehasealad pakuvad igaühele midagi. Rotermannist on saanud noobelkvartal, Telliskivist rohkem kunstnike ja loojate omanäoline asuala, vaikselt võtab uut ilmet Volta tööstusala.

Roland ja Mari toimetavad nn Põhjala kvartalis. 1924. aastast tegutses seal kummitööstus, mis jätkas edukalt nõukogude aja lõpuni, tootes tipphetkel aastas paar miljonit kummijalatsipaari. Praegu kohandatakse hüljatud hooneid väikeettevõtetele ja muuhulgas on kohapeal uksed avanud mitu omapärast toidukohta. Teiste seas Rolandi ja Mari kohvik-röstikoda.

“Siin on nagu maal, vahel Balti jaama sõites tuleb meelde, et oo, me elame ikka justnagu metropolis,” räägib Roland.
Pere kohviäris, mis asub ühe Põhjala hoone sopis, seisavad virnas kotid igasuguste kohvidega. Õhus hõljub kirjeldamatu, magus-mõrkjas aroom: segu kogu maailma ubadest. Müüakse nii kohvikutele-baaridele kui ka eraklientidele.

Kogu Põhjala kvartali miljööd iseloomustavad veel mõnusad, õnneks mitte üle või üles vuntsitud tööstushooned, mis samas kohandatud väikesteks ettevõtmisteks. Kogukonnaaed ja peenrakastid. Kasvuhoonetesse on sobitatud kohvikukesed.

Kui Mari ütleb, et on rohkem maatüdruk, siis Roland on Tallinnast. Mõlemat võib nimetada uue aja linlaseks. Autovabad ja looduslähedased väikeettevõtjad. Nad on rahul, et kõik on käe-jala juures, alates lasteaiast ja lõpetades kõige muuga. Ei kujutaks end praegu ettegi elamas kusagil Tallinnast väljas ja edasi-tagasi seerimas, ehkki Mari on aeg-ajalt mõlgutanud nostalgilisi mõtteid maaelust.
Tegelikult on nad peaaegu maaelu linna, Põhjala kvartalisse ise loonud ja kätte toonud. Koos kohaliku kogukonnaga on rajatud aedki.

“Vanaisa pidas 40 aastat mesilasi, et oleks mesi omast käest võtta ja hoov tolmendatud,” jutustab Roland. “Karu tegi aga eelmisel aastal 1:0 ja siis otsustasime alles jäänud tarud Järvamaalt siia linna ära tuua. Sõrestikhoones, teisel korrusel nad asuvad. Siin lähedal, Kopli 93 toimetab mu mentor, kellel on samuti mesilased. Meil on kahe peale 12 taru, minul neist viis. Kopli ja Paljassaar saavad igal juhul sel aastal olema hästi tolmeldatud ja aedades head viljasaagid. Linnamesi on kohati puhtam kui maamesi. Varem oli maal tarude lähedal rapsipõld, mida ikka pritsiti. Linnamesi on ka rikkalikuma, floreaalse ehk õielise maitsega.”
Olulisemad käigud saavad nad tehtud jalgrattaga. Taas nagu maal.

Mari räägib, et tehnikaülikoolis majandusteaduskonnas õppides ei osanud ta Koplit elukeskkonnana suuremat tähele panna. Käis vaid, nina maas, trammi ja õppehoone ehk endise Vene-Balti laevatehase peahoone vahet. Hiljem soetati – täiesti juhuslikult – elamine sinnasamasse, maaliliste vanade puitmajadega nn professorite külla, kus enne sõda elasid tehnikaülikooli õppejõud. Põhjalast on sinna umbes pool kilomeetrit.
Mari ja Roland kohtusid kunagi kohvikus, kus nad koos töötasid. Unistus omaenda kohvikust arenes veel ka kohviäriks. “Kohvi tootmine ehk röstikoda on meil sama vana kui tütar – 8,5 aastat – ja kohvipood sama vana kui poeg – neli,” resümeerib Mari.

Erinevalt paljudest Euroopa pealinnadest ei ole Tallinnas keskselt välja kujunenud kaubandustänavat. Võiks lisada: õnneks. See hoopis lisab paljunäolisust, sest endistest tööstusrajoonidest on saanud või saamas väike- või pereettevõtete mekad. Kesk- ja vanalinna kõrval on tänavakaubanduse tõmbekohad Rotermanni ja Telliskivi kvartal. Ka Põhjala liigub selles suunas, lisades veel ühe mõõtme: linnaaiandusliku loodusläheduse.
“Ma loodan, et see võtab aega,” muigab Roland vaikselt, kui küsin, kas ta ei karda, et ümbrus liiga klantsivaks arendatakse.

Elanik kolib elu jooksul 4-5 korda ja oma majas elab iga kümnes

Kinnisvaramaakler Tauno Pajuri sõnul süveneb Tallinnaski sama suundumus mis paljudes kohtades mujal – inimene kolib elus 4-5 korda. Viimastel aastatel, kui üha olulisemaks on muutunud energiasääst, püüavad linlased osta rohkem uuemate majade kortereid.

• Suurem osa pealinlastest (85%) elab kortermajades. 11% ühepereelamutes. Paaris- või ridaelamud on Tallinnas huvitaval kombel kõige vähem levinud: neis elab vaid 4% tallinlastest. Helsingisja Vilniuses on eramute osakaal üle kahe korra suurem (13-14%) kui Tallinnas (6%). Üüripinnal elab meil 8%, Helsingis näiteks 30% linlastest.
• Valdav osa tallinlastest on oma eluruumiga pigem rahul või väga rahul. Elatakse seal, kus meeldib, mitte seal, kus mingitel põhjustel sunnitud. Oma eluruumi asukohaga on seega väga või pigem rahul koguni 97% linlastest.
• Mugavustega on omakorda rahul 94%, seisukorraga 88%, suurusega 86% ning sisekliimaga 86% elanikest.
• Üle poole uutest Tallinna elamutest on kolme- kuni viiekordsed, seega eelistatakse pigem madalamaid maju.

Vähem süüa poleks paha

• 5,4% linlastest ei söö hommikusööki.
• Tallinlane joob mõned korrad nädalas: õlut 11%, veini 10%, kanget alkoholi 4%.
• Televiisorit > 4 tunni päevas vaatab 24% tallinlastest.
• 22% tallinlastest ei oska ujuda või on väikese ujumisoskusega.
• Viimase 12 kuu jooksul on enesetapust mõelnud 8% tallinlastest. Selline inimene on tavaliselt vallaline, elab üksi, eestlane, alg-/põhiharidusega, töötu, kuusissetulekuga kuni 600 eurot.
• Normaalkaalulised on pooled tallinlastest. Ülekaalulisi (kehamassi indeksiga 25,0-29,9) leidub 31% ning rasvunuid (KMI üle 30) 16%.
• 4% tallinlastest on veganid: Tallinnas leidub neid rohkem kui mujal Eestis. Tüüpiline vegan on vallaline; elab üksi; mitte-eestlane; kõrgharidusega; mittetöötav; kuusissetulekuga kuni 600 eurot ning vanuserühmas 16-24.
• Tallinnas on tervelt elatud eluaastad kasvanud 56-lt 58-ni. Samas elavad meil mehed tervena keskmiselt 54,1 ja naised 57,6 aastat.

Tallinlase keskmine palk küündib 1800 euroni, linn loob üle poole Eesti rikkusest

Kõige suuremat töötasu teenivad Eestis keskmiselt nii Tallinna kui ka seda ümbritseva nn kuldse rõnga ehk Viimsi, Rae, Kiili valdade jt elanikud.

• Tallinna ümbritsevates valdades jääb brutopalk vahemikku 1700-2000 eurot. Tallinna number tüürib seejuures 1800 euro kanti.
• Lisaks “tõstab” Tallinn piltlikult öeldes ka ümbruskonna palku, sest kuigi elatakse lähivallas, teenitakse tulu Tallinnas.
• Keskmiselt on ka Tallinna endi elanikel töötasu pidevalt tõusnud: 2019. aastal oli see veel umbes mõnisada eurot praegusest madalam ehk 1444 eurot kuus.
• Linnaositi on kõige jõukamad Kesklinna ja Pirita elanikud – Tallinna keskmisest 1800 eurost on nende sissetulekud veel mõnesaja euro võrra kõrgemad. Tallinlase keskmine vanaduspension on ümmarguselt 580 eurot.
• Tallinna osatähtsus riigi SKT-st ehk Eesti majandusest moodustab tublisti üle poole, jäädes pisut alla 60%.

Linlased eelistavad kasse koertele

• Lemmikloomi peavad pooled Tallinna leibkonnad.
• Kõige sagedamini on lemmikloomi Nõmme elanikel, kõige harvemini peavad neid Mustamäe ja Lasnamäe elanikud. Samuti omavad lemmikloomi sagedamini eramajade, ridaelamute ja paarismajade elanikud.
• Ligi 60% lemmikloomadega leibkondades on kassid ja pea 40% koerad. Teiste lemmikloomade pidamist esineb harva (alla 10%).
• Ligi 80% kassiomanike leibkondades on üks kass ja 90% Tallinna koeraomanikel on üks koer. Mitme looma pidajaid esineb seega vähe.

Tallinlane elab keskmiselt 80-aastaseks ja igal teisel juhul üksi

• Tallinnas elas tänavu 1. jaanuari seisuga ümmarguselt 445 000 inimest, seejuures on naisi 39 000 võrra meestest enam. Viimase 7-8 aastaga on juurde tulnud ühe väikelinna jagu ehk 40 000 elanikku.
• Põhiline märksõna on liikuvus, üha suuremal hulgal inimestel on kaks kodu. Leidub tallinlasi, kes harva pealinnas käivad ja vastupidi – ametlikult teiste omavalitsuste elanikke, kes siin püsivalt elavad. Nii või teisiti on Tallinn Eesti sisuline keskpunkt, mille elanikuks registreeritakse kasvõi heade koolide või tasuta ühistranspordi pärast.
• 43% ehk 93 000 Tallinna leibkonda on üheliikmelised. Helsingis on see protsent 49.
• 24% leibkondades on kuni 17-aastased lapsed/noored, 1/5 tallinlastest on pensionärid. Laste (kuni 14-aastased) osakaal linnaosa rahvastikus on kõige suurem Pirital. Tööealiste (15-74) osakaal on suurim Kesklinnas. Vanemaealiste (75+) osakaal on suurim Mustamäel.
• Tallinlase oodatav eluiga sünnimomendil on 80 aastat ja 4 kuud, naistel 8 aastat pikem kui meestel, Tallinlase keskmine vanus on 42 aastat. Tallinnas elab 41 vanemat kui saja-aastast inimest.
• Kõige noorem on Kesklinna rahvastik – seda tänu (üli)koolidele.
• Eestlasi elab Tallinnas 53% ja venelasi 35%. Väiksemate rahvuste osa on Tallinnas 12%.
• Eelmisel aastal esines igal viiendal tallinlasel majanduslikke probleeme. Kõige enam (18%) leidus neid, kellel polnud piisavalt raha või ei olnud võimalik laenata hädavajalikeks suurteks väljaminekuteks.

Iga kolmas sõidab bussiga, ummikuid tekitavad naabervaldade autod

Kuigi vaikselt on hakanud kasvama ka jalgratta, mopeediga või mootorrattaga tööl käijate arv – see on tõusnud varasemalt 1,5%-lt 2,3-le –, tekitab valglinnastumine ummikuid.

• 32% linlastest sõidab ühistranspordiga, 21% liigub jalgsi ja 38% eelistab isiklikku autot. Ülejäänud on valinud jalgratta või kombineerivad eri liikumisviise.
• 75%-l Tallinna leibkondadest on sõiduauto (isiklik või ametiauto).
• Kui poleks tulnud koroonaepideemiat, oleks ühistranspordi kasutajaid ilmselt oluliselt rohkem. Viiruse kartuses sõideti aga rohkem autoga, vältimaks nakatumise riski, ja see harjumus on visa muutuma. Positiivne on siiski, et samas kasvab jalgrataste kasutajate hulk.
• Tallinlaste endi auto mahuksid ummikuid tekitamata linna ära. Teisalt aga tuleb linna iga päev u 50 000 autot väljastpoolt, muuhulgas lähivaldadest, millega inimesed sõidavad kodu ja töökoha vahet. Hinnanguliselt käib lähemast ümbrusest Tallinnas tööl suurusjärgus 70 000-80 000 inimest, kolmandik Tallinnas liikuvatest autodest on pärit mujalt.
• Tallinnas käib autoga tööl 50%, Harju maakonnas üle 60% töötajatest. Tallinnas on autokasutajate osakaal madalam, Harjumaal jälle märksa kõrgem kui Eestis keskmiselt. Harjumaal sõidab 120 000 pendelrändajat päevas.
• 75%-l ühistranspordikasutajatest jääb lähim ühistranspordipeatus kodust kuni viieminutilise jalutuskäigu kaugusele. Tallinna liinidel sõidab kokku 502 ühissõidukit. Üldiselt meeldib rahvale linna ühistransport üha rohkem. AS-i Turu-uuringud tehtud rahulolu-uuringust selgus, et 85% pealinlastest on ühistranspordi korraldusega rahul, mis on viimase viie aasta parim tulemus. Harjumaal on näiteks ühistranspordiga rahul alla 70% ja Raplamaal alla poole inimestest.

15. mail 1248 kehtima hakanud Lübecki õigus kehtis üle 600 aasta

1248. aasta 15. mail annetas toonane maaisand, Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki õiguse, mis lõplikult likvideeriti alles 1940. aastal. Seetõttu tähistataksegi 15. mail Tallinna päeva.
Tallinna kodanikele kinnitati samad õigused mis Lübecki kodanikele. Sellega liideti Tallinn keskaegsete Saksa kaubalinnadega ühisesse õigusruumi.

Lübecki õigus kehtis üle 600 aasta ning asendati alles Vene linnareformide paiku 1870ndatel uute ja venelike linnaseadustega. Samas jäid baltisakslaste hulgas mõned punktid Lübecki õigusest kehtima 1940. aastani – nimelt Balti eraõiguses.

Lübecki õigus hõlmas punkte laial skaalal, alates karistusest kellegi sõimamise eest kuni vara jagamiseni. Siiski ei saanud raad selle koodeksi üldisuse tõttu kõike kohtuasju otsustada ja appi võeti n-ö kohalik õigus ehk Tallinnas endas välja kujunenud karistused või kohtuotsused.
Viimane Lübecki õiguse koodeks aastast 1555 sisaldas juba 455 paragrahvi varasema 166 asemel.
Tallinna päeva tähistatakse aastast 2002.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.