“Mul olid pikad juuksed, sellepärast ilmselt kiusati. Teisalt, mul ei olnud kunagi uusi riideid. Ei olnud eriti raha peres, mingeid vingeid bling-bling asju osta. Need olid ilmselt põhjused, miks ma sihtmärgiks sattusin,” kirjeldas Urmas koolikiusu, mida Eestis on rohkem kui mõnes meie naaberriigis.

Möödunud nädalal tähistati rahvusvahelist kiusamisvaba päeva. Sellega kutsutakse inimesi üles selgelt väljendama oma seisukohta, mitte toetada kiusamist. Reaalne elu aga näitab, et Eestis on kiusu rohkem kui mõnes meie naaberriigis. Eriti kurb on olukord koolikiusamisega.

Eestis on keskmiselt iga neljas või viies laps viimase õppeaasta jooksul kannatanud koolikiusamise all. Urmas koges kiusamist viiendast kuni üheksanda klassini sellele ajale tagasi vaadates meenutab noormees, kuidas tahe koolis käia muutus üks hetk täiesti olematuks. Tekkis depressioon ja peas rususid mustad mõtted.

“Oli igasuguseid mõtteid: aknast alla hüpata, auto ette hüpata. Et lihtsalt see läbi saaks. Mul olid pikad juuksed, sellepärast ilmselt kiusati. Teisalt, mul ei olnud kunagi uusi riideid. Ei olnud eriti raha peres, mingeid vingeid bling-bling asju osta. Need olid ilmselt põhjused, miks ma sihtmärgiks sattusin,” kirjeldas Urmas.

Urmasel aitas uue lehekülje keerata teise linna kolimine, nii jäid vanad koolikaaslased ja halvad mälestused maha. Neli aastat järjepidevat kiusamist on noormehe sõnul jätnud aga siiski oma jälje.

“Ma olen täiesti veendunud, et see psühholoogiliselt inimest mõjutab päris sügavalt, isegi kui ta oskab seda hästi varjata, siis vanemas eas keegi ei oska arvata, et kedagi koolis kiusati, aga see võib inimeses sees nii tugevalt pulbitseda, et see võib-olla takistab teda. Mul on karjääris hästi läinud, aga isiklike suhete loomine on väga keeruline. Sest kunagi ammusel ajal lihtsalt tambiti enesekindlus ja eneseväärikus nii mutta.Seda tagasi ehitada on väga raske,” nentis Urmas.

Tagajärjed võivad osutuda väga karmideks

Kiusamisel võivad olla väga rängad tagajärjed. Lapsepõlves kiusamise ohvriks olemine on otseselt seotud depressiooni ja suitsiidimõtetega. 2019. aastal võttis Sillamäel endalt elu vaid kümneaastane Saša, kelle vanemad peavad põhjuseks just koolikiusamist. 2020. aastal juhtus sama ka Tallinnas 19-aastase Heldiniga, kes aastaid koolikaaslaste kiusu all kannatas. Need on äärmiselt kurvad ja mõtlemapanevad lood, mille valguses ei tohiks kiusamine mitte mingil moel aktsepteeritav olla.

“Kui on jälgitud või uuritud või püütud pärast kaardistada nende laste ja noorte taustalugusid, kes on läinud enesetapu teed, siis sealt väga sageli leiab kiusamiskogemuse,” ütles KiVa-koolide mentor Kristiina Treial.  “Selline kaaslaste suhtes agressiivne käitumine on väga mõjus viis nii-öelda oma positsiooni ja võimu saavutamiseks kaaslaste grupis, kui grupp seda heaks kiidab. Kui sellel lastakse juhtuda, siis sellel on laastavad tagajärjed nii osapooltele kui ka kõrvaltvaatajatele.”

Eesti koolides on kiusamist rohkem

Rahvusvahelises võrdluses kogevad Eesti õpilased kiusamist rohkem kui eakaaslased paljudes teistes riikides. Näiteks 11-aastaste hulgas oleme kiusamise kogemise poolest Euroopas ja Põhja-Ameerikas Leedu ja Läti järel lausa kolmandal kohal. Riikides, kus on kiusamist vähem, on selle ennetamisega tegeletud aastaid, süstemaatiliselt ja läbimõeldult. See on olnud riiklik prioriteet.

“Kooliseinte vahel või kooli inimestega seotud kiusamine on absoluutselt kooli teema, kooli vastutada ja koolidele on seadusega pandud kohustus tagada iga õpilase heaolu ja turvalisus koolipäeva jooksul. Kiusamine on asi, mis seda rikub, see tähendab seda, et iga koolipere peavad tegema kõik, mis on mõistlik, mis on võimalik selleks, et kiusamist võimalikult palju ära hoida,” manitses Kristiina Treial.

Lastekaitse Liidu kommunikatsiooni ja koostöö koordinaator Kristina Kukk ütles, et turvalise keskkonna loomise eest vastutab koolis siiski kooli juhtkond.

“Kui kooliõpetajad või tugipersonal ei suuda tagada lapsele turvalist keskkonda, siis järgmine samm on kindlasti direktor. Kui direktori poolt tuleb sõnum, et vahetage kooli, siis see kindlasti ei ole õige,” selgitas ta.

Rocca al Mare kool on hea näide kiusamise edukast ennetamisest

Mida rohkem tegeleb koolipere ja juhtkond teadlikult hooliva, turvalise ja austava suhtluskultuuri toetamisega, seda parem seis reeglina koolis on. Koolidele suunatud kiusamise vähendamise KiVa programmiga, mis sisaldab tegevusi ja juhendeid nii kiusamise ennetamiseks kui kiusujuhtumite lahendamiseks, on Tallinna 157-st üldhariduskoolist liitunud vaid 17 kooli. Üks nendest on Rocca al Mare kool, kus programm on kasutusel juba kuuendat aastat. Kiusamine on nende aastate jooksul oluliselt vähenenud.

“See muutus on ilmselt selle järjepideva töö tulemus, et see juhtumite arv hakkas vähehaaval alla tulema,” sõnas
Rocca al Mare kooli 12. klassi klassijuhataja Katre Hein. “Ükskõik, mis juhtum on – me oleme lahendanud seda alati ühtemoodi. Me oleme rääkinud sellega, kes tunneb ennast halvasti, nimetame siis seda teda näiteks ohvriks ja me räägime nendega, kes on kiusamisega seotud ja kes on nii-öelda kiusajad olnud.”

Hein lausus, et kool annab kiusajale selge sõnumi, et selline käitumine ei ole lubatud. “Teeme kokkulepped ja ta jääb paar nädalat jälgimise alla, me teavitame ka lapsevanemaid,” lausus ta.

Rocca al Mare kooli direktor Sirje Toomla sõnul oli kooli kogukonna otsus, et KiVa peaks olema väärtuspõhine, et see peaks olema väga süsteemne lähenemine, et see peaks olema kõikidele teadvustatud. “Kõik õpetajad, õpilased ja pered peavad olema sellest teadlikud ja koostöös toimima. Me ei saa täna öelda, et Rocca al Mare koolis üldse kiusamist ei ole, aga me teeme väga tõhusat eeltööd selleks, et seda minimaliseerida,” lausus ta.

Õpilased on valmis sekkuma

“Ma kindlasti proovin sekkuda ning ma lähen räägin endaga, millesse teataksin kellelegi. Kui sa näed, et kedagi kiusatakse, pead kindlasti sekkuma! Ei tohi jätta neid üksi, kuna siis see läheb ju aina hullemaks,” märkis Rocca al Mare kooli 7B klassi õpilane Patrick vastuseks küsimusele, kuidas ta reageerib, kui näeb, et mõnda koolikaaslast kiusatakse.

“Kuna meil on olnud nii palju KiVa tunde, siis ma olen aru saanud, et alati, kui on võimalik ja kui sa julged, siis on vaja sekkuda, sest ei tohi jätta kedagi kunagi üksinda, sest see võib neile väga halvasti mõjuda, aga kui ma ei julge sekkuda, siis alati räägi mõnele õpetajale ja proovin midagi teha,” lisas klassikaaslane Kertrud.

“Ma kindlasti olen vahele sekkunud või siis mõnele õpetajale sellest rääkinud, sellepärast et kiusamine ei ole aktsepteeritav meie koolis ja see on väga hirmus, kui sa pead seda läbi elama,” märkis ka samas klassis käiv Liisbeth.

Kiusamine saab jätkuda ja kasvada vaid siis, kui kõrvaltvaatajad selle heaks kiidavad või teesklevad, et ei märka, kui kaaslased peavad kiusamist lubamatuks, on kiusata keerulisem, seega kiusamise peatamiseks oluline mõista enda kui kõrvaltseisja vastutust ning astuda kiusamise ohvri kaitseks välja.