Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
otseblogi Okupeeritud Luhanskis otsib FSB korteritest mehi mobiliseerimiseks; mõned Vene ohvitserid keeldusid korraldustest; Pentagoni andmetel viiakse ukrainlasi vägisi Venemaale (43)
10. mai 2022
Ukraina sõdur. Foto: Scanpix

Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) töötajad otsivad Vene vägede poolt okupeeritud Luhanskis korteritest mehi, kes on vältinud nõndanimetatud mobilisatsiooni, edastas teisipäeval ukrainlaste uudisteportaal Unian, vahendab BNS.

Unianile rääkis sellest telefoni teel Luhanski oblasti kuberner Serhõ Gaidai.

“Meie andmetel, mis pärinevad okupeeritud Luhanskist, on suur mobilisatsioonilaine lõppenud ja ühtegi meest tänavale ei jäänud. Aga FSB ohvitserid on kohale saabunud ja käivad nüüd majades igas korteris, et otsida kõrvalehoidjaid,” rääkis Gaidai.

10. mai 2022

23:42

Suri Ukraina esimene riigipea Leonid Kravtšuk

Teisipäeval suri 88-aastasena iseseisva Ukraina esimene president Leonid Kravtšuk, kelle otsusega loovutas Ukraina Nõukogude Liidu lagunemise järel kõik oma tuumarelvad, mis toona moodustasid maailmas suuruselt kolmanda tuumaarsenali, vahendab BNS.

“Kurb uudis ja suur kaotus,” ütles president Volodõmõr Zelenskõi kantselei juht Andri Jermak Telegramis, kirjeldades Kravtšuki kui “Ukraina tarka patriooti, tõelist ajaloolist suurkuju meie iseseisvuse saavutamisel”.

Kravtšuk valiti riigipeaks 1991. aastal, kui Ukraina kuulutas end Nõukogude Liidust iseseisvaks.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško kirjutas varem päeval oma Telegram-kontol, et Kravtšuk oli “andekas, tugev isiksus ja tark inimene”.

Kravtšuk oli aastail 1991–1994 Ukraina president.

Kravtšuki allkiri oli koos Valgevene esimese riigipea Stanislav Šuškevitši ja toonase Vene presidendi Boriss Jeltsini omaga Belovežje kokkuleppel, millega saadeti laiali Nõukogude Liit.

Vaid nädala eest, möödunud kolmapäeva varastel tundidel suri Šuškevitš 87 aasta vanuses koroonast tingitud tüsistustesse oma sünnilinnas Minskis. Šuškevitš oli aastail 1991–1994 Valgevene ülemnõukogu esimees.

19:16

Šmõhal: kõik Vene aktivad Ukraina alal lähevad riigi omandisse

Ukraina valitsus annab kõik Vene aktivad Ukraina territooriumil riigiettevõtte Riiklik Investeerimisfond omandisse, vahendab BNS.

“Kõigi meie partneritega räägime samuti Ukraina taastamise suurest plaanist. Juba alustas tööd riiklik taastamisnõukogu ja selle töörühmad,” ütles peaminister Denõss Šmõhal.

Ta märkis valitsuse istungil, et üheks fondi peamiseks sissetuleku allikaks saavad konfiskeeritud Vene aktivad ja rahalised ressursid.

Šmõhali sõnul on president ja valitsus korduvalt öelnud, et Venemaa peab maksma selle eest, mida ta Ukrainas on hävitanud.

18:30

Kiiev: Ukraina ühinemine EL-iga on sõja ja rahu küsimus

Ukraina välisminister ütles teisipäeval, et tema riigi ühinemine Euroopa Liiduga on “sõja ja rahu” küsimus, vahendab BNS.

“Tahan rõhutada, et Ukraina ühinemine EL-iga on küsimus sõjast ja rahust Euroopas,” ütles Dmõtro Kuleba pressikonverentsil.

“Üks põhjuseid, miks see sõda algas, on (Vene riigipea Vladimir) Putini veendumus, et Euroopa ei vaja Ukrainat.”

18:01

USA luurejuht: Putin tahab luua maismaaühenduse Transnistriaga

Vene president Vladimir Putin ei piirdu sõjas Ukraina vastu Donbassiga, vaid tahab luua maismaaühenduse Transnistriaga, vahendab BNS.

“Meie hinnangul valmistub president Putin Ukrainas pikaks konfliktiks, mille käigus ta tahab endiselt saavutada eesmärke Donbassist kaugemal,” ütles USA riiklik luurejuht Avril Haines.

“Putin tõenäoliselt leiab, et Venemaal on suurem suutlikus ja tahe raskustega toime tulla, kui tema vastastel, ja ta ilmselt loodab, et USA ja Euroopa Liidu tahe nõrgenevad, kui toidupuudus, inflatsioon ja energiahinnad hullemaks lähevad,” ütles luurejuht senatile aru andes.

Haines hoiatas, et Putin on muutumas ettearvamatumaks ja võib kehtestada oma eesmärkide saavutamiseks sõjaseisukorra.

Putini ambitsioonid ületavad Vene sõjaväe võimeid ning see tähendab, et konflikt võib võtta tulevatel kuudel ettearvamatuma ja eskaleeruvama suuna, ütles Haines.

“Praegune trend suurendab tõenäosust, et president Putin pöördub drastilisemate abinõude poole, sealhulgas sõjaseisukorra kehtestamine, tööstuse ümberkorraldamine või võimalikud eskaleerivad sõjalised meetmed, et vabastada ressursse, mida tal on vaja oma eesmärkide täitmiseks,” rääkis luurejuht.

Ta lisas, et Putin ei anna tõenäoliselt käsku kasutada tuumarelva, välja arvatud juhul, kui Venemaa on silmitsi “eksistentsiaalse ohuga”.

16:20

Saksamaa toetab Ukrainat täielikult Venemaa sõjakuritegude lahendamisel

Saksamaa toetab Ukrainat täielikult Bucha ja teiste Ukraina linnade sõjakuritegude toimepanijate uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel, vahendab Ukrinform.

“Kogume rahvusvahelise kogukonnana tõendeid. Olen kinnitanud Ukraina peaprokurörile Irõna Venediktovale Saksamaa täielikku toetust sõjakuritegude lahendamisel: nii poliitiliselt, rahaliselt kui ka personali osas,” kirjutas Saksamaa välisminister Annalena Baerbock oma Twitteri kontol.

Ta märkis, et Buchast on saanud kujuteldamatute kuritegude, piinamise, vägistamise ja mõrvade sümbol.
“Omavoli on jahmatav. Me ei saa ellujäänute valu ära võtta, kuid me saame teha kõik endast oleneva, et tagada õiglus: keegi ei tohi uskuda, et nad võivad toime panna kuritegusid ilma tagajärgedeta,” hoiatas Baerbock.
Baerbock külastas Buchat 10. mail ja peab Kiievis poliitilisi kõnelusi.

14:41

Kiievi linnapea: ligi kaks kolmandikku pealinna elanikest on naasnud

Ligi kaks kolmandikku Ukraina pealinna Kiievi elanikest on tagasi pöördunud pärast massilist lahkumist veebruari lõpus seoses Venemaa vallandatud sõjaga, vahendab BNS.

“Enne sõda elas Kiievis 3,5 miljonit inimest. Ligi kaks kolmandikku pealinna elanikest on naasnud,” ütles linnapea Vitali Klõtško briifingul ajakirjanikele.

12:52

Kiiev: Azovstali tehases on üle tuhande Ukraina võitleja

Kiiev teatas teisipäeval, et Mariupoli sadamalinnas on Azovstali terasetehases üle tuhande Ukraina võitleja, neist paljud on haavata saanud, vahendab BNS.

Tehases on üle tuhande Ukraina sõjaväelase, ütles asepeaminister Irõna Vereštšuk uudisteagentuurile AFP.

“Sajad on haavata saanud. Seal on raskete vigastustega inimesi, kes tuleb kiirelt evakueerida. Olukord halveneb iga päevaga.”

12:41

Azovi polk: Azovstali pommitas ööpäevaga 34 lennukit

Venemaa korraldas möödunud ööpäeva jooksul Mariupolis asuvale Azovstali terasetehase alale 34 õhurünnakut, sealhulgas pommitas seda kaheksa strateegilist pommitajat, vahendab BNS.

“Möödunud ööpäeva jooksul sooritati Azovstali tehase alale, mida hoiavad enda käes Mariupoli kaitsjad, 34 pommituslendu, sealhulgas kaheksa lendu tegid strateegilised pommitajad. Niisamuti ei vaiki vaenlase laeva- ja maavääe suurtükid, raketiheitjad, UR-77-d, tankid jne.,” teatas Azovi polk.

“Vaenlane ei lõpeta katseid hõivata Ukraina kindlust ja jätkab igapäevaseid katseid joosta sellele jalaväega tormi,” lisati teates.

11:41

Venelased jätkavad raskesuurtüki- ja õhurünnakute korraldamist Azovstali tehasele

Vene väed jätkavad raskete suurtükiväe ja õhulöökide andmist Mariupolis asuvale Azovstali tehasele, kuigi sinna on endiselt jäänud kuni 100 tsiviilisikut.
Sellekohase avalduse tegi Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko Telegramis, vahendab Ukrinform.

“Mariupol. Azovstal. Lisaks sõjaväelastele on pommivarjenditesse jäänud veel vähemalt 100 tsiviilisikut. Kuid see ei vähenda Vene okupantide rünnakute tihedust. Tehas on viimase päeva jooksul olnud pidevate raskekahuri- ja õhurünnakute all. Maapealsed rünnakukatsed on endiselt ebaõnnestunud,” kirjutas Andriuštšenko.
Ta postitas video paljudest plahvatustest Azovstali tehases. Videol on kujutatud ka Ukraina lippu lehvimas tehase ühe tootmisstruktuuri tipus.

7. mail 2022 evakueeriti naised, lapsed ja vanurid Mariupolis asuvast Azovstali tehasest. Kuid 9. mail 2022 teatas Donetski piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Pavlo Kyrylenko, et Azovstali tehases on pommivarjenditesse jäänud umbes 100 tsiviilisikut.

Aasovi rügement, Ukraina rahvuskaart, merejalaväelased ja motoriseeritud laskurbrigaad jätkavad võitlust Venemaa sissetungijate vastu Azovstali tehases. Ukraina võimud tegelevad diplomaatiliste võimalustega Mariupolisse jäänud Ukraina sõjaväe päästmiseks.

11:32

Vene sissetungijad võivad kavandada keemiatehastes sabotaažiakte

Vene sissetungijad võivad Ukraina keemiatööstuse rajatistes korraldada sabotaaži, et süüdistada neis Ukraina relvajõudude üksusi. Nii seisab Ukraina relvajõudude peastaabi Facebookis 10. mai kella 06.00 seisuga avaldatud raportis, vahendab Ukrinform.

Vaenlane viib Ida-Ukrainas läbi pealetungioperatsioone, et saavutada täielik kontroll Donetski ja Luhanski oblasti territooriumi üle ning säilitada maismaakoridor nende territooriumide ja ajutiselt okupeeritud Krimmi vahel.
Vaenlane suunab lennundusgrupi peamised jõupingutused üksuste tegevuse toetamisele idapoolses operatsioonitsoonis: Slobožanski, Donetski suundades ja Azovstali terasetehase piirkonnas.
Suurtükiväe tulistamine toimub peaaegu kogu kokkupuutejoone ulatuses.

Rakettide tabamise tõenäosus tsiviil- ja sõjalisele infrastruktuurile kogu Ukrainas on suur.
Nagu märgitud, võivad Venemaa sissetungijad Ukraina keemiatööstuse rajatistes korraldada sabotaažiakte, et süüdistada neis Ukraina relvajõudude üksusi.

Volõni ja Polissia suunal vaenlane aktiivsesse tegevusse ei astunud. Ründegruppide moodustamise märke ei tuvastatud. Valgevene relvajõudude teatud üksused kaitsevad Ukraina-Valgevene piiri Bresti ja Gomeli oblastis.
Siverski suunas jätkab vaenlane Ukraina-Vene piiri valvamist Brjanski ja Kurski oblastis. Venelased tulistasid MLRS-i Sumy piirkonna Velyka Pisarivka, Bilopillia, Krasnopillia ja Yunakivka piiriäärsete asulate pihta.

Slobožanski suunas hoiab vaenlane Belgorodi oblastis teatud õhutõrjejõude ja vahendeid täielikus lahinguvalmiduses. Sissetungijad keskenduvad jätkuvalt okupeeritud piiride kaitsmisele, et takistada Ukraina vägede edenemist Ukraina riigipiiri poole ja teha õhuluuret.

Izjumi suunas täiendas vaenlane laskemoona, kütust ja logistikat. Vaenlane jätkab valmistumist pealetungioperatsioonideks Lymani ja Sievierodonetski piirkonnas. Võitlused jätkuvad Luhanski oblasti Sievierodonetski rajooni Vojevodivka, Toškivka ja Nyžne ning Donetski oblasti Jasynuvata rajooni Kamjanka asulate pärast.
Mariupolis jätkab vaenlane suurtükiväe ja õhurünnakutega Azovstali terasetehase infrastruktuuri hävitamist. Võitlus käib.

Vaenlane ei korraldanud aktiivset sõjategevust Lõuna-Buhi suunas. Sissetungijad tulistasid Ukraina relvajõudude üksusi ja valmistuvad rünnakuoperatsioonide jätkamiseks, et parandada oma taktikalist positsiooni.
Vaenlase laevad jätkavad ülesannete täitmist lahingupiirkondade isoleerimiseks, luuretegevuseks, rakettide löömiseks Ukraina olulisele tsiviil- ja sõjalisele infrastruktuurile, rannikuüksuste toetamiseks ja tsiviillaevanduse blokeerimiseks.

Ukraina kaitsjad lõid möödunud ööpäeva jooksul Donetski ja Luhanski oblastis edukalt tagasi 15 vaenlase rünnakut, hävitades 1 õhutõrjeraketisüsteemi, 9 tanki, 3 suurtükiväesüsteemi, 25 soomuslahingumasinat, 3 ühikut eritehnikat ja 3 vaenlase sõidukit.

10:58

Mariupoli linnanõunik: Azovstali on jäänud sadakond tsiviilisikut

Vene vägede piiramisrõngas Ukraina sadamalinnas Mariupolis on Azovstali tehase alale jäänud vähemalt sada tsiviilisikut, vahendab BNS.

“Mariupol. Azovstal. Lisaks sõjaväelastele on varjenditesse jäänud vähemalt sada tsiviilisikut. See aga ei vähenda sissetungijate rünnakute ägedust. Raskesuurtükivägi ja lennukid jätkasid tehase pommitamist terve päeva. Katsed maad mööda edasi tungida osutusid ebaõnnestunuks. Seetõttu kuuleb linn taas suurtükkide kõminat,” kirjutas linnapea nõunik Petro Andruštšenko Telegramis.

Interfax ei ole selle teabe kohta ametlikest allikatest kinnitust saanud.

Varem ütles Ukraina ajutiselt okupeeritud alade taaslõimimise minister Irõna Vereštšuk, et Azovstalist on evakueeritud kõik naised, lapsed ja vanurid.

10:46

Kuberner: Izjumis leiti elumaja rusude alt 44 hukkunut

Ukraina Harkivi oblastis Izjumis leiti okupantide märtsi alguses hävitatud viiekorruselise elumaja rusude alt 44 tsiviilisiku laipa, vahendab BNS.

“See on järjekordne hirmus okupantide sõjakuritegu tsiviilelanikkonna vastu! Meie märgime kõik üles ja nad maksavad igaühe eest,” ütles oblasti sõjaväekuberner Oleh Sõnehubov.

09:33

Väide: mõned Vene ohvitserid keeldusid korraldustest

USA on näinud viiteid selle kohta, et mõned Vene ohvitserid on keeldunud korraldusi täitmast, vahendab Iltalehti. Asjast annavad teada teiste seas Briti ajaleht Guardian ja Foreign Policy toimetaja Jack Detsch.

Detschi sõnul on allika sõnul viiteid sellele, et ohvitserid ei järginud käske kiiresti ega innukalt ka Ida-Ukraina Donbassi piirkonnas.

Allika sõnul usub USA, et Vene väed ja keskastme ohvitserid ei ole täitnud edasitungimise korraldusi, eriti Donbassis Venemaa sissetungi teises etapis.

Allikas meenutab, et Vene vägedel on kogu sõja vältel olnud laialdaselt probleeme võitlustahtega. Selle tõttu on Venemaa ilmselt pidanud saatma lahinguväljale või vähemalt lahingutele lähemale rohkem kõrgeid väejuhte.

05:01

Okupeeritud Luhanskis otsib FSB korteritest mehi mobiliseerimiseks

Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) töötajad otsivad Vene vägede poolt okupeeritud Luhanskis korteritest mehi, kes on vältinud nõndanimetatud mobilisatsiooni, edastas teisipäeval ukrainlaste uudisteportaal Unian, vahendab BNS.

Unianile rääkis sellest telefoni teel Luhanski oblasti kuberner Serhõ Gaidai.

“Meie andmetel, mis pärinevad okupeeritud Luhanskist, on suur mobilisatsioonilaine lõppenud ja ühtegi meest tänavale ei jäänud. Aga FSB ohvitserid on kohale saabunud ja käivad nüüd majades igas korteris, et otsida kõrvalehoidjaid,” rääkis Gaidai.

Vene sõjaväelased varjavad end Gaidai sõnul värskelt mobiliseeritud vägede taha.

“Tulevad Luhanski mobiliseeritud “lambad”, siis Kadõrovi mehed ja siis Vene väed. Isegi erasõjaväekompaniide sõdurid ei lähe esimestesse rünnakulainetesse,” seletas Gaidai.

04:15

Zelenskõi: Ukraina ekspordita on kümned riigid toidupuuduse äärel

Ilma Ukrainast pärit põllumajandustoodete ekspordita on juba kümned riigid toidupuuduse äärel, sõnas president Volodõmõr Zelenskõi esmaspäeval oma traditsioonilises õhtuses videoläkituses ukrainlastele, vahendab BNS.

President nentis, et tavaelu ja viljasaadetisi merega seotud Odessas takistab Venemaa.

“Ja see on löök mitte ainult Ukrainale. Ilma meie põllumajandussaaduste ekspordita on kümned riigid erinevates maailma piirkondades juba toidupuuduse äärel. Ja aja jooksul võib olukord muutuda ausalt öeldes kohutavaks. Poliitikud juba arutavad, mida hinnakriisi ja nälja tagajärjed toovad kaasa Aafrika ja Aasia riikides. See on Venemaa agressiooni otsene tagajärg, millest saab üle vaid üheskoos. Kõik eurooplased ja kogu vaba maailm,” rääkis Zelenskõi.

Ukraina presidendi sõnul on üheskoos vaja Venemaad survestada ja luua tõhus sund selle häbiväärse sõja peatamiseks.

“Täna vaatamata Euroopa Ülemkogu eesistuja kohalolekule alustasid Venemaa sõjaväelased taas raketirünnakut Odessa oblasti pihta. See on Venemaa tõeline suhtumine Euroopasse. Ja see on alati nii olnud. Pole tähtis, mida nad seal Moskvas räägivad,” ütles Zelenskõi.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel pidi esmaspäeval Odessas varjuma Vene raketirünnaku eest, kui ta seda Ukraina lõunaosas asuvat sadamalinna külastas. Raketirünnak leidis aset ajal, mil Michel pidas kõnelusi Ukraina peaministri Denõss Šmõhaliga.

Zelenskõi sõnul kohtus ta esmaspäeval Kiievis ka Euroopa Nõukogu peasekretäri Marija Pejčinović Burićiga.

Pejčinović Burić külastas koos Ukraina välisministri esimese asetäitja Emine Ceppariga esmaspäeval Borodjankat ja Irpenit.

“Olin täna hommikul koos Emine Emine Ceppariga Borodjankas ja Irpinis. Olen vapustatud Venemaa rünnaku põhjustatud mõttetust hävitusest, kuid mulle avaldab muljet ukraina rahva vastupidavus. Meie, Euroopa Nõukogu, seisame Ukrainaga,” kirjutas Pejčinović Burić suhtlusvõrgustikus Twitter.

“Arutasime, mida saab selle lugupeetud institutsiooni vahenditega ära teha rahu nimel Ukrainas ja Euroopas. Olen tänulik meie riigi toetuse eest külastades meie pealinna just sellel päeval, Euroopa päeval,” rääkis Zelenskõi.

03:12

Venemaa tulistas Odessa pihta vähemalt seitse raketti

Venemaa tulistas Ukrainas asuva Odessa sadamalinna pihta vähemalt seitse raketti, vahendab BNS.

Viimastel andmetel hävines kaubanduskeskus ja surma sai inimene. Veel viis inimest toimetati vigastustega haiglasse.

Tugevasti sai pihta ka tarbekaupade ladu.

“Vaenlane jätkab psühholoogilist survet ja selliseid hüsteerilisi rünnakuid tsiviilisikute ja tsiviilinfrastruktuuri vastu,” teatas Ukraina väejuhatus.

Päästetöötajad jätkavad põlengute kustutamist.

Odessat tabasid raketid juba esmaspäeva hommikul, mille tagajärjel said kannatada mitmed elumajad. Samuti korraldati õhurünnakuid mujal Odessa oblastis.

02:10

Pentagoni andmetel viiakse ukrainlasi vägisi Venemaale

Pentagon on näinud viiteid selle kohta, et Venemaa sissetungile ette jäänud ukrainlasi viiakse sunniviisiliselt Venemaale, vahendab BNS.

“Ma ei saa rääkida, kui palju on nende jaoks mõeldud laagreid või kuidas need välja näevad,” rääkis USA kaitseministeeriumi eestkõneleja John Kirby ajakirjanikele.

“Kuid meil on informatsiooni selle kohta, et ukrainlasi viiakse Venemaale vastu nende tahtmist,” sõnas Kirby.

Kirby nimetas sellist tegevust “mõistusevastaseks” ja mitte vastutustundliku võimu käitumiseks.

“Ukrainlaste küüditamine Venemaa isoleeritud või majanduslikult mahajäänud piirkondadesse on järjekordne märk sellest, et Venemaa president Vladimir Putin lihtsalt ei aktsepteeri ega austa Ukraina suveräänsust,” sõnas Kirby.

“Moskval on olnud 75 päeva aega ukrainlaste julmaks kohtlemiseks. Iga kord, kui arvate, et nad ei saa enam veelgi madalamale vajuda, tõestavad nad, et eksite,” tõdes Kirby.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas juba aprilli alguses ehk kuus nädalat pärast Venemaa sissetungi algust, et tuhanded ukrainlased on saadetud sunniviisiliselt Venemaa territooriumile.

Ukraina inimõiguste ombudsmani Ljudmila Denisova hinnangul on sõja algusest Venemaale küüditatud ukrainlaste arv 1,19 miljoni kandis. See arv hõlmab ka vähemalt 200 000 last.

9. mai 2022

22:36

Ukraina väed hävitasid idasuunal 250 okupanti

Ukraina sõjaväelased hävitasid esmaspäeval idasuunal 250 Vene okupanti ja suurel hulgal vaenlase tehnikat, vahendab BNS.

“Täna ehk 9. mail lõid Ukraina sõdurid operatiiv-taktikalise grupi Vostok vastutusalas tagasi kaheksa Vene fašistlike vägede rünnakut. Lahingute tagajärjel tapeti kuni 250 okupanti,” seisis Ukraina väejuhatuse raportis.

“Samuti hävitati 13 vaenlase tanki, üks soomustransportöör, 10 jalaväe lahingumasinat, üks iseliikuv suurtükk, kaks miinipildujat ja kuus suurtükiväe transpordimasinat,” lisati avalduses.

16:33

Kaitseministeeirum: Venemaa raketirünnakute oht Kiievile püsib

Hetkel püsib Venemaa raketirünnakute oht Kiievile ja Kiievi oblastile, vahendab BNS.

“Tahan siiski sõjalisest aspektist meelde tuletada (seda tuletavad pidevalt meelde nii kaitseministeerium kui ka peastaap), et Venemaa raketirünnakute oht pealinnale ja oblastile jääb hetkel püsima,” ütles Ukraina kaitseministeeriumi kõneisik Oleksandr Motuzjanõk Kiievis Ukraina meediakeskuses toimunud teabetunnis.

“Teada on taktikalised Iskander tüüpi raketisüsteemid, mis asuvad Valgevene territooriumil. Samuti on teada seitse Musta ja Aasovi mere vetes asuvat laeva, mis kannavad merel baseeruvaid Kalibr tüüpi tiibrakette, millega Venemaa võib samuti anda raketirünnakuid kogu Ukrainale,” lisas ta.

Motuzjanõk rõhutas, et hetkel pole keegi selliste rünnakute eest kaitstud.

“Seetõttu tahame veel kord kutsuda kõiki ukrainlasi, mitte ainult pealinna elanikke, üles olema valvsad ja mitte jätma õhuhäireid tähelepanuta,” lisas ta.

16:20

Zelenskõi arutas Micheliga meetmeid Ukraina sadamate avamiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi arutas esmaspäeval Odessas töövisiidil viibiva Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheliga meetmeid Ukraina sadamate blokaadist vabastamiseks, et saaks nisu eksportida, vahendab BNS.

“Rääkisin Odessat külastanud Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Micheliga. Tähtis on ära hoida Venemaa agressiivsest tegevusest põhjustatud toidukriis maailmas. Tuleb rakendada viivitamatult meetmeid, et Ukraina sadamad nisu eksportimiseks blokaadist vabastada,” kirjutas Zelenskõi Telegramis.

Riigipea tänas Micheli EL-i jätkuva toetuse eest Ukrainale.

Samas rõhutas pressiteenistuse teatel Zelenskõi, et Ukraina ootab järgmise agressorriigi-vastase sanktsioonipaketi vastuvõtmist.

“Olen kindel, et EL ja maailm ei piirdu kuue sanktsioonipaketiga. Kuid oluline ei ole nende pakettide arv, vaid sanktsioonide tõhusus. Olen veendunud, et nende peamine tulemus on rahu meie maal ja seega ka Euroopas,” ütles Zelenskõi.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja rõhutas omakorda, et selleks, et nälg ei leviks planeedil, peaks nisu olema kättesaadav kõigile maailma inimestele.

Samuti kinnitas ta, et Euroopa Liit jätkab Ukrainale maksimaalse rahalise ja kaitseabi andmist.

Tema sõnul on EL juba heaks kiitnud Ukraina toetamise plaani.

“Teie algatuste jaoks peab olema Marshalli plaan. Peame mobiliseerima ülemaailmse toetuse, et saaksite toime tulla humanitaarprobleemidega ja alustada Ukraina majanduse ülesehitamist,” ütles Michel.

14:33

Šmõhal: Ukraina makromajanduslik olukord ja pangandussüsteem on stabiilne

Vaatamata Vene Föderatsiooni täiemahulisele sõjale Ukraina vastu ja umbes 30% majanduse kaotamisest, kuna paljud ettevõtted on suletud või hävinud, on Ukraina makromajanduslik olukord ja pangandussüsteem stabiilne, vahendab Ukrinform.

“Tänase seisuga on meil vaatamata aktiivsele täiemahulisele sõjale, vaatamata umbes 30% majanduse kaotusele ettevõtete seiskamise, Ida-Ukraina suurimate terase- ja keemiatehaste hävingu tõttu stabiilne makromajanduslik olukord. pangandussüsteem,” ütles Ukraina peaminister Denõs Šmõhal.
Nagu märgitud, ei ole praegu paanikat ei Ukrainas tegutsevate investorite ega pankades hoiuseid hoidvate ja Ukraina pangandussüsteemis kindlate inimeste seas.

“Olen ukrainlastele selle eest tänulik. Maailm on üllatunud, mõnikord isegi šokeeritud ukrainlaste sellisest patriootlikust suhtumisest oma majandusse, usaldusest pangandussüsteemi ja sellest, et me ei lasknud seda rikkuda ega purustada,” ütles Šmõhal.
Nagu teatatud, kaasas Ukraina rahandusministeerium 2022. aasta märtsis-aprillis riigieelarvesse sõjavõlakirjade emiteerimisest kogutud 135 miljardit grivnat.

Ukraina peaminister Denõs Šmõhal. Foto: Scanpix

13:30

Vene sõjavägi korraldas Luhanski oblastile 24 rünnakut, on teateid hukkunutest

Möödunud ööpäeva jooksul registreeris Luhanski oblasti politsei 24 Luhanski oblasti tulistamise juhtumit.
Nagu Ukraina riiklik politsei Telegramis postitas, hukkus ja sai haavata kohalikke elanikke, sealhulgas lapsi. Kahjustada sai kaheksa taristuobjekti, vahendab Ukrinform.

Shipilivka külas tabas vene mürsk maja, mille keldris varjus 11 inimest. Kontakt nendega katkes. Info hukkunute kohta on selgitamisel.

Rünnakul Lüsõtšanskile tabas mürsk naftatöötlemistehase territooriumi, süüdates põlema tootmisrajatised.
Popasna pommitamise käigus said kahjustada Popasna veevärgi võimsused, mille tagajärjel peatati määramata ajaks veevarustus täielikult Popasna, Lüsõtšanski, Zolote, Hirske linnades ning Toshkivka, Orikhove, Loskutivka külades , Pidlisne, Vovcheyarivka ja Maloriazantseve, samuti Pervomaiski, Kadievka, Altševski, Hrustalnõi, Antratsõti linnade ajutiselt okupeeritud territooriumil (kokku umbes 1 miljon elanikku).
Piirkondlike võimude sõnul on veevarustuse taastamine võimalik alles pärast sõjategevuse lõppemist.

12:36

Podoljak: sel sõjal ei ole ühtki põhjust peale Vene imperialismi

Ukraina presidendi kantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak ütles esmaspäeval Venemaa presidendi sõnu “Venemaa tegutses Ukrainas agressiooni ennetamiseks” kommenteerides, et sellel sõjal ei ole peale Venemaa haiglaste impeeriumiambitsioonide ühtegi mõistlikku põhjust, vahendab BNS.

“Räägime veel kord läbi. NATO riigid ei kavatsenud Venemaad rünnata. Ukraina ei kavatsenud Krimmi rünnata. Vene vägi ei sure oma riiki kaitstes, vaid üritab hõivata teist riiki. Selles sõjas ei ole muid mõistlikke põhjusi peale Venemaa haiglaste impeeriumiambitsioonide,” säutsus Podoljak Twitteris.

Venemaa president Vladimir Putin õigustas 9. mail Moskvas paraadil taas niinimetatud “erioperatsiooni” Ukrainas, nimetades seda õigeaegseks ja ainuõigeks otsuseks “agressiooni ärahoidmiseks”.

11:37

Putin võrdsustas Ukraina sõda võitlusega teises maailmasõjas

Vene president Vladimir Putin võrdsustas esmaspäeval Venemaa sõda Ukrainas Nõukogude Liidu võitlusega teises maailmasõjas, vahendab BNS.

Putini sõnul oli Moskva sõjategevus Ukrainas ennetav samm agressiooni tõrjumiseks. President lisas, et Venemaa sõjategevus oli õigeaegne ja vajalik reaktsioon lääne poliitikale.

Putin ütles sõjaväeparaadil, et Vene väed kaitsevad Ukrainas isamaad “täiesti vastuvõetamatu ohu eest”. Putini sõnul jätkavad Vene väed Ukrainas võitlust natsismi vastu, kuid lisas, et tuleb teha “kõik, et üleilmse sõja õudus ei korduks”.

Putin ei esinenud kõnes oluliste avaldustega hoolimata ennustustest, et ta võib kasutada võidupüha, et teatada Ukraina sõja eskaleerimisest või kuulutada välja üldmobilisatsioon. Selle asemel tundus Vene riigipea üritavat koondada avalikkuse toetust agressioonile, sidudes praeguse sõja Suure Isamaasõjaga.

“Te võitlete isamaa ja selle tuleviku eest, et keegi ei unustaks teise maailmasõja õppetunde,” ütles Putin paraadil.

Vene liider süüdistas konfliktis Ukrainat ja läänt, öeldes, et Kiiev ja selle liitlased valmistasid ette “sissetungi meie ajaloolistele aladele”, sealhulgas Donbassi ja Krimmi.

“Loodi meie jaoks täiesti vastuvõetamatu oht otse meie piiridel,” ütles Putin, viidates NATO relvatarnetele Ukrainale ja välisnõunike saatmisele.

Putini sõnul ei olnud Venemaal teist valikut, kui agressioonile ennetavalt reageerida ja nimetas seda “suveräänse tugeva ja sõltumatu riigi jaoks ainuõigeks otsuseks”.

11:35

Ukrainas on hukkunud umbes 25 650 Vene sõdurit

Ukraina kaitsjad on pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 24. veebruaril tapnud juba umbes 25 650 Vene sõdurit, vahendab Ukrinform.

Ukraina relvajõudude peastaap andis Facebooki postituses teada ka seda, et ajavahemikus 24. veebruarist 9. maini kaotas vaenlane 1145 tanki, 2764 soomustatud lahingumasinat, 513 suurtükisüsteemi, 185 mitmikraketisüsteemi, 87 õhutõrjesüsteemi, 199 lennukit, 158 helikopterit, 1970 mootorsõidukit ja kütusetankurit, 12 laeva/paati, 377 mehitamata õhusõidukit, 41 ühikut eritehnikat ja 94 tiibraketti.

Avalduse kohaselt kandis vaenlane möödunud ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Avdiivka piirkonnas.

11:24

Luhanski kuberner: Rubižnes ja Belogorivkas jätkuvad rasked lahingud

Ukrainas Rubižnes ja Belogorivkas jätkuvad rasked lahingud, vaenlane üritab lõigata läbi “elu teed” – Lõssõtšanski-Bahmuti maanteed, vahendab BNS.

“Rubižnes ja Belogorivkas jätkuvad võimsad lahingud. Rašistid üritavad meilt ära võtta Lõssõtšanski-Bahmuti maanteed. Venelased vedasid üle Siverski Donetsi pontoonsilla varustust teisele poole,” kirjutas Luhanski sõjakuberner Serhei Haidai Facebookis.

“Kui nad suudavad seal kinnistuda, saavad nad arendada rünnakut ja läheneda teele, lõigates Luhanski oblasti ära – see tähendab ainsa turvalisusse viiva tee ja teiste piirkondadega side kaotust. Usume Ukraina relvajõududesse! Meil on, millega orke lüüa. Nagu nad üle jõe tulid, nii ujuvad ka tagasi,” lisas ta.

11:19

Vene väed panid Ukraina lõunaosas viimase päeva jooksul toime 50 suurtüki-ja õhuväerünnakut

Ukraina lõunapoolsetes piirkondades nurjasid riigi kaitsjad vaenlase katse luuregruppi tagasi tuua ning likvideerisid 51 sissetungijat, vahendab Ukrinform.

Ukraina raketi- ja suurtükiväeüksused ning sõjalennukid andsid piirkonnas umbes 50 edukat rünnakut vaenlase positsioonidele. 8. mail kaotas Vene okupatsiooniarmee 51 sõdurit, kaks MLR-süsteemi, tanki, õhutõrjeraketisüsteemi Pantsir-S, kaks UAV-d ja kopteri.

Ka OC South on kinnitanud vaenlase kaotusi eelmisel päeval: 56 sissetungijat, kolm MLR-süsteemi, neli APC-d ja kaks sõjaväe veoautot.
Lisaks kahjustasid Ukraina kaitsjad oluliselt Zoopark 2 vastupatarei radarit.

04:01

Arestovitši sõnul tuumarünnakut Kiievi vastu ei toimu

Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovitš ütles pühapäeval, et tuumarünnakut Kiievile ei tehta, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

Arestovitši sõnul vastasid sellele küsimusele Ameerika diplomaadid, kui naasid USA saatkonda Kiievis, vahendab BNS.

“Christina Quinn (USA ajutine asjur Ukrainas) naasis täna koos Ameerika diplomaatidega USA Kiievi saatkonda, mis lõpuks andis vastuse küsimusele võimaliku tuumalöögi kohta Kiievis,” ütles Arestovitš.

“Kõik küsivad minult ja mitte ainult minult, kas Kiievile antakse tuumalöök või mitte, kas raketid lendavad või mitte. Lõpuks andis Christina Quinn vastuse – Kiievile tuumalööki ei tule,” ütles Arestovitš.

02:37

Zelenskõi: Venemaa on unustanud maailmasõja võitjate jaoks olulise

Venemaa on unustanud kõik Teise maailmasõja võitjate jaoks olulise, tõdes pühapäevases videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

Zelenskõi mõistis taaskord hukka tsiviilisikute pommitamised Venemaa vägede poolt riigi idaosas ja tõi välja eriti rünnaku koolile, kus sai surma 60 inimest, vahendab BNS.

“Venemaa on unustanud kõik, mis oli Teise maailmasõja võitjate jaoks oluline,” sõnas riigipea.

“Kui normaalsed inimesed seostasid 9. mai aastapäeva rahu ja loosungiga “Mitte kunagi enam!”, siis Venemaa jätkab rünnakuid tsiviilisikute vastu,” ütles Zelenskõi oma igaõhtuses pöördumises.

“Just eile sai Luhanski oblastis asuvas Bilohorivka külas Vene pommide läbi surma 60 inimest. Tsiviilisikud,” ütles Zelenskõi.

“Tsiviilisikud, kes varjasid end koolis lihtsalt tulistamise eest. See oli teadlik õhulöök koolile. Järjekordne okupantide kuritegu,” tõdes president.

“Olen kindel, et täna on Ukraina näidanud, et oleme juba täieõiguslik osa vabast maailmast ja ühtsest Euroopast,” jätkas Zelenskõi.

President tõi ühtlasi välja, et Ukraina on valmis esitlema tõhusat vahendit maailma toiduga kindlustatuse tagamiseks.

“Ukrainas on juba hävitatud enam kui kümne miljoni inimese elu, kellest on saanud sisepõgenikud. Kuid maailm on Venemaa tegevuse tõttu ka toidukriisi äärel. Sellest rääkis äsja ka Saksamaa kantsler. Seega, kui palju miljoneid inimelusid hävib veel kümnetes Aafrika ja Aasia riikides toidupuuduse ja toiduainete hinnatõusule järgneva poliitilise kaose tagajärjel,” rääkis Zelenskõi.

“Me vajame tõhusat vahendit maailma toiduga kindlustatuse tagamiseks. Ja teeme ettepaneku selle luua. Kui meil on teravilja eksportivate riikide organisatsioon, mis austab rahvusvahelist õigust, väärtustab demokraatiat ja püüab kaitsta inimõigusi, sealhulgas õigust elule ja tagatud heaolule, siis suudame tagada toiduvarudele stabiilsuse ja saavutada ajaloolise võidu nälja üle,” ütles president.

Zelenskõi lisas, et Ukraina on valmis esitama kõik selle ettepaneku üksikasjad vastaval töötasandil.

8. mai 2022

23:36

Pommitabamuse saanud Luhanski koolis hukkus 60 inimest

Ida-Ukrainas Bilohorivka külas Vene vägede õhurünnakus tabamuse saanud koolimajas sai surma 60 seal varjunud inimest, vahendab BNS.

“Just eile sai Luganski oblastis asuvas Bilogorivka külas Vene pommide läbi surma 60 inimest. Tsiviilisikud,” kinnitas pühapäeva hilisõhtul Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi videokonverentsi teel maailma arenenud tööstusriikide ühenduse G7 tippkohtumisel peetud kõnes.

Luhanski oblasti kuberner Serhõ Gaidai oli juba varem rääkinud samas arvust hukkunutest. 

“Bilohorivkale tehti õhurünnak. Pommid kukkusid koolimajja ja kahjuks hävis see täielikult. Seal oli kokku 90 inimest, 27 päästeti. Kuuskümmend koolis olnud inimest on tõenäoliselt surnud,” kirjutas Gaidai sotsiaalmeedias.

Päästjatel ei õnnestunud öösel sündmuskohal töötada uute rünnakute kartuses, kuid päästetöid jätkati pühapäeva.

“Päästjad otsivad veel ka ellujäänuid naabruses asuvas Šepilivka külas, kus rünnakus tabamuse saanud maja keldris varjas end 11 inimest,” lisas Gaidai.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres väljendas pühapäeval vapustust seoses kooli ründamisega Ida-Ukrainas.

“Guterres kutsus üles säästma sõjas tsiviilisikuid,” edastas tema kõneisik Stephane Dujarric.

“Peasekretär on jahmunud ja vapustatud 7. mail toimunud rünnakust, mis tabas Ukrainas asuvat kooli, kus paljud inimesed otsisid peavarju käimasolevate lahingute eest,” ütles pressiesindaja.

“Guterres kordas, et tsiviilelanikke ja tsiviilinfrastruktuuri tuleb sõja ajal alati säästa. Rünnak oli järjekordne meeldetuletus, et selles sõjas, nagu paljudes teistes konfliktides, maksavad tsiviilisikud kõige kõrgemat hinda,” jätkas Dujarric.

7. mai 2022

CIA: Venemaa kavatsusest sõjas tuumarelva kasutada ei ole tõendeid

USA Luure Keskagentuur (CIA) ei näe märke, nagu kavatseks Venemaa kasutada sõjas Ukraina vastu taktikalist tuumarelva, ütles laupäeval CIA direktor William Burns. 

“Me ei näe luurekogukonnana praegusel hetkel praktilisi tõendeid, et Venemaa kavandaks taktikaliste tuumarelvade kasutusvalmidusse viimist või potentsiaalset kasutamist,” rääkis Burns konverentsil esinedes.

19:58

Naised, lapsed ja vanurid on Azovstali terasetehasest evakueeritud

Ukraina teatas laupäeval, et kõik naised, lapsed ja eakad tsiviilisikud on puruks pommitatud Mariupolis asuvast Azovstali terasetehasest evakueeritud.

“Presidendi käsk on täidetud: Azovstalist on evakueeritud kõik naised, lapsed ja vanurid. See osa Mariupoli humanitaarmissioonist on lõpule viidud,” kinnitas asepeaminister Irõna Vereštšuk sotsiaalmeedias. 

Azovstali terasetehas on viimane Ukraina vastupanu kants Mariupolis ning selle saatus on omandanud sümboolse väärtuse.

Reedel ütles Vereštšuk, et tehasest evakueeriti ÜRO ja Rahvusvahelise Punase Risti juhtimisel 50 inimest. Vene kaitseministeeriumi teatel oli nende seas üksteist last.

Kõige hiljutisemate hinnangute järgi oli tehase all tunnelites ja varjendites lõksus veel umbes 200 tsiviilelanikku, lisaks Ukraina sõduritele, kes Vene vägedele linnas veel viimast vastupanu osutavad.

16:07

Ukraina valmistub Venemaa vihasteks rünnakuteks 9. mai puhul

Kui Venemaal tähistatakse esmaspäeval Nõukogude Liidu võitu natsistliku Saksamaa üle Teises maailmasõjas, valmistuvad Ukraina linnad selleks, et Vene vägede rünnakud võivad tugevneda. 

“Need sümboolsed kuupäevad on Vene agressorile nagu punane värv härjale,” ütles Ukraina asesiseminister Jevhen Jenin. “Samal ajal kui kogu tsiviliseeritud maailm mälestab neil päevil kohutavate sõdade ohvreid, soovib Vene Föderatsioon paraade ja valmistub Mariupolis luude peal tantsima.”

Viimaste päevade kõige vihasem võitlus toimub Ida-Ukrainas. Lääne sõjaväeanalüütikute järgi on Ukraina vastupealetung edenenud kirdes asuva Harkivi linna ümber, samal ajal kui venelased saavutasid väikest edu Luhanskis.

Ukraina võitlejad panevad endiselt vastu Mariupolis, takistades strateegiliselt tähtsa sadamalinna vallutamist, mille kaudu avaneks venelastel maitsi ligipääs 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaarele. 

Associated Pressi analüüsis uusi satelliidifotosid, mis näitasid tohutut hävitustööd hiigelsuures terasetehases, mis on Ukraina vastupanu viimane kants linnas. Planet Labs PBC reedel tehtud piltide järgi on Azovstali tehase hooned, sealhulgas need, mille all peidavad end tõenäoliselt sajad võitlejad ja tsiviilisikud, auklikuks pommitatud.

Terasetehase pommitamine on olnud viimastel päevadel üha tugevam, ehkki Vene pool lubas ajutist relvarahu, et tsiviilelanikud saaksid põgeneda. Venemaa on kasutanud tehase vastu miinipildujaid, suurtükiväge ja veoautodele paigaldatavaid raketisüsteeme, samuti on pomme heidetud õhust ning mürske merelt.

Päästjad püüdsid sealt laupäeval veel inimesi välja viia. Reedel anti ÜRO ja Rahvusvahelise Punase Risti hoole alla umbes 50 tsiviilisikut. Eelnevalt oli Azovstalist evakueeritud umbes 500 inimest. 

Umbes 2000 Ukraina võitlejat jätkab suure allmaavõrgustikuga tehases vastupanu ja nad on korduval keeldunud alla andmast.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas laupäeva hommikul, et riik otsib mõjukate välisriikide abiga diplomaatilisi lahendusi, et tehasesse jäänud sõdurid päästa.

6. mai 2022

17:03

Ukraina süüdistab Venemaad Azovstali evakuatsiooni ajal tule avamises

Ukraina Azovi pataljon, mis juhib Mariupolis Azovstali tehase kaitset, süüdistas reedel Vene vägesid tule avamises tsiviilelanike evakueerimise ajal hoolimata Moskva lubatud relvarahust, vahendab BNS.

“Azovstalis kehtestatud relvarahu ajal sai üks auto tabamuse venelastelt, kes kasutasid juhitavat tankitõrjerelva,” teatas Azovi pataljon Telegramis, lisades, et sõiduk oli teel tsiviilelanikke evakueerima.

Rünnakus hukkus üks Ukraina võitleja ja veel kuus said haavata, seisis avalduses.

Vene relvajõud teatasid, et kehtestavad tsiviilelanike evakueerimiseks neljapäevast kolmepäevase relvarahu, kuid ukrainlaste teatel on pealetung Azovstalile jätkunud.

Kiiev teatas varem, et tsiviilelanike evakueerimine terasetehasest jätkub reedel. Eelnevalt toimetati Azovstalist ja Mariupoli sadamalinnast ÜRO juhitud päästeoperatsiooni käigus minema pea 500 inimest.

Azovstali vallutamisel saaks Moskva strateegiliselt olulise Mariupoli linna üle täieliku kontrolli. Linn on invasiooni käigus valdavalt puruks pommitatud.

15:20

Vaenlane ründab Huliaipole suurtükiväe ja lennukitega

Vene väed kasutavad aktiivselt lennukeid ja suurtükiväge, rünnates Zaporižži oblastis Huliaipole linna.
Seda teatas Zaporižžja piirkondliku sõjaväeadministratsiooni Telegrami kanal, vahendab Ukrinform.

“Täna umbes kell 11.00 kasutas vaenlane aktiivselt lennukeid ja suurtükiväge Huliaipole vastu. Massiivse suurtükimürskega hävitab Vene armee Orihivi rahumeelset infrastruktuuri, käivitades raketi- ja õhulööke,” seisis avalduses.

Kuni viimase ajani ei korraldanud vaenlane Zaporižži piirkonnas aktiivset sõjategevust, vaid avas tule, et piirata Ukraina vägede tegevust ja hävitada nende suurtükiväeüksused.

14:54

Venemaa kaotas Ukraina sõjas veel ühe laeva

Venemaa kaotas sõjas Ukraina vastu järjekordse Musta mere laevastiku laeva.
Ukraina relvajõudude peastaap ütles seda 5. mai raportis vaenlase kaotuste kohta, vahendab Ukrinform.

“Venemaa kahjud laevade ja paatide seas on 11, s.o pluss üks eelmise päeva kohta, 5. mail,” seisis avalduses.

Samal ajal ei ole peastaap ega operatiivjuhatus Lõuna andnud täpsemaid andmeid vaenlase laeva kaotuse kohta.

Meedia andmetel andis Ukraina relvajõudude üksus löögi Vene fregatile Admiral Makarov, mis sai kannatada ja põleb Mustal merel Zmiinyi (Mao) saare lähedal. Nüüd tiirlevad selle Musta mere piirkonna kohal Vene lennukid ning ajutiselt okupeeritud Krimmist on laevale abiks tulnud päästelaevad.

13:09

Luure: ukrainlasi sunnitakse ähvardustega kodakondsust vahetama

Ukraina luure teatel sunnitakse Donbassis ukrainlasi repressioonidega ähvardades võtma tunnustamata sissivabariikide kodakondsust, pseudovabariigi kodakondsuse võtmisest keeldumisel jäävad nad ilma elatusvahenditest ja nende suhtes rakendatakse repressiivmeetmeid, vahendab BNS.

Okupeeritud Sorokinos (Luhanski oblast) algas isehakanud Luhanski rahvavabariigi passide väljastamine viimati okupeeritud aladelt ümberasustatud Ukraina kodanikele, teatas kaitseministeeriumi luurepeavalitsus.

“Inimesed on jäänud ilma oma kodudest, varast ja rahast, mistõttu on nad sunnitud nõustuma nende tingimustega, sest ainult nii on võimalik saada väljamakseid rublades, toidupakke ja arstiabi. Teate kohaselt kaotavad inimesed pseudovabariigi kodakondsuse omandamisest keeldumisel elatise ja nende suhtes rakendatakse repressiivmeetmeid,” seisis avalduses.

Ministeerium märgib, et suurem osa nn Luhanski rahvavabariigi õiguskaitseorganite töötajatest on saadetud nüüd Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastis asuvasse lahingupiirkonda ning kiiruga kogutud nekrutitel teenistuskogemus sama hästi kui puudub.

Seetõttu olid rahvamiilitsa patrullüksused sunnitud 1. maist lõpetama erasõidukite ja isikudokumentide kontrolli Sorokino lähistel asuvates kontrollpunktides.

Uniani varasema teate kohaselt valmistuvad kaitsejõud Luhanski oblastis Vene väe võimsaks pealetungiks järgmise kolme-nelja päeva jooksul.

12:48

Vene poolel on sõjas on surma saanud pea 25 000 sõdurit

Ukraina kaitsjad on pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 24. veebruaril tapnud juba umbes 24 900 Vene sõdurit, vahendab Ukrinform.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas Facebookis, et ajavahemikus 24. veebruarist 6. maini kaotas vaenlane ka 1110 tanki, 2686 soomustatud lahingumasinat, 502 suurtükisüsteemi, 171 mitmikraketisüsteemi, 83 õhutõrjesüsteemi, 199 lennukit, 155 helikopterit, 1926 mootorsõidukit ja kütusetankerit, 11 laeva või kaatrit, 324 mehitamata õhusõidukit, 38 ühikut eritehnikat ja 90 tiibraketti.

Relvajõudude avalduse kohaselt kandis vaenlane möödunud ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Lymani ja Kurakhove piirkonnas.

11:57

Kuberner: Vene vägi valmistab Luhanski oblastis ette pealetungi

Ukraina Luhanski oblasti kuberneri Sergei Gaidai sõnul teeb vaenlane kõik endast oleneva, et tungida Sjevjerodonetskisse või Popasnasse, vahendab BNS.

Luhanski oblastis valmistub Ukraina vägi Venemaa võimsamaks pealetungiks lähema kolme-nelja päeva jooksul, teatas oblasti sõjakuberner Gaidai tele-eetris.

“Valmistume võimsateks pealetungideks järgmise kolme-nelja päeva jooksul. Nad loobuvad kõigist jõupingutustest, et murda läbi Siverskodonetskisse või Popasnasse,” ütles ta.

Samas avaldas Gaidai kindlustunnet, et Ukraina vägi lööb vaenlase rünnaku tagasi.

Gaidai ütles ka, et olukord Popasnas on juba pikka aega olnud “väga raske”. Linn on peaaegu täielikult hävitatud.

“Seda pommitatakse ööpäevaringselt, tulistatakse kõiksugu tüüpi relvadest ja mõnikord ründavad pataljonid meie sõjaväe positsioone,” lisas ta.

Lisaks rääkis Gaidai, et Sjevjerodonetski lähedal Vojevodivka külas jätkusid ägedad lahingud ning mitmel korral oli asula juba “orkide” kätte läinud, kuid siis vallutas meie vägi selle tagasi.

Lahingud jätkuvad ka Lõssitšanski lähedal Belogorivka külas, kus “vaenlane üritab haarata positsioone, et piirata sisse kõik Luhanski oblasti Ukraina kontrolli all oleval alal viibivad sõjaväelased”.

11:36

Šmõhal: partnerite andmeil algab Venemaal 9. mail mobilisatsioon

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles reedel, et partnerite luureteenistuste andmetel kavatseb Venemaa kuulutada 9. mail välja täieulatusliku sõja, vahendab BNS.

“Partnerite luurete andmetel on Venemaal kavatsus kuulutada 9. mail välja täiemahuline sõda. Sellised vestlused käivad, me mõistame, et neid on, partnerite luureteenistuste sõnul arutatakse selliseid võimalusi kõrgeimas poliitilises juhtkonnas. Vaatame, kas nii läheb,” ütles Šmõhal teabetunnis Poola töövisiidi tulemuste kohta.

Peaminister märkis, et kui selline stsenaarium tegelikkuseks saab, kinnitab see järjekorselt, et Venemaa on kuulutanud sõja tsiviliseeritud demokraatlikule maailmale.

“Ukraina kaitseb oma vabadust, territooriumi, iseseisvust, oma perede elusid ja maad. Igal juhul võitleme kuni täieliku võiduni okupandi üle,” rõhutas ta.

11:05

Briti luure: Venemaa kaotused Azovstalis nurjavad nende plaanid Donbassi lõunaosas

Venemaa kaotused suurendavad jätkuvalt ja nurjavad nende operatsiooniplaanid Donbassi lõunaosas.Nii selgub Briti kaitseluure raportist, vahendab Ukrinform.

“Venemaa uuendatud jõupingutused Azovstali kindlustamiseks ja Mariupoli vallutamise lõpuleviimiseks on seotud eelseisvate 9. mai võidupüha mälestusüritustega ja Putini sooviga saada Ukrainas sümboolne edu. See jõupingutus on tehtud Venemaale personali, varustuse ja laskemoona arvel. Samal ajal, kui Ukraina vastupanu Azovstalis jätkub, kasvavad Venemaa kaotused jätkuvalt ja nurjavad nende operatsiooniplaanid Donbassi lõunaosas,” seisab avalduses.

Vene väed Mariupolis jätkasid teist päeva maapealset rünnakut Azovstali terasetehasele, hoolimata Venemaa avaldustest, mis väidavad, et nad püüavad seda ainult sulgeda.

10:16

Venemaa on varastanud juba 400 000 tonni Ukraina teravilja

Rüüstamine on osa Venemaa riiklikust poliitikast, kuna Venemaa on ajutiselt okupeeritud Ukraina aladelt varastanud juba umbes 400 000 tonni teravilja ning Vene sõdurid tassivad eramajadest minema isegi tualetipotte, vahendab Ukrinform.

«Venemaa on okupeeritud aladelt, eriti Hersoni piirkonnast, varastanud juba umbes 400 tuhat tonni teravilja. Niisiis, kas peaksime nüüd imestama Venemaa sõdurite üle, kes rüüstavad Ukraina maju ja varastavad isegi tualetipotte? Ilmselgelt on rüüstamine ja hävitamine osa Venemaa riiklikust poliitikast,“ ütles OSCE alalise nõukogu kohtumisel Ukraina alaline esindaja rahvusvaheliste organisatsioonide juures Viinis suursaadik Jevhenii Tsimbaliuk.

Nagu märgitud, kehtestab Venemaa paralleelselt Ukraina sadamate saadetiste blokaadi, mineerib laevateid ning metoodiliselt hävitab või varastab põllumajandus- ja põllutehnikat. Luganski oblastis Rubižnes hävitasid Venemaa sissetungijad täielikult 2020. aastal ehitatud moodsa elevaatorikompleksi, mis mahutas 30 000 tonni teravilja.

Tsimbaliuk lisas, et põllumeestelt põllusaagi sundvõõrandamine meenutas Nõukogude valitsuse kriminaalset poliitikat, mis põhjustas massilise kunstliku näljahäda Ukrainas aastatel 1921-1923, holodomorit aastatel 1932-1933 ja massilist kunstlikku näljahäda aastatel 1946-1947.

«Venemaa järgib stalinistide jälgedes vilja varastades. Muidugi peavad paljud näljahäda kordumist tänapäeva Euroopas millekski uskumatuks. Tänapäeva Venemaa ei järgi aga mitte ainult halvimaid stalinistlikke traditsioone,” rõhutas Ukraina alaline esindaja.

Ta lisas, et Venemaa on juba sügavalt takerdunud lollustesse, mille eesmärk on õigustada barbaarset agressiooni Ukraina vastu. «Oma hiljutiste antisemiitlike rünnakutega seadis minister Lavrov kahtluse alla mitte ainult Ukraina rahva, vaid ka holokausti. Lavrov solvas teadlikult miljonite juutide mälestust, kes hukkusid Teise maailmasõja ajal natside käe läbi,” ütles Ukraina diplomaat.

09:38

Ukraina: Mariupolist ja Azovstalist on evakueeritud pea 500 inimest

Pea 500 tsiviilelanikku on evakueeritud Vene väe ümberpiiratud Ukraina sadamalinnast Mariupolist ja seal asuvast Azovstali terasetehasest alates ÜRO juhitud päästeoperatsiooni algusest, vahendab BNS.

“Meil on õnnestunud evakueerida pea 500 tsiviilelanikku,” ütles ütles president Volodõmõr Zelenskõi kantselei juht Andri Jermak reedel Telegramis, lisades, et Kiiev teeb kõik endast oleneva iga tavakodaniku ja sõjaväelase päästmiseks hävitatud linnast.

Jermaki sõnul jätkuvad evakuatsiooniga seotud toimingud.

09:00

USA ei näe märke Valgevene valmistumisest rünnakuks Ukraina vastu

USA kaitseministeerium teatas neljapäeval, et hetkel ei ole märke Valgevene valmistumisest rünnakuks Kiievi vastu, ehkki päev varem alustas autoritaarse võimuga Ukraina naaberriik oma relvajõudude ootamatut kontrolli, vahendab BNS.

“Ei ole märke, et Valgevene kavatseb… aktiivselt osaleda sõjas Ukraina vastu,” vahendas portaal Unian Pentagoni pressiesindaja John Kirby neljapäeval ajakirjanikele öeldud sõnu, mille kohaselt on tegemist pigem õppustega.

Valgevene relvajõudud jätkavad Ukraina-Valgevene piiri lõikude katmist Bresti ja Gomeli piirkonnas.

Ukraina kindralstaabi teatel liigub 465. raketibrigaadi üks raketidivisjon alalisest dislotseerumispunktist sihtalasse, et kontrollida valmisolekut ülesannete otstarbekohaseks täitmiseks.

Valgevene võimud ütlesid samas, et vastavad meetmed on olemuselt õppuselised ega kujuta endast ohtu ei Euroopa kogukonnale tervikuna ega naaberriikidele konkreetselt.

Briti luure hinnangul üritas Venemaa tõenäoliselt antud olukorda ohuna välja mängida. Agressioonisõda pidava Venemaa infooperatsiooni eesmärk on lasta Ukrainal oma väeüksuseid hoida riigi põhjaosas, et seeläbi takistada neil osalemast lahingutes Donbassi eest.

08:37

Pentagon: suur osa Vene väest liikus Mariupolist põhja poole

USA kaitseministeerium hindas olukorda Vene väeüksuste ümberpiiratud Mariupolis ning täheldas suure osa okupatsioonivägede väljaviimist, vahendab BNS.

Venemaa tõmbas oma põhijõud Mariupolist välja, mis tähendab, et nüüd on linna ja selle lähiümbrusse koondunud “väike hulk” Vene vägesid, vahendas Ukrinform Pentagoni pressiesindaja John Kirby neljapäevasel pressikonverentsil öeldud sõnu.

“Üldiselt tõmbus meie hinnangul enamik Mariupolisse saadetud Vene maavägedest tagasi ja liikus põhja poole,” ütles Kirby, lisades, et Mariupolisse on jäänud paari pataljoni taktikalise grupi jagu sõdureid ehk umbes 2000.

Venelased jätkavad aga Mariupoli ründamist suurtüki- ja õhurünnakutega nii linnale endale kui lähiümbrusele, aga ka Azovstali tehasele, kus jätkuvalt on paarsada tsiviilelanikku ja teadmata arv Aasovi pataljoni võitlejaid.

Kirby sõnul ei ole aga sellele vaatamata näha märkimisväärseid arenguid ning Vene sõjaväelased pigem “koperdavad” paigal, samas peamine lahingutegevus käib Donbassis.

Tema sõnul ei ole Vene armee tegutsemismustris märgata muutusi.

Aasovi pataljoni ülem alampolkovnik Denõss Prokopenko ütles kolmapäeval, et olukord Azovstalis on äärmiselt keeruline, kuid Mariupoli kaitsjad jätkasid liini hoidmist.

Aasovlased märkisid neljapäeval, et Azovstali territooriumil jätkuvad juba kolmandat päeva verised lahingud Vene sissetungijatega ning Moskva rikkus taas kolmapäeval antud lubadust kehtestada relvarahu tsiviilelanike evakueerimiseks.

07:28

ÜRO uus konvoi loodab päästa inimesi Azovstali “troostitust põrgust”

ÜRO uus konvoi peaks eelduste kohaselt reedel evakueerima järgmisi tsiviilelanikke Vene vägede ümberpiiratud Mariupolis asuva Azovstali terasetehase “troostitust põrgust”, millest on kujunenud sadamalinna viimane vastupanukants pealetungiva agressori vastu, vahendab BNS.

Ehkki Vene armee kuulutas sündmuskohal välja vaherahu, mis pidi algama neljapäeval, pole venelased tehast kaitsva Aasovi pataljoni komandöri Denõss Prokopenko sõnul seda teinud ning ägedad lahingud jätkuvad tohutus hoonekompleksis, kus sajad sõdurid ja tsiviilisikud on nädalaid pidanud vastu armutule pommirahele.

Kümme sõjanädalat, mille kestel on tapetud tuhandeid inimesi, hävitatud kümneid linnu ja külasid ning sunnitud kodudest põgenema enam kui 13 miljonit inimest, on Moskva keskendunud Ukraina ida- ja lõunaosale. Sisuliselt maatasa tehtud Mariupoli täielik vallutamine oleks Kremlile suur võit.

“Praegu on konvoi teel, et jõuda homme hommikul Azovstali ja loodetavasti saame me kätte need tsiviilisikud, kes on jäänud sinna troostitusse põrgusse ja viime nad ohutusse kohta,” ütles ÜRO humanitaarjuht Martin Griffiths Varssavis Ukraina doonorite konverentsil.

Mariupoli linnapea hinnangul on nõukogudeaegse tehase all olevates käikudes vähemalt 200 inimest.

04:35

Meedia: Ukraina sai Ühendriikidelt luureandmed ristleja Moskva kohta

Ukraina sai Ühendriikidelt luureandmed uputatud raketiristleja Moskva asukoha kohta, teatas neljapäeval luureallikatele viidates USA meediakanal NBC News.

Luureametnikud ütlesid NBC Newsile, et Ukraina oli Ühendriikidelt küsinud teavet ristleja Moskva asukoha kohta Mustal merel, vahendab BNS.

Pärast seda, kui Ukraina sai laeva asukohateabe, tabasid alust kaks raketti, mis viis lõpuks Moskva uppumiseni.

Luureametnike kinnitusel ei olnud Ühendriidel teavet selle kohta, et Ukraina kavatseb laeva pihta rakette lasta ja USA ei osalenud rünnakuotsuse tegemisel.

USA väidetavast osalusest rünnakus pole varasemalt avalikult räägitud.

USA kaitseministeerium eitas varem päeval kuuldusi, et olevat edastanud Ukraina vägedele luureandmeid Vene kindralite asukohtadest lahinguväljal.

Reageerides New York Timesi artiklile USA toetusest Ukraina sõjaväele ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby, et tõele vastab Kiievi vägede varustamine sõjaväeluure andmetega, mis “aitavad ukrainlastel oma riiki kaitsta”.

“Me ei anna luureteavet kõrgemate sõjaväejuhtide asukoha kohta lahinguväljal ega osale Ukraina sõjaväe sihikuotsuste tegemisel,” toonitas Kirby.

New York Times kirjutas päev varem, et Ühendriikide jagatud luureinfo on alates Moskva invasiooni algusest aidanud Ukrainal tappa mitu Venemaa kindralit.

Tsiteerides anonüümseid USA kõrgeid ametnikke, teatas ajaleht, et umbes kümnest Ukraina vägede poolt tapetud Vene kindralist on mitmed võetud sihikule USA luure abiga.

USA riiklik julgeolekunõukogu nimetas koheselt väidet vastutustundetuks.

Kirby ütles, et Ukraina teeb ise otsused, keda sihikule võtta.

“Ukraina ühendab meie ja teiste partnerite pakutava teabe luureandmetega, mida nad ise lahinguväljal koguvad. Siis nad langetavad ise oma otsused,” rääkis Kirby.

04:15

Guterres kutsus maailma ühinema Ukraina sõja lõpetamiseks

ÜRO peasekretär Antonio Guterres kutsus neljapäeval maailma ühinema ja Ukraina sõda lõpetama, vahendab BNS.

Guterres nimetas sõda mõttetuks, halastamatuks ja ülemaailmse kahju potentsiaali osas piiramatuks.

Peasekretär sõnas, et isegi ühepäevane relvarahu hoiab ära kümnete tsiviilisikute hukkumise ja haavatasaamise ning võimaldab mitmel tuhandel teisel Venemaa rünnakute eest põgeneda.

Guterresi kinnitusel pole ta hoidnud Venemaa presidendi Vladimir Putiniga suhtlemisel sõnu tagasi, et Moskva sisetung Ukrainasse on riigi territoriaalse terviklikkuse ja ÜRO harta rikkumine ning “see peab lõppema Ukraina, Venemaa ja kogu maailma rahva pärast”.

ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet lisas, et Vene vägede inimõiguste tõsised rikkumised koguvad hoogu iga päevaga. Sagenenud on kohalike ametnike, ajakirjanike, kodanikuühiskonna aktivistide, relvajõudude pensionil olevate liikmete ja teiste kodanike meelevaldsed kinnipidamised ja kadumised.

“4. mai seisuga on minu büroo dokumenteerinud 180 sellist juhtumit,” ütles Bachelet. Volinik kinnitas, et nende töötajad on kuulnud ka juhtumitest, kus Venemaa sõjaväelased vägistasid naisi nende kontrolli all olevates

03:12

Zelenskõi kirjeldas katastroofilist olukorda Vene okupeeritud aladel

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kirjeldas oma neljapäevases videopöördumises katastroofilist olukorda Venemaa okupatsiooni all olevates piirkondades, kus on kõigele muule lisaks puudub juurdepääs meditsiiniteenustele ja ravimitele, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul pole neis piirkondades vähihaigetele mingit ravi saadaval ja diabeetikutele mõeldud insuliini on raske leida või see puudub üldse. Samuti napib antibiootikume.

Hävitatud või kahjustatud taristu Ukrainas hõlmab ligi 400 meditsiiniasutust.

Ukraina president tõdes, et Azovstali tehase tulistamine ilmselt ei lõpe ja tsiviilisikud tuleb sellest hoolimata sealt välja toimetada.

“Täna jätkasime ÜRO ja Rahvusvahelise Punase Risti komitee abiga päästeoperatsiooni Mariupolist. Inimesed on teel turvalisele territooriumile. Juba üle 150 inimese Azovstalist ja üle 300 inimese Mariupolist endast lahkus sel nädalal mööda humanitaarkoridori ja saavad kogu abi, mida nad praegu tõesti vajavad,” rääkis Zelenskõi.

President lisas, et tegemist on eelkõige meditsiinilise ja rahalise abiga. Samuti abiga dokumentide taastamisel.

“Venemaa mürsutuli ja rünnak Azovstalile ei lõpe. Aga tsiviilisikud tuleb ikkagi välja viia. Naised, lapsed, paljud lapsed, kes sinna jäänud. Teeme kõik, et leida lahendus ja päästa ka meie sõjakangelasi, kes hoiavad Mariupoli kaitset ülekaaluka arvu okupantide vastu,” sõnas president.

“Seal on erinevaid üksusi ja neil on palju haavatuid, kuid nad ei anna alla ja hoiavad oma positsioone,” jätkas Zelenskõi.

Unian teatas varem, et olukord Azovstalis on äärmiselt keeruline, kuid Mariupoli kaitsjad jätkavad rindejoone hoidmist.

Zelenskõi ütles ka, et sõja käigus on Venemaa sõjavägi Ukraina pihta tulistanud juba 2014 raketti. Venemaa sõjalennukite lende on Ukraina taevas registreeritud 2682. President tõi ühtlasi välja, et hävitatud või kahjustatud taristu hõlmab ligi 400 haiglat, sünnitushaiglat ja muud meditsiiniasutust.

02:36

Ukraina sõdurid hävitasid Donbassis kaheksa okupantide tanki

Ukraina sõdurid hävitasid neljapäeval Donbassis Donetski ja Luhanski suunal kaheksa okupantide tanki ja 11 soomusmasinat ning tulistasid alla seitse vaenlase drooni, vahendab BNS.

Ukraina kaitsevägede sõjaväelased lõid ööpäeva jooksul edukalt tagasi 11 vaenlase rünnakut.

“Tänu oskuslikule tegevusele tekitasid meie sõdurid kaotusi Vene okupantidele. Eelkõige hävitasid Ukraina kaitsjad kaheksa tanki, 11 lahingusoomusüksust ja viis muud vaenlase sõidukit. Lisaks tulistasid õhutõrjeüksused Donbassi taevas alla seitse Orlan-10 tüüpi mehitamata õhusõidukit,” seisis raportis.

5. mai 2022

23:26

Arestovitši sõnul tahavad venelased Azovstali 9. maiks vallutada

Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovitš ütles neljapäeval, et Vene okupandid üritavad Mariupolis asuvat Azovstali tehast 9. maiks enda kätte haarata, et esitleda seda kui “võitu” diktaator Vladimir Putinile, vahendab BNS.

“Nad tahavad anda Putinile võidu Aasovi pataljoni üle 9. mail. Parim kingitus diktaatorile on tema vaenlase pea. Nad tõesti tahavad seda teha. Vaatame, et kas see õnnestub või mitte. Tehakse äärmuslikke jõupingutusi, sest ma saan Azovstali kaitsjate teadetest aru, et territooriumil on kolmandat päeva kestnud pidevad rünnakud ja lahingud,” rääkis Arestovitš.

Vene sõjavägi on endiselt valmis lubama Mariupoli Azovstali terasetehasesse jäänud tsiviilelanikel ohutult lahkuda, ütles neljapäeval Vladimir Putin.

Vene väed kuulutasid kolmapäeval Azovstali tehases välja kolmepäevase relvarahu ja ütles, et tsiviilelanikel lubatakse lahkuda.

Ukraina Aasovi pataljoni komandör Svjatoslav Palamar süüdistas aga pea koheselt Venemaad lubaduse murdmises.

“Venelased rikkusid relvarahu lubadust ja ei lasknud evakueerida tsiviilelanikke, kes jätkuvalt peidavad end pommitamise eest tehase keldris,” ütles Palamar.

22:42

Kramatorski tulistamisel sai kahjustada 32 hoonet

Ukrainas asuvas Kramatorski linnas sai neljapäeval Vene vägede raketirünnakute tagajärjel kahjustada 810 korterit 32 hoones, vahendab BNS.

“32 hoone 810 korterit said venelaste poolt Kramatorskile antud õhulöögi tagajärjel kahjustada. Tegemist on sihipärase rünnakuga tsiviilelanike vastu, mis võib kaasa tuua tohutu hulga ohvreid, kuid õigeaegne evakueerimine päästis kümneid elusid. Hukkunutest esialgu teateid pole, kuid haavata sai 25 inimest,” teavitas Donetski oblastijuht Pavlo Kirilenko.

Kirilenko lisas, et lisaks korrusmajadele said kannatada ka kuus eramut, kaks kooli, lasteaed, raviasutus, katlamaja, mitmed ettevõtted ja kaubandusasutused.

20:07

Putin: Venemaa on valmis lubama tsiviilisikutel Azovstalist lahkuda

Vene sõjavägi on endiselt valmis lubama Mariupoli Azovstali terasetehasesse jäänud tsiviilelanikel ohutult lahkuda, ütles neljapäeval Vladimir Putin.

Vene väed kuulutasid kolmapäeval Azovstali tehases välja kolmepäevase relvarahu ja ütles, et tsiviilelanikel lubatakse lahkuda, vahendab BNS.

Ukraina Aasovi pataljoni komandör Svjatoslav Palamar süüdistas aga neljapäeval Venemaad lubaduse murdmises.

“Venelased rikkusid relvarahu lubadust ja ei lasknud evakueerida tsiviilelanikke, kes jätkuvalt peidavad end pommitamise eest tehase keldris,” ütles ta.

Putin aga kinnitas Iisraeli peaministri Naftali Bennettiga rääkides, et tsiviilisikutel lubatakse tehasest lahkuda.

“Vene sõjavägi on ikka veel valmis tagama tsiviilisikute ohutu väljumise,” ütles Putin Kremli teatel Bennettile.

“Mis puutub Azovstali jäänud võitlejatesse, siis peavad Kiievi võimud andma neile käsu relvad maha panna.”

Putini ja Bennetti jutuajamime leidis aset kahe riigi suhete pingestumise olukorras, mille põhjuseks on Vene välisministri Sergei Lavrovi väide, et Adolf Hitler oli juudi verd.

Liidrid arutlesid “ajaloomälu” ja holokausti üle ning väljendasid huvi kahe riigi suhete arendamise vastu, ütles Kreml.

“Väljendati ühist huvi arendada edasi Vene-Iisraeli sõbralikke suhteid ja säilitada kasulikud kontaktid kahe riigi juhtide vahel.”

Putin rõhutas, et holokaustis tapetud kuuest miljonist juudist 40 protsenti olid NSVL-i kodanikud.

Bennett märkis omalt poolt “Punaarmee otsustavat panust võidus natsismi üle”, vahendas Kreml.

Iisrael on püüdnud Vene vägede Ukrainasse tungimisest peale balansseerida Moskva ja Kiievi vahel, kuid Lavrovi avaldust ei suutnud ta välja kannatada.

Vene välisminister ütles vastuseks Itaalia uudistekanali küsimusele Ukraina “denatsifitseerimise” kohta, et Ukrainas võib endiselt olla natslikke elemente, kuigi Ukraina president on juut. “Ka Hitler oli juudi verd, kui ma ei eksi, nii et see ei tähenda midagi,” ütles Lavrov.

Iisraeli välisminister Yair Lapid leidis, et Lavrovi sõnad on “kohutav ajalooline viga”.

18:46

ÜRO: konvoi on teel Azovstali inimesi päästma

ÜRO konvoi on teel Mariupoli Azovstali terasetehase poole, kus käisid veel äsja ägedad lahingud Ukraina ja Vene vägede vahel, ja püüab sealt tsiviilelanikke evakueerida, vahendab BNS.

“Praegu on konvoi teel, et jõuda homme hommikul Azovstali ja loodetavasti saame me kätte need tsiviilisikud, kes on jäänud sinna troostitusse põrgusse ja viime nad ohutusse kohta,” ütles ÜRO humanitaarjuht Martin Griffiths Varssavis Ukraina doonorite konverentsil.

16:14

Komandör: Venemaa rikkus Azovstali tehases lubatud relvarahu

Venemaa rikkus relvarahu Mariupoli Azovstali terasetehases, kus Ukraina väed üritavad tõrjuda Venemaa pealetungi, ütles neljapäeval Ukraina komandör, paludes abi surevatele sõduritele ja tsiviilelanike evakueerimist, vahendab BNS.

“Venelased rikkusid relvarahu lubadust ja ei lasknud evakueerida tsiviilelanikke, kes jätkuvalt peidavad end pommitamise eest tehase keldris,” ütles Azovi pataljoni komandör Svjatoslav Palamar Telegramis, viidates, et tehases käivad verised lahingud.

16:11

Avalikkuseni jõudis video Mariupoli meeste “filtreerimislaagrist”

Avaldati video Bezimenne küla filtreerimislaagrist, kus Mariupoli mehi on ligi neli nädalat kinni peetud, vahendab Ukrinform.
“Mariupol on muutumas getoks! Filtreerimislaagrid Bezimenne külas muudetakse Mariupoli elanike jaoks tõeliseks getoks. See on kõige kohutavam lugu, mida peame kogu maailmale rääkima . Saime kõik detailid ja ainulaadse video seestpoolt. Liialdamata on see uus lehekülg Venemaa praegu toimuvas sõjakuritegevuses,” postitas Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko Telegrami ja avaldas ka alltoodud video.

Ta märkis, et sissetungijad viisid peaaegu neli nädalat tagasi kõik mehed Huhlino, Mõrnõi ja Volonterivka rajoonist välja. Novoazovski rajooni Bezimenne ja Kozatske küladesse paigutati umbes 2000 inimest. Formaalne põhjus oli “filtreerimismeetmed”. Isiklikke asju kaasa võtta ei tohtinud. Passid ja muud isikut tõendavad dokumendid võeti ära.
Mehed paigutati kooli ja klubisse.

“Videol on näha Bezimenne küla kooli. Neljandat nädalat on mehed seal sunniviisiliselt kinni hoitud. Nad ei tohi koolist lahkuda ilma Vene vägede konvoita. Kinnipidamistingimused on kohutavad. Inimesed on sunnitud koridorides põrandal magama. Puudub korralik arstiabi,” ütles Andriuštšenko .

Selle kooli inimeste seas registreeriti esimene tuberkuloosijuhtum. Kooli võimla muudeti isolatsioonipalatiks, kus suur hulk inimesi suleti ilma arstiabita.
Avaldatud videos räägib mees, et koolis on ainult üks külma veega kraanikauss. Ainus tualett asub väljas ja sinna tekib hommikuti tohutu järjekord.

Andriuštšenko sõnul kontrollitakse seda filtreerimislaagrit kaks korda päevas: hommikul ja kell 21.00. Kui mõni kinnipeetutest puudub, lubavad sissetungijad tugevdada piinamist ja tulistada teisi kinnipeetavaid.
Kinnipeetavatele antakse kolm korda päevas lahjat puljongit. Puuduvad hügieenivõimalused, mistõttu haigestumine kinnipeetavate seas kasvab.
Linnapea nõunik andis ka teada, et esimene mehe surmajuhtum fikseeriti Kozatske küla filtreerimislaagris. Mees suri, kuna kallaletungijad keeldusid kiirabi kutsumast.

Mehed oma dokumente tagasi ei saa, saavad hoopis filtreerimistunnistuse. Kuid isegi see tunnistus ei anna neile õigust laagrist lahkuda. Mõningaid katseid tehti, kuid mehed peeti kinni ja peksti läbi. Viimane ebaõnnestunud katse oli põgeneda ja joosta ÜRO ja Punase Risti evakuatsioonibusside juurde, mida kinnipeetavad akendest nägid.
Lisaks tegelevad Vene sõjaväelaste saatel Bezimenne külas ja Novoazovski linnas haljastustöödega kõik mehed, sealhulgas haiged ja puuetega inimesed. “Tuleviku osas rõhutavad okupandid, et nad ei ole veel otsustanud, kas kasutada kinnipeetavaid tööjõuna Mariupoli rusude koristamiseks või panna nad liituma okupantide armeega,” ütles Andriuštšenko.

Ta meenutas, et esmaspäeval, 2. mail teatati, et mehed osalevad “sõjavangidena” 9. mail Mariupolis toimuval “paraadil”, milleks nad riietatakse Ukraina sõjaväevormi.
“Kõik see näitab taaskord okupatsiooni tegelikkust. Mariupoli muutumine tõeliseks getoks. Ja maailm vaikib jälle. Seetõttu palume kõigil, eriti meedial, seda teavet jagada. Kõik videod on autentsed, ilma töötlusteta tehtud, omanike poolt tasuta kasutusse antud. Võtke. Jaga. Peame päästma mariupolilasi hävingust,” sõnas Andriuštšenko.

Ukraina luureandmete kohaselt kavatsevad Vene sissetungijad muuta Mariupoli 9. mail “pidustuste” keskuseks. Selleks puhastatakse linnatänavad kiiresti rusudest, surnukehadest ja lõhkemata lõhkekehadest. Lisaks on käimas laiaulatuslik propagandakampaania.

Mariupoli tabab Venemaa agressiooni tõttu üks suurimaid humanitaarkatastroofe. Sissetungijad pommitavad relvastamata elanikke ja blokeerivad humanitaarabi kohaletoimetamise.
Umbes 100 000 tsiviilisikut on jäänud linna, mida kaitsevad jätkuvalt Aasovi rügemendi sõdurid, rahvuskaardi liikmed, merejalaväelased ja motoriseeritud laskurbrigaad.

14:28

Moskva: Vene väed harjutasid tuumavõimekusega rakettide tulistamist

Venemaa teatas kolmapäeval, et selle väed harjutasid Kaliningradis tuumavõimekusega rakettide tulistamist, vahendab BNS.

Moskva kallaletungi algusest Ukraina vastu möödus kolmapäeval 70 päeva. Sõjas on hukkunud tuhandeid inimesi ja üle 13 miljoni on sunnitud kodudest pagema.

Vene president Vladimir Putin on alates invasiooni algusest agressiivselt vihjanud, et on valmis laskma vajadusel käiku Venemaa taktikalised tuumarelvad.

Vene väed simuleerisid kolmapäevastel manöövritel tuumavõimekusega Iskander rakettide tulistamist, teatas kaitseministeerium, lisades, et kujutletavaid lööke anti vastase raketisüsteemidele, lennubaasidele, kaitstud taristule, sõjavarustusele ja staapidele.

“Elektrooniliste löökide” järel viidi läbi manöövreid raketisüsteemide liigutamiseks, et vältida “võimalikku vastulööki”, märkis ministeerium. Lisaks harjutati tegevust kiirguse ja keemilise saaste tingimustes.

Õppustel osales üle saja sõjaväelase.

Saksa väljaande Der Spiegel hinnangul ei olnud õppuste koha ja aja valik juhuslikud.

Venemaa viis oma tuumajõud veidi pärast Ukrainasse tungimist kõrgendatud valmidusse.

Putin on ähvardanud lääneriike “välkkiire” vastulöögiga, kui Ukraina sõtta otseselt sekkutakse.

Vaatlejate sõnul püüab Vene propaganda teha tuumarelvade kasutamist Vene avalikkusele seeditavamaks.

14:10

Zelenskõi käivitas ühisrahastusplatvormi Ukraina toetamiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi käivitas neljapäeval üleilmse ühisrahastusplatvormi, et aidata Kiievil võita sõda Venemaa vastu ja riigi taristu uuesti üles ehitada, vahendab BNS.

“Ühe klikiga saate te annetada raha meie kaitsjate kaitsmiseks, meie tsiviilelanike päästmiseks ja Ukraina uuesti üles ehitamiseks,” ütles Zelenskõi Twitteris ingliskeelses pöördumises platvormi United24 kohta. “Iga annetus viib võidule lähemale.”

13:50

Kreml: Lääne relvatarned ei luba sõda Ukrainas kiirelt lõpule viia

Kreml kurtis neljapäeval, et lääneriigid takistavad kiire lõpu tegemist Venemaa sõjale Ukraina vastu, kuna tarnivad viimasele relvastust, vahendab BNS.

Küsimusele New York Timesi teate kohta, et USA luureinfo on aidanud Ukrainal Vene kindraleid tappa, vastas Kremli pressisekretär: “Ühendriigid, Suurbritannia ja NATO tervikuna annavad Ukraina relvajõududele luureinfot üle järjepidevalt.”

“Koos relvade vooluga, mida need riigid Ukrainasse saadavad, on need kõik sammud, mis ei panusta selle operatsiooni kiiresse lõpetamisse,” lausus ta, kuid lisas, Venemaa eesmärkide “täitmist see takistada ei suuda”.

Peskovi väitel on avatud humanitaarkoridor tsiviilelanike evakueerimiseks Mariupoli Azovstali terasetehasest, kus Vene armee teatas kolmepäevasest relvarahust.

“Koridorid täna töötavad,” ütles ta ja lisas, et Vene väed on tehase ümber piiranud.

Hiiglaslikus tehases on endiselt lõksus sadu Ukraina sõdureid ja tsiviilelanikke.

12:37

Kiiev: Vene väed püüavad viimaseid Ukraina üksusi Azovstalis hävitada

Ukraina teatas neljapäeval, et Vene väed püüavad hävitada viimaseid Ukraina üksusi Mariupoli sadamalinna Azovstali terasekombinaadis; linna kaitsjate sõnul on Moskva väed tehasesse sisse tunginud, vahendab BNS.

“Vene okupandid keskenduvad Ukraina üksuste tõkestamisele ja hävitamisele Azovstali piirkonnas,” teatas Ukraina kaitsevägi, “Venemaa jätkab õhujõudude toel pealetungi tehase üle kontrolli saamiseks.”

Venemaa on teatanud peagi algavast relvarahust tehases, kus sajad Ukraina sõdurid ja tsiviilelanikud on juba nädalaid lõksus olnud.

Mariupoli kaitset juhtiv Azovi pataljoni komandör ütles kolmapäeva õhtul, et Vene väed on tehasesse sisenenud ja seal käivad verised lahingud.

Ta kinnitas, et Ukraina üksused jätkavad vastupanu osutamist, ehkki jäävad vaenlasele arvuliselt alla.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi palus kolmapäeval ÜRO juhil António Guterresel aidata tehasesse lõksu jäänud inimesi päästa ning haavatuid evakueerida.

Riigipea sõnul on Azovstali territooriumil endiselt ka tsiviilelanikke, nende seas naised ja lapsed, ning Kiiev peab läbirääkimisi nende päästmiseks.

“Inimeste väljatoomine nendest maa-alustest varjenditest võtab aega,” lausus ta. “Praegustes oludes ei saa me rusude kõrvaldamiseks erivarustust kasutada. Kõike tehakse käsitsi.”

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko kutsus neljapäeval jätkama ÜRO ja Punase Risti juhitud evakuatsiooni sadamalinnast.

Kolmapäeva õhtul evakueeriti Mariupolist ja selle ümbrusest 344 inimest.

12:20

Okupandid sunnivad Harkivi oblasti elanikke Venemaale lahkuma

Okupandid sunnivad Harkivi oblasti elanikke Venemaale lahkuma ja üritavad okupeeritud aladel läbi viia mobilisatsiooni, vahendab Ukrinform. Harkivi oblasti sõjaväevalitsuse pressiteenistus teatas sellest Telegramis, viidates administratsiooni juhile Oleh Syniehubovile.

“Regionaalse sõjaväeadministratsiooni juht ütles, et okupandid sunnivad Harkivi oblasti elanikke lahkuma Venemaa Föderatsiooni, võttes neilt ära sidevahendid ja dokumendid. Nii takistab vaenlane inimeste lahkumist ohututele aladele. Vaenlane püüdis Izjumis mobiliseerida kohalikku elanikkonda, sundides neid liituma Vene Föderatsiooni relvajõududega,” seisab avalduses.

Syniehubov rõhutas, et võimud on olukorrast igas ajutiselt okupeeritud asulas kursis. “Ja niipea, kui meil on võimalus aidata, teeme seda,” ütles ta.
Ta rääkis varem, et okupandid rajasid Vovtšanskisse vangla, kasutades selleks ühe ettevõtte territooriumit, mille varustus eksporditi Venemaale.

“Nad kasutavad kohalike elanike vastu jõudu, pannes nad koostööd tegema okupatsioonirežiimiga. Need tegevused näitavad jätkuvalt, et vaenlane jätkab sõjakuritegude toimepanemist tsiviilelanikkonna vastu. Asulate vabastamisel näeme nii tsiviilohvreid kui ka venelaste surnukehi sõjaväelased, mida nad ära ei võta. Me jäädvustame seda kõike, et õiglus ei jätaks tähelepanuta ühtegi sõjakuritegu,” ütles Syniehubov.

Ukraina ülemraada inimõiguste voliniku Liudmõla Denisova sõnul on teadaolevalt sunniviisiliselt Venemaale saadetud üle 900 000 ukrainlase.

12:03

Operatsioon Azovstal: lood inimestelt, kes peitsid end nädalaid punkrites

Umbes 150 tsiviilisikut, kes varjasid Mariupolis asuva Azovstali terasetehase keldrites üle 50 päeva, jõudsid lõpuks Zaporižžjasse, vahendab Ukraina uudisteportaali Ukrinform reportaaž. (Loe pikemalt SIIT)

Nad evakueeriti erioperatsiooni raames, mida on nimetatud sõja algusest kõige raskemaks. Operatsiooni toimumist hoiti ranges saladuses. Teadaolevalt võttis Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teema isikliku kontrolli alla.

10:41

Ukrainas on Venemaa sissetungist alates rünnakutes hukkunud 221 last

Pärast Venemaa sissetungi algust on Ukrainas hukkunud kokku 221 last ja vähemalt 408 saanud vigastada, vahendab Ukrinform.

5. mai seisuga on Venemaa relvastatud agressioon Ukrainas kannatanud vähemalt 629 last, öeldakse Ukraina peaprokuratuuri raportis.

Enim hukkunuid registreeriti Donetski oblastis (139), Kiievi oblastis (116), Harkivi oblastis (95), Tšernigovi oblastis (68), Hersoni oblastis (46), Mõkolaivi oblastis (44), Luganski oblastis (37), Zaporižžia piirkonnas (27), Sumõ piirkonnas(17), Kiievi linnas (16) ja Žõtomõri piirkonnas (15).

Kokku sai Venemaa igapäevaste õhu- ja suurtükirünnakute tagajärjel kannatada 1584 õppeasutust üle Ukraina, neist 118 hävis täielikult.

09:30

Venemaa Sberbank kogub andmeid Ukraina armee annetajate kohta

Venemaa Sberbank teatas, et tegeleb nende pangakaartide abil Ukraina relvajõududele raha annetajate tuvastamisega.
Sellest teatas TASS, kes sai koopia kirjast, millele oli alla kirjutanud Sberbanki aseesimees Bella Zlatkis vastuseks riigiduuma hariduskomisjoni esimese aseesimehe Yana Lantratova järelepärimisele, vahendab Ukrinform.

Kirjas öeldakse, et Sberbank saadab Rosfinmonitoringule rahaülekannete kohta selgunud teabe, “mille võimalikuks eesmärgiks on annetused sõjaväe heaks”.

Varem pöördus Lantratova FSB direktori Aleksandr Bortnikovi ja PJSC Sberbank of Russia juhatuse esimehe German Grefi poole vajadusega uurida sotsiaalmeedias levivat teavet Kiievis asuva blogija kohta, kes kogub Venemaa Sberbanki poolt välja antud pangakaardi kaudu raha Ukraina relvajõududele.

07:29

NYT: USA luureinfo aitab Ukrainal Vene kindrale tappa

Ühendriikide jagatud luureinfo on alates Mosva invasiooni algusest aidanud Ukrainal tappa mitu Vene kindrali, kirjutas kolmapäeval New York Times.

Leht kirjutas viitega mitmele kõrgele ametnikule, et Ukraina väed võivad Ühendriikide luureinfo abil olla tapnud tosinkond Vene kindrali, vahendab BNS.

USA riiklik julgeolekunõukogu nimetas väidet vastutustundetuks.

“Ühendriigid pakuvad luureinfot sõjatandri kohta, et aidata Ukrainal oma riiki kaitsta,” ütles julgeolekunõukogu kõneisik Adrienne Watson. “Me ei jaga luureinfot kavatsusega tappa Vene kindrale.”

Suured ohvrid Vene kõrgemate ohvitseride ridades on lääneriikide julgeolekuametnikke hämmastanud. Märtsis ütlesid Lääne ametnikud, et kindralid on viidud rindele tõenäoliselt Vene vägede madala moraali tõttu.

New York Times vahendas, et Ühendriigid on jaganud infot Vene sõjaväe liikuva, sageli asukohta vahetava peastaabi kohta ning Ukraina väed on kasutanud seda infot, et Vene ohvitserkonda rünnata.

President Joe Bideni valitsus on sõjaluure jagamise teemal vaikinud, kartes, et see võib ohtu seada allikad ja pälvida vaenuliku reaktsiooni Moskvalt.

05:13

Vereštšuk: Mariupolist õnnestus evakueerida veel 344 inimest

Ümberpiiratud linnast Mariupolist õnnestus kolmapäeval humanitaarkoridori kaudu välja tuua veel 344 inimest, kes viibivad Zaporižžje linnas, vahendab BNS.

“Täna evakueeriti Mariupoli humanitaarkoridori kaudu 344 inimest. Need on naised, lapsed ja vanurid Mariupolist, Mangušist, Berdjanskist, Tokmakist ja Vassõlivkast. Kõik nad jõudsid äsja Zaporižžjesse. Jälle üks väike võit meile,” ütles Ukraina ajutiselt okupeeritud alade taaslõimimise asepeaminister Irõna Vereštšuk Telegram-kontol tehtud postituses.

Minister tänas ÜRO ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee töötajaid ning humanitaarkonvoi töötajaid – autojuhte ja päästeteenistuse töötajaid.

“Mariupoli humanitaaroperatsioon jätkub,” lausus Vereštšuk.

Zaporižžjesse saabus teisipäeval viie evakuatsioonibussiga 156 tsiviilisikut, kes evakueeriti 1. mail Mariupolis asuva Azovstali terasetehase territooriumilt.

02:25

Aasovi pataljoni komandör rääkis Azovstali veristest lahingutest

Juba teist päeva on Vene okupantide sõdurid tunginud Ukraina ümberpiiratud Mariupoli linnas paikneva Azovstali terasetehase territooriumile, kus olukord on äärmiselt keeruline, ent kaitsjad hoiavad jätkuvalt joont, ütles kolmapäeva õhtul videosõnumis Aasovi pataljoni ülem alampolkovnik Denõss Prokopenko.

“Alates 25. aprillist oleme pidanud Azovstali tehases igakülgset kaitset. Juba teist päeva on vaenlane tunginud tehase territooriumile,” vahendas Ukraina portaal Unian ta sõnu.

Prokopenko sõnul jätkuvad rasked verised lahingud.

“Olen uhke oma sõdurite üle, kes teevad üliinimlikke pingutusi, et vaenlase pealetungi tagasi hoida,” lausus ta.

Prokopenko tänas maailma “kolossaalse” toetuse eest Mariupoli garnisonile ja rõhutas, et sõdurid väärivad seda.

“Olukord on ülimalt keeruline, kuid vaatamata kõigele jätkame kaitse hoidmise korralduse täitmist,” sõnas legendaarse pataljoni ülem.

4. mai 2022

22:27

Zelenskõi palub ÜRO juhil aidata päästa Azovstali tehase haavatuid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi palus kolmapäeval ÜRO peasekretäri António Guterrese abi kõigi ülejäänud haavatud tsiviilelanike elude päästmiseks, kes on lõksus ümberpiiratud Mariupoli linnas paikneva hiiglasliku Azovstali terasetehase katakombides, vahendab BNS.

“Nende inimeste elu, kes on sinna jäänud, on ohus. Kõik on meie jaoks tähtsad. Me palume teie abi nende päästmiseks,” ütles Zelenskõi Guterresele telefonivestluses.

Zelenskõi tänas Guterrest ühtlasi ÜRO ja Punase Risti juhitud ja õnnestunud evakuatsiooni eest, kutsudes ÜRO-d appi kõigi haavatud tsiviilelanike välja toomiseks Azovstalist.

22:11

Venemaa lubab Azovstali tehase evakuatsiooniks kolmepäevast relvarahu

Venemaa teatel peatavad nende väeüksused ümberpiiratud Ukraina linnas Mariupolis asuva Azovstali terasetehase kompleksi pommitamise ja kehtestavad kellaajalised niinimetatud relvarahutaskud, et alates neljapäevast saaks kolme päeva jooksul sealt evakueerida humanitaarkoridori kaudu kõik tsiviilelanikud, vahendab BNS.

“Vene relvajõud avavad 5., 6. ja 7. mail (Moskva aja järgi) kella 8.00 kuni 18.00 humanitaarkoridori Azovstali metallurgiatehasest, et evakueerida tsiviilisikud,” teatas Venemaa kaitseministeerium kolmapäeval.

Ukraina pool ei ole veel teadet kommenteerinud.

21.44

Ukraina: Vene sõdurid tulistasid rakette Dnipro raudteeobjekti pihta

Vene väeüksused tulistasid kolmapäeva õhtupoolikul rakette Dnipro raudteetaristu objekti pihta, vahendab BNS.

“Vene väeüksused jätkavad raudteetaristu täpset tulistamist. Järjekordne raketirünnak Dnipro raudteetaristule,” riikliku raudteefirma Ukrzaliznõtsja pressiteenistus oma Telegram-kanalis.

Raudteetöötajate seas vigastatud ei ole, vahendas Ukraina portaal Unian firma juhatuse esimehe Oleksandr Kamõšini sõnu.

Ettevõtte kohaselt hinnatakse kahju suurust pärast õhurünnaku häire lõppu.

Dnipro linnapea Boriss Filatov ütles varem päeval, et Vene üksused tulistavad kesklinna.

16:31

Linnapea: Kontakt Mariupoli kaitsjatega Azovstali tehases katkes

Kontakt Ukraina kaitsjatega Azovstali terasetehases on katkenud ning praegu pole selge, mis seal toimub, vahendab Ukrinform.

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko ütles televisioonis esinedes vastuseks saatejuhi küsimusele, kas tõeline läbimurre Azovstalis on võimalik ja kui tugev see struktuur on: “Kahjuks on täna kontakt kuttidega katkenud. Puudub kontakt, et mõista, mis seal toimub. Suhtlesime eile, aga täna ei saa ma kahjuks midagi kommenteerida,” nentis linnapea.

“Palvetame oma kangelaste eest ja tänan neid vägiteo eest, mida nad on täna kogu meie riigi heaks teinud – nad hoidsid vaenlast tagasi ja andsid meile rohkem aega valmistuda. Ja nad on tõelised, julged ja kangelaslikud Mariupoli kaitsjad. Täname neid selle eest.”

Ta meenutas, et Azovstali territooriumil toimuvad ümberpiiratud sadamalinnas iga päev rasked lahingud.
“Vaprad mehed kaitsevad seda kindlust. Aga see on väga raske, sest nad [Vene väed] tulistavad seda kindlust raskekahuri, tankide ja lennukitega. Seda kindlust tulistavad ka laevad. Kuid me peame mõistma ka seda, et seal viibivad ka kohalikud tsiviilisikud,” lisas Boitšenko.

16:20

Zelenskõi: Ukraina ei nõustu konflikti külmutamisega

“Ukraina ei nõustu konflikti külmutamisega Venemaaga,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi videopöördumises, vahendab Ukrinform.

“Mina sain presidendiks siis, kui olid Minsk-1, Minsk-2. Seal olid vastavad dokumendid, mida rikuti, nii et võin öelda, et need dokumendid ei olnud tõsiseltvõetavad. Küll aga olid kokkulepped. paberil. See oli külmutatud konflikt. Olen selle vastu. Sellist dokumenti meil kindlasti ei tule,” rõhutas Zelenskõi.

Tema sõnul ei taganenud Ukraina Minski kokkulepetest, erinevalt Venemaast, kes tegi seda pärast seda, kui Vladimir Putin teatas täiemahulisest sissetungist Ukrainasse. “Ukraina ei lähe kindlasti enam sellisesse diplomaatilist sohu,” ütles Zelenskõi.

16:14

Kuues EL-i Venemaa-vastaste sanktsioonide pakett: SWIFTi väljalülitamine, propaganda keelamine

“Kuues sanktsioonide pakett sisaldab lisaks Venemaa nafta impordi täielikule keelustamisele sõjakurjategijate vastutusele võtmist, pankade lahtiühendamist SWIFTist ja propagandakeeldu,” ütles esmaspäeval, 4. mail Strasbourgis Euroopa Parlamendi plenaaristungil esinenud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, vahendab Ukrinform.

Ametnik ütles, et nad teevad nimekirja kõrgetest sõjaväelastest ja teistest isikutset, kes panid Butšas toime sõjakuritegusid ja kes vastutavad Mariupoli linna ebainimliku piiramise eest, et saata oluline signaal kõigile Kremli sõja süüdlastele. Ursula von der Leyen lubas, et võtab vastutavad isikud kohtu ette.

Kuuenda sanktsioonide paketi teine punkt pakub Venemaa ühe suurima panga Sberbanki lõplikku lahtiühendamist SWIFTist, mis moodustab umbes 37% kogu Venemaa pangandussektorist. Sama kehtib ka teiste Venemaa suurpankade kohta, millel on süsteemne tähtsus Venemaa finantssüsteemile ja Putini võimele jätkata oma hävitavat tegevust. Sellised meetmed peaksid Ursula von der Leyeni sõnul tagama Venemaa finantssektori täieliku isolatsiooni globaalsest finantssüsteemist.

Euroopa institutsioonide keeld osutada Venemaa ettevõtetele mis tahes finants- või nõustamisteenuseid suurendab pangandussektori de-SWIFTi kaotamist.
Lõpuks teeb Euroopa Komisjon ettepaneku sulgeda täielikult EL-i ruum Venemaa propaganda jaoks.
EK president teatas kolmele Venemaa riiklikule ringhäälinguorganisatsioonile Euroopa eetris levimise keelustamisest. Need ettevõtted ei tohi oma sisu Euroopa Liidus levitada ei kaabli, satelliidi, Interneti ega nutitelefoni rakenduste kaudu. Neid telekanaleid määratleti kui vahendit Putini valede ja propaganda agressiivseks levitamiseks, nii et keeld on viis võtta Venemaalt desinformatsiooni levitamise võimalus.

16:10

London kehtestas sanktsioonid hulgale Vene meediale ja ajakirjanikele

Suurbritannia lisas oma Venemaaga seotud sanktsioonide nimekirja veel 63 isikut ja asutust, sealhulgas mitu Venemaa meediaväljaanet ja ajakirjanikku, seisis Downing Streeti kolmapäevases avalduses.

Eelkõige said sanktsioonid ajakirjanikud Jevgeni Poddubnõi, Aleksandr Kots ja Dmitri Stešin, vaehndab BNS.

Sanktsioonid kehtestati ka Venemaa Riikliku Teleraadiokorportasiooni, uudisteagentuuri Inforos, väljaande South Front ja Strateegilise Kultuuri Fondi vastu.

Avalduse kohaselt on juba varem RT ja Sputniku levi keelanud Suurbritannia võimud otsustanud tõkestada ligipääsu nende veebilehtedele, suhtlusmeedia kontodele ja vastavates veebipoodides ostetud rakendustele.

Pressiteates öeldakse, et sanktsioonid tähendavad varade külmutamist ja nendele isikutele Ühendkuningriiki sisenemise keeldu.

Briti rahandusministeeriumi seletuskiri meenutab, et Briti sanktsioonide alla jääb telejaamu Rossija Segodnja ja RT edastav autonoomne mittetulundusühing TV-Novosti.

14:32

Ukraina: Venemaa kavandab Mariupolis 9. mai paraadi

Venemaal on kavas korraldada vallutatud Mariupolis 9. mail sõjaväeparaad Teise maailmasõja võidu auks, vahendab BNS.

Kiievi teatel on strateegilise tähtsusega Lõuna-Ukraina sadamalinna saabunud Vene presidendi adminstratsiooni ametnik, et vaadata, kuidas edenevad võidupäeva paraadi ettevalmistused. Linn on üle kahe kuu kestnud pommirünnakutega peaaegu täielikult purustatud.

“Mariupolist saab pidustuste kese,” ütles Ukraina sõjaväeluure sotsiaalmeedias.

“Kesklinna tänavatelt koristatakse kiiruga rususid, laipu ja lõhkemata laskemoona,” lisati avalduses.

Mariupol on üks sõjas enim kannatada saanud Ukraina linnadest. Suurem osa sellest on Vene vägede käes, kuid rühm Ukraina sõdureid avaldab ikka veel vastupanu Azovstali terasetehase territooriumil.

“Käimas on ulatuslik propagandakampaania. Venelastele näidatakse lugusid kohalike rõõmust okupantidega kohtudes,” ütles sõjaväeluure.

Ukraina sõjavägi teatas teisipäeval, et Vene väed alustasid Azovstalile ulatuslikku pealetungi kohe, kui ÜRO ja Punane Rist olid kinnitanud, et tehasest on evakueeritud üle 100 tsiviilisiku.

Kreml eitas kolmapäeval pealetungi.

14:20

Venemaa teisipäevased raketilöögid Lvivi oblastile jätsid 250 000 inimest elektrita

Venelaste poolt 3. mai õhtul Lvivi oblasti sihtmärkide pihta lastud raketirünnakute tagajärjel jäi elektrita umbes 85 000 majapidamist ehk ligi 250 000 inimest, vahendab Ukrinform.

“Täielikult välja lülitati üle 85 000 majapidamise ja üle 12 asula. Veel viis asulat olid osaliselt pingevabad. Elektrita jäi umbes 250 000 inimest,” ütles Lvivi oblasti sõjaväevalitsuse juht Maksõm Kozytskyi, kelle andmetel on 4. mai hommikuse seisuga elektrita jäänud umbes 630 majapidamist.

Lvivi linnapea Andri Sadovyi ütles, et piirkonnakeskuse meditsiiniasutused lülitati kohe varutoitele, mis aitas vältida võimalikke tragöödiaid. Samuti viidi varutoiteallikale üle veevarustussüsteemid. Nüüd on nad naasnud tavalisse töörežiimi.

Rünnaku ohvrite kohta ütles ta, et need olid kaks inimest, kes said rünnaku ajal vigastada väljaspool elektrialajaamu. Üks neist on 58-aastane Zakarpattia elanik, kes sai rindkere löögi tõttu kopsurebendi ja talle tehti operatsioon. Teine, 24-aastane ohver, sai killuvigastusi kätel ja jalgadel. Arstid on osa kilde juba eemaldanud, tema elule ohtu ei ole, kuid vaja on veel üht operatsiooni.

Piirkonna ja linna juhid rõhutasid, et vaenlane ründab teadlikult tarneahelaid, eelkõige neid, mida kasutatakse humanitaarkaupade tarnimiseks läänest Ukraina idaossa.
Venemaa strateegilised pommitajad Tu-95 või Tu-160 andsid 3. mai õhtul Kaspia merelt raketilöögi. Kuuest välja lastud tiibraketist tulistasid Ukraina õhutõrjejõud Lvivi oblasti kohal alla kaks. Ülejäänud rakettidest tabas kolm Lvivi oblasti veojõu alajaama, üks Zakarpattias.
Tiibrakettide tabamuse said ka Kirovohradi ja Dnipropetrovski oblasti elektrialajaamad.

14:10

Vene häkkerid on võtnud sihikule ukrainlaste telefonid ja arvutid

Vene sissetungijad üritavad eraarvutite ja mobiiltelefonide kaudu pääseda ligi isikuandmetele ja Ukraina avalikele registritele. Riikliku side- ja teabekaitse eriteenistuse juht Yurii Shchyhol käsitles teemat Ukraina meediakeskuses toimunud briifingul, vahendab Ukrinform.

“Juurdepääs telefonidele ja eraarvutitele on üks nende rünnakute vektoreid. Nad on püüdnud saada isikuandmeid, paroole ja juurdepääsu riiklikele registritele teie kasutatavate erarakenduste kaudu,” ütles Yurii Shchyhol.

Ta kutsus ukrainlasi üles järgima küberhügieeni reegleid ja kasutama oma telefonis võimalikult palju autentimisvahendeid.

Ametnik märkis ka, et viimaste vaenlase küberrünnakute intensiivsus on oluliselt vähenenud. Ukraina riiklik side- ja teabekaitse eriteenistus põhjendab seda asjaoluga, et Venemaa uurib praegu oma infrastruktuuri kaitsmise võimalusi väliste häkkerite eest.

Venemaa on küberrünnakute sihikule võtnud kõik Ukraina valitsusasutused, kuid kõige rohkem on sissetungijad huvitatud logistika-, transpordi- ja energiasektorist.
Ukraina riikliku side- ja teabekaitse eriteenistuse andmetel korraldati kahe kuu jooksul Ukraina vastu 430 küberrünnakut.

13:33

Politseiülem: Kiievi oblastis leiti ööpäevaga 20 tsiviilelaniku laipa

Ukrainas Kiievi oblastis leiti viimase ööpäeva jooksul veel 20 okupatsiooni ajal hukkunud tsiviilisiku surnukeha, kokku on leitud 1235 surnukeha, millest 282 on seni tuvastamata, vahendab BNS.

“Alles eile leiti veel 20 surnukeha, peamiselt Borodjankast ja selle lähedal asuvatest, aga ka Võšhorodski rajooni küladest,” ütles Kiievi oblasti politseivalitsuse juht Andri Nebitov tele-eetris.

Tema sõnul on korrakaitsjad teinud kindlaks, uurinud ja saatnud kohtuarstlikku ekspertiisi 1235 tsiviilisiku surnukeha.

“1235 surnukehast 282 on praeguseni tuvastamata,” lisas Nebitov.

“Asjatundjad on üle vaadanud juba üle 800 surnukeha. Enamik neist on surnud tulirelva haavadesse,” ütles politseijuht.

11:18

Danilov: Mariupoli piiramisrõnga murdmiseks pole praegu piisavalt relvi

“Praegu on võimatu läbi viia sõjalist operatsiooni Mariupoli linna blokeeringu vabastamiseks, kuna Ukrainal ei ole piisavalt raskerelvastust ja soomusmasinaid,” ütles Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu (NSDC) sekretär Oleksi Danilov, vahendab Ukrinform.

“Kõik nad [Mariupoli kaitsjad – Toim.] on kangelased, kõik need, kes seal viibivad. Kui oleks olnud vähimgi võimalus neid sõjalise kampaania käigus vabastada, oleks see juhtunud. Kahjuks ei ole meil täna piisavalt raskerelvastust ja soomusmasinaid. Kui need oleks meil olnud, siis võite olla kindlad, president oleks käskluse andnud ja selline erioperatsioon oleks läbi viidud,” ütles Danilov.

Meeldetuletus, et Venemaa relvastatud agressioon on põhjustanud Mariupoli linnas ühe rängema humanitaarkatastroofi. Vene väed pommitavad relvastamata tsiviilisikuid ja blokeerivad humanitaarabi kohaletoimetamist. Ukraina Azovi rügement, rahvuskaart, merejalaväelased ja mootorpüssid jätkavad võitlust agressori vastu Mariupolis asuvas Azovstali tehases.

Teisipäeval, 3. mail 2022 saabus Zaporižžja linna kokku 156 Azovstali tehasest evakueeritud inimest. Neile antakse vajalikku abi.

11:01

Ukrainas hukkus bussi ja bensiiniveoki kokkupõrkes 26 inimest

Ukraina Rivne oblastis hukkus teisipäeval bussi, sõiduauto ja bensiiniveoki kokkupõrkes 26 inimest, tosin sai viga, vahendab BNS.

“Kokku hukkus õnnetuses 26 inimest: 24 reisijat ja kaks juhti (väikebussi ja bussijuht), vigastada sai 12 inimest: 11 reisijat ja kütuseveoki juht, kõik reisijad olid vanuses 17-69 aastat. Noorim pidi 12. mail saama 18-aastaseks,” edastati kolmapäeva hommikul Telegramis.

Teadaolevalt oli Poola poole suunduva Setra bussi salongis õnnetuse hetkel 34 reisijat ja üks juht. Hukkunud väikebussi juhi isik ei ole veel tuvastatud.

Õnnetus juhtus sõiduauto Mercedes-Benz Vito juhi tõttu, kes üritas teisest sõidukist vastassuunavööndi kaudu mööda sõita ja põrkas seal kokku kütuseveokiga.

Kõik õnnetuses osalejad olid pärit Žitomõri, Kiievi, Tšernihivi, Harkivi ja Hmelnõtski oblastist.

Õnnetus leidis aset 3. mail kella 19:50 paiku Dubno rajoonis Sõtne külas, kus Kiievi-Tšopi maanteel põrkas kütuseveok kokku rahvusvahelise liini bussiga, millele järgnes tulekahju.

Foto: Scanpix

08:52

Valgevene relvajõud asusid ootamatult reageerimisvalmidust kontrollima

Valgevene relvajõududes algas ootamatult reageerimisvalmiduse kontroll, vahendab BNS.

Sealse kaitseministeeriumi pressiteenistuse teates öeldakse, et kontrolli käigus peavad väeosad ja allüksused tegelema lahingvalmidusse viimise, määratud piirkondadesse liikumise ja lahinguväljaõppeülesannete täitmise küsimustega.

Minski kinnitusel on tegemist väljaõppeharjutusega, mis ei kujuta mingit ohtu Euroopale ega Valgevene naaberriikidele.

04:22

Kuberner: Ida-Ukrainas hukkus Venemaa rünnakutes 21 rahulikku elanikku

Ida-Ukrainas sai teisipäeval Vene vägede pommitamise tagajärjel surma vähemalt 21 rahulikku elanikku ja viga 27, vahendab BNS.

Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko rääkis rünnakutest sõnumirakenduses Telegram. Tema sõnul on ööpäevane ohvrite arv oblastis viimase pea kuu aja suurim.

Aprillis sai Venemaa raketilöögis Kramatorski raudteejaamale surma 57 ja haavata üle saja inimese.

Ukraina võimud teatasid teisipäeval raketirünnakutest kogu riigis.

“Vähemalt 10 inimest sai surma ja 15 haavata rünnakus Avdiivka koksitehasele,” märkis Kõrõlenko.

Tegemist on ühe suurima omalaadse ettevõttega Euroopas ning seda on viimastel aastatel tabanud mitmed rünnakud, kui Moskva toetatud separatistid Ukraina vägede vastu võitlesid.

Hiljem teisipäeval ütles Kõrõlenko, et Lõmani linnas hukkus tulistamises veel viis inimest, Vuhledari linnas neli ning Velõka Novosilka ja Šandrõgolove külas mõlemas üks.

“Iga meie maal sooritatud kuriteo eest venelasi karistatakse,” ütles kuberner.

Tema sõnul toimus rünnak Avdiivkas ajal, kui “töölised olid just oma vahetuse lõpetanud ja ootasid peatuses bussi, mis viiks nad tehasest koju”.

“Venelased teadsid, kuhu nad sihivad.”

Separatistide kontrolli all olevast Donetskist põhja pool asuv tööstuslinn Avdiivka on sõja eesliinil.

Venemaa on hoogustanud viimastel nädalatel rünnakuid Kiievi valduses olevatele aladele Donbassi idaosas.

Koks on oluline tööstustoode, mida kasutatakse peamiselt rauamaagi sulatamisel, kuid seda saab kasutada ka ahjudes ja sepikodades.

03:00

Zelenskõi peab võimalikuks kõigi ukrainlaste päästmist Azovstalist

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeval oma igaõhtuses pöördumises, et peab võimalikuks kõigi Mariupoli Azovstali terasetehase tunnelitesse lõksu jäänud ukrainlaste päästmist, vahendas BNS.

“Meil on lõpuks käes tulemus, meie väga pikka aega korraldatud Mariupoli Azovstali evakuatsioonioperatsiooni esimene tulemus. See nõudis palju pingutusi, pikki läbirääkimisi ja mitmesugust vahendamist,” lausus Zelenskõi.

“Täna saabus Zaporižžjasse 156 inimest. Need on naised, lapsed. Nad olid üle kahe kuu varjendites. Kujutage ette, näiteks lapsel on vanust kuus kuud, millest kaks veetis ta maa all, redus pommide ja mürskude eest. Lõpuks on need inimesed täiesti väljaspool ohtu. Nad saavad kogu vajaliku abi,” ütles president.

Ta rõhutas, et esimesed Mariupolist päästetud – “see pole veel võit, kuid juba tulemus”.

“Kindlasti teeme ka edaspidi kõik, et kõik oma inimesed Mariupolist, Azovstalist ära tuua. See on raske. Aga me vajame kõiki. Kõiki, kes sinna on jäänud – nii tsiviilisikuid kui sõjaväelasi,” rääkis Zelenskõi.

Tema sõnul polnud päevagi, mil võimud selle teemaga ei tegelnud. “Usun, et on võimalik päästa ka meie teisi inimesi (Mariupolist – UNIAN),” ütles ta.

Varem teatati, et okupandid sunnivad Mariupoli elanikke tegema alandavat tööd.

3. mai 2022

22:35

Lvivi tabasid raketilöögid, osa linnast on elektrita

Ukraina lääneosas Lvivis kärgatasid teisipäeval plahvatused, teatas linnapea Andri Sadovõi Twitteris.

Sadovõi sõnul said raketirünnakutes kannatada kaks elektrialajaama. Tema sõnul on osa linnast elektrita, vahendab BNS.

Teistel andmetel on pihta saanud kolm alajaama.

CNN-i reporterid Lvivis kuulsid plahvatusi kesklinnast idas, lõunas ja läänes. CNN-i andmeil hõljub linna kohal suits ja kesklinnast läänes on põlengud.

Hiljem ütles Sadovõi, et Lvivis oli probleeme veevarustusega: “Operatiivselt Lvivist. Kaks pumbajaama vooluta. Taastame veevarustuse alternatiivsete elektriallikate kaudu.”

Lisaks algasid Lvivis pärast raketilööke massilised internetikatkestused.

Sadovõi kutsus kõiki linlasi üles varjenditesse jääma.

19:07

Vene vägede rünnakus Ida-Ukraina tehasele sai surma 10 inimest

Vene vägede rünnakus Ida-Ukraina Avdiivka linna koksitehasele sai surma vähemalt 10 ja viga 15 inimest, vahendab BNS.

“Vene okupantide Avdiivka koksitehasele tehtud rünnaku tagajärjel on vähemalt 10 surnud ja 15 haavatud,” ütles Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko Telegramis.

Ohvrite arv võib tõusta, hoiatas ta.

17:33

Ukraina: Venemaa alustas suurpealetungi Azovstalile

Ukraina sõjavägi teatas teisipäeval, et Vene väed alustasid pealetungi Azovstali tehasele, kus asuvad Ukraina väed, vahendab BNS.

“Suurpealetung Azovstali tehase territooriumile algas koos soomukite ja tankidega,” Azovi pataljoni asekomandör Svjatoslav Palamar sotsiaalmeedias. Venelased üritavad tuua suure arvu sõdureid maismaale mööda merd.

17:18

ÜRO: Mariupoli Azovstali tehasest evakueeriti 101 tsiviilisikut

Ukraina sadamalinna Mariupoli Azovstali tehase tunnelitest evakueeriti teisipäeval koostöös Punase Ristiga 101 inimest, vahendab BNS.

“Mul on hea meel ja suur kergendus kinnitada, et 101 tsiviilisikut evakueeriti edukalt Mariupoli Azovstali terasetehasest,” ütles ÜRO Ukraina humanitaarabikoordinaator Osnat Lubrani ja lisas, et rühmas oli naisi, mehi, lapsi ja vanemaid inimesi.

15:22

Venemaa teatas Azovstali tehase pommitamisest

Vene relvajõud teatasid teisipäeval, et ründavad koos Moskva-meelsete separatistidega suurtükkidest ja lennukitelt Azovstali terasetehast Mariupolis, kus Ukraina võitlejad üritavad viimast vastupanu osutada, vahendab BNS.

Vene kaitseministeerium süüdistas Aasovi pataljoni liikmeid ja teisi Ukraina sõdureid lahingutesse tekkinud pausi ärakasutamises, et asuda taas positsioonidele tehase ümbruses.

“Venemaa ja Donetski Rahvavabariigi armee asub suurtükkide ja lennukitega hävitama Ukraina vägede tulepositsioone,” vahendasid Vene uudisteagentuurid kaitseministeeriumi avaldust.

Ukraina võimude teatel evakueeriti nädalavahetusel Azovstali tehasest, mille maa-alustes tunnelites on inimesed end peaaegu sõja algusest saadik varjanud, üle saja tsiviilisiku.

11:54

Veel üks Vene droon tulistati Odessa kohal alla

Teisipäeval tulistasid Ukraina õhutõrjejõud Odessa kohal alla juba 15. Vene drooni.
Odessa piirkondliku sõjaväevalitsuse pressiesindaja Serhi Bratchuk teatas sellest Telegramis, vahendab Ukrinform.

“Odessa. Veel üks vaenlase droon läks Vene sõjalaeva teed. Aitäh, õhutõrje!” ütles Bratchuk.

Droon Forpost suudab teha luuret kuni viie kilomeetri kõrgusel 16 tundi. Selle ulatus on kuni 400 kilomeetrit.

Varasemad teated teatasid, et ajutiselt okupeeritud Krimmi ja ka Venemaa sõjalaevade raketirünnakute oht Odessa oblastile on endiselt väga kõrge. Vaenlane üritab samuti läbi viia õhuluuret, kuid kannab olulisi kaotusi.

11:50

Majandusteadlane: tänavune viljasaak Ukrainas on heal juhul 65% eelmise aasta saagist

Tänavune viljasaak jääb Ukraina põllumeeste hinnangul parimal juhul 65% piirimaile mullusega võrreldes, sest sõja tõttu lõpetati õigeaegselt vaid 70% kevadistest põllutöödest, vahendab Ukrinform.

“Maailmas ei ole tasuta toitu. Kui Ukraina ei ekspordi midagi meie traditsioonilistele turgudele, siis toit nendele aladele füüsiliselt ei ilmu. Seal teraviljahinnad lihtsalt tõusevad,” ütles Ukraina majandusteadlane Oleh Pendzyn.
Majandusteadlase hinnangul hävitab Venemaa ka Ukraina teraviljavarusid.

“Paralleelselt teraviljaekspordi häirimisega võtab Venemaa kasutusele silohoidlad, keemiliste väetistega laod, tohutud kütuse- ja määrdeainevarud. Nad teevad kõik, et Ukraina kaotaks oma võimsused agraarriigina. Ukraina ja Venemaa konkureerivad samadel toiduturgudel üle maailma,” lisas Pendzyn.

Majandusteadlane meenutab ÜRO andmeid, mis viitavad sellele, et sõda Ukrainas ja Ukraina meresadamate blokaad võivad maailmas kaasa tuua 1,7 miljardi inimese näljahäda.
“Selle põhjuseks on asjaolu, et toiduainete hinna tõus toob kaasa maailmaturuhindade tõusu. Paljud kaotavad rahalise võimaluse säilitada juurdepääs toidule,” ütles ekspert.

10:53

Pentagon: USA toimetas Ukrainasse suure hulga haubitsaid

Suurem osa 90 haubitsast, mis kavatseti Ukrainasse toimetada, on juba tarnitud, vahendab BNS.

“Mis puudutab Ukrainasse minevaid haubitsaid, siis see edeneb ja liigub päris hästi. Tegelikult on suurem osa 90-st (relvast – IF) juba Ukrainas,” ütles ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby ajakirjanikele.

Kirby tegi avalduse vastuseks reporteri küsimusele, kas Taiwani suurtükitarnete hilinemine oli tingitud tootmisliini ülekoormatusest Ukrainale suunatud tellimustega, nagu Taiwani kaitseminister varem teatas.

“Kas Taiwan ei saa oma relvasüsteeme, sest haubitsad lähevad Ukrainasse? Või on probleem Ukrainaga seotud tarneahela küsimustes?” küsis korrespondent.

10:34

Venemaa on küüditanud ligi 200 000 Ukraina last, sõjas on hukkunud vähemalt 220 last

Alates Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni algusest Ukraina vastu 24. veebruaril on Venemaa küüditanud Ukrainast, sealhulgas Donetski ja Luganski oblasti okupeeritud aladelt, ligi 1,1 miljonit inimest, sealhulgas ligi 200 000 last.

Seda tunnistas Venemaa riigikaitse juhtimiskeskuse juhi Mihhail Mizintsevi avaldus, vahendab Ukrinform.
Ametniku sõnul on viimase 24 tunni jooksul Venemaale “evakueeritud” 11 550 inimest, sealhulgas 1847 last. Alates täiemahulise invasiooni algusest on nende arv kasvanud 1 092 137-ni, kellest 196 356 on lapsed.
Mizintsev kinnitas ka, et viimase päeva jooksul esitas 103 ukrainlast väidetavalt evakueerimisapellatsiooni Venemaale, DPR-i ja LPR-i, samuti Vene vägede poolt ajutiselt okupeeritud Zaporižžja, Mõkolaivi, Harkivi ja Hersoni piirkondadesse.
Nagu Ukrinform varem teatas, on Venemaa kaitseametnike sõnul alates täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse Venemaale küüditatud üle 951 000 ukrainlase.

Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse on 24. veebruaril tapetud umbes 220 last.
Ukrinformi teatel teatas peaprokuratuur sellest Telegramis, viidates alaealiste prokuröride andmetele.
“Vene Föderatsiooni täiemahulise relvastatud agressiooni tagajärjel on Ukrainas kannatada saanud rohkem kui 626 last. Ametlikel andmetel hukkus 220 last ja üle 406 sai vigastada,” seisis avalduses.
Avalduse kohaselt ei ole need arvud lõplikud, kuna käimas on töö hukkunute arvu väljaselgitamiseks aktiivse sõjategevuse piirkondades, ajutiselt okupeeritud ja vabastatud aladel.

Alaealiste prokuröridele laekunud andmetel sai kõige rohkem lapsi kannatada Donetski oblastis – 139, Kiievi oblastis – 115, Harkivi oblastis – 95, Tšernigovi oblastis – 68, Hersoni oblastis – 45, Mõkolaivi oblastis – 43, Luganski oblastis – 37, Zaporižžis. piirkond – 27, Sumõ piirkond – 17, Žõtomõri piirkond – 15 ja Kiievi linn – 16.
Vaenlase pommitamise ja mürskude tagajärjel on kannatada saanud 1584 õppeasutust, millest 118 hävis täielikult.

Esmaspeäva, 2. mai õhtul andis vaenlane raketilöögi Odessa linna infrastruktuurile. Löögis hukkus 15-aastane poiss ja veel üks alaealine viidi haiglasse pärast seda, kui rakett tabas hoonet, kus viibis viis inimest.

05:29

CNN: Putin võib 9. mail Ukrainale ametlikult sõja kuulutada

Venemaa president Vladimir Putin võib 9. mail Ukrainale ametlikult sõja kuulutada, vahendab BNS.

Lääne kaitsemetnike hinnangul annaks see võimaluse täielikult mobiliseerida Venemaa reservväed katsel vallutada Ida- ja Lõuna-Ukrainat.

Ametnikud on juba mõnda aega oletanud, et Putin kasutab päeva sümboolset tähendust ja propagandaväärtust, et teatada sõjalisest saavutusest Ukrainas, vaenutegevuse eskaleerumisest või mõlemast korraga. Räägitud on ka mobilisatsiooni võimalikust väljakuulutamisest.

“Ma arvan, et ta proovib oma erioperatsiooni liigitusest pääseda. Siis saab öelda, et näete – nüüd on sõda natside vastu ja ma vajan rohkem inimesi. Mul on vaja rohkem Vene kahuriliha,” ütles Briti kaitseminister Ben Wallace eelmisel nädalal raadiojaamale LBC.

Ametlik sõjakuulutamine 9. mail võib meedia hinnangul tugevdada Venemaa kodanike ühtsust ja suurendada sissetungi populaarsust. Samuti võimaldaks see Venemaa seaduste kohaselt Putinil mobiliseerida reservvägesid, mida suurte kaotuste tõttu on hädasti vaja.

05:05

Ukraina relvajõud surusid Vene väed Harkivi suunal tagasi

Ukraina relvajõudude sõjaväelased korraldasid esmaspäeval Harkivi suunal vasturünnaku Vene vägedele ja tõrjusid nad linnast 40 kilomeetri kaugusele, teatas väljaande Foreign Policy reporter Jack Deutsch, kes viitas Pentagoni allikatele.

“Ukraina relvajõudude vasturünnak Vene vägede vastu Harkivi lähedal surus pealetungivad väed Ukraina suuruselt teisest linnast ligi 40 kilomeetri kaugusele,” ütles USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik.

Pentagoni ametniku hinnangul kavatsevad venelased Harkivi vallutada ja seda hoida, et Donbassis edasi liikuda.

Varem teatati, et ajutiselt vallutatud aladel tekitavad Vene okupandid kunstlikult humanitaar- ja majanduskriise ning süvendavad neid. Asulates napib ravimeid ja toiduaineid. Vene sissetungijate käest vabastatud piirkondade aladel on hävinenud 90 protsenti eramajadest, koolidest ja lasteaedadest ning puuduvad elektrivool ja gaas.

04:26

Ukraina: Vene okupandid kandsid lõunasuunal märkimisväärseid kaotusi

Vene okupandid kandsid Ukrainas esmaspäeval lõunasuunal märkimisväärseid kaotusi, vahendab BNS.

Ukraina operatiivväejuhatuse eestkõneleja Vladislav Nazarovi sõnul tapeti 122 okupanti, lasti põhja kaks sissetungijate rünnakukaatrit, hävitati mitu soomukit ja Forposti tüüpi ründeluuredroon.

“Päeval kaitsepositsioonidele jäänud vaenlane Hersoni ja Nikolajevi oblastis aktiivseid operatsioone läbi ei viinud. Nikolajevit ja selle ümbrust tulistati, aga raketisüsteemidest. Vaenlane tabas taas vaenlane tööstusrajatisi. Õnneks inimohvreid pole,” märkis Nazarov.

Nazarovi sõnul suruti Hersoni oblastis miinipildujatulega maha ja nurjati vaenlase sabotaaži- ja luurerühma katse hõivata Ukraina sõjaväelaste vaatluspost.

Ukraina vägede raketi- ja suurtükiväeüksused täitsid enam kui sada tulemissiooni.

Nazarovi sõnul jätkas esmaspäeval kaks korda Odessat tulistanud vaenlane ka Dnestri suudmeala ületava silla hävitamist. Konstruktsiooni tabati tiibrakettidega. Odessas sai surma 15-aastane poiss ja hävines elumaja.

02:36

USA: Venemaa kavatseb lähiajal annekteerida Donetski ja Luhanski

Venemaa kavatseb lähiajal annekteerida kaks Ukraina idapiirkonda Donetski ja Luhanski, teatas esmaspäeval USA kõrge ametnik, vahendab BNS.

“Viimaste teadete kohaselt usume, et Venemaa püüab annekteerida isehakanud Donetski Rahvavabariiki ja Luhanski Rahvavabariiki,” ütles USA suursaadik Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juures Michael Carpenter.

“USA luureteenistuste aruannetes öeldakse, et Venemaa kavatseb sealsetes separatistlikes piirkondades korraldada referendumid liitumiseks millalgi mai keskel,” sõnas Carpenter Washingtonis ajakirjanikele.

“Moskval kaalub samalaadse plaani elluviimist ka Hersonis,” lisas suursaadik, kes kirjeldas kavandatavaid rahvahääletusi pettustena.

“Usume, et teave on väga usaldusväärne,” kinnitas Carpenter.

Venemaa röövib luureandmete kohaselt ühtlasi Ida-Ukraina kohalike omavalitsuste liikmeid ja asendab neid venemeelsete esindajatega. Kadunuks on Carpenteri sõnul jäänud teiste seas koolijuhte, ajakirjanikke ja kohalikke aktiviste.

Carpenteri andmetel on ka Vene väed hiljuti samades piirkondades interneti- ja telefoniühendused katkestanud, mida tehakse usaldusväärse info liikumise tõkestamiseks.

Briti kaitseministeeriumi andmetel on selgeid märke selle kohta, et Venemaa üritab Hersonis oma poliitilist ja majanduslikku võimu kindlustada. Näiteks Hersoni venemeelne administratsioon on teatanud, et piirkonna valuuta muutub Ukraina grivnast Vene rublaks.

02:03

Zelenskõi: Venemaa teeb iga päev adekvaatsust välistavaid asju

KIIEV, 3. mai, BNS – Venemaa teeb iga päev asju, mis välistavad igasuguse adekvaatsuse, tõdes esmaspäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi värskes videopöördumises, vahendab BNS.

“Meie kaitse 68. päev on lõppemas ja Venemaa enesehävitamise 68. päev. Kui kunagi oli sellel riigil see, mida me nimetame maineks, siis nüüd teeb Venemaa iga päev asju, mis lihtsalt välistavad igasuguse adekvaatsuse,” ütles president.

Zelenskõi tõi välja, et 1. mail ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov “avameelselt ja kõhklemata”, et suurimad antisemiidid on väidetavalt juutide endi seas ja väidetavalt oli Adolf Hitleris juudi verd.

“Need sõnad tähendavad, et Venemaa esidiplomaat lükkab süü natside kuritegudes juudi rahva kaela. Sõnu pole,” ütles Zelenskõi.

“Ja keegi ei kuule Moskvast vastuväiteid ega vabandusi, mis tähendab, et nad nõustuvad sellega, mida nende välisminister ütles. Selline antisemiitlik rünnak nende ministri poolt tähendab, et Venemaa juhtkond on unustanud kõik Teise maailmasõja õppetunnid. Seetõttu on päevakorras küsimus, kas Iisraeli suursaadik jääb Moskvasse teades nende uut seisukohta,” rääkis Ukraina riigipea.

Zelenskõi hinnangul pole selle sõnavõtu valguses juhus, et Vene okupandid loovad Ukraina pinnale niinimetatud filtreerimislaagreid, kus tuhandeid ukrainlasi tapetakse, piinatakse, ja vägistatakse.

“Pole juhus, et sissetungijad püüavad tsiviilisikuid ja võtavad nad pantvangideks või küüditavad Venemaa aladele tasuta tööjõuna. Pole juhus, et nad peavad kogu elu hävitamiseks niinimetatud totaalset sõda, mille järel jäävad vaid tervete linnade ja külade põlenud varemed. Selleks on vaja täielikult kõrvale heita igasugune moraal ja kunagiste natsismi võitjate saavutused,” rõhutas Zelenskõi.

President tõi välja, et venelased saadavad oma kodanikke kümnete tuhandete kaupa võõrale maale surema ega vii isegi hukkunute surnukehi tänavatelt, teedelt ja põldudelt ära.

01:05

Mariupoli terasetehases on endiselt umbes 200 tsiviilisikut

Lõuna-Ukrainas asuvas Mariupoli sadamalinnas viimaste kaitsjate tugipunktiks saanud terasetehases on endiselt umbes 200 tsiviilisikut, sealhulgas 20 last, vahendab BNS.

Tsiviilelanike evakueerimine Azovstali tehasest algas nädalavahetusel. Ukraina võimude teatel on Vene väed jätkanud tehase pommitamist, kuigi Venemaa president Vladimir Putin andis käsu rünnakud peatada.

“Keegi pole Ukraina Donbassi piirkonna elanikele nii palju valu põhjustanud kui Venemaa,” ütles presidendi kantseleiülema nõunik Mõhhailo Podoljak varem päeval.

“2019. aastal hukkus Donbassis 27 tsiviilisikut. 2020. aastal kaheksa. 2021. aastal 15. Kahe kuuga alates täiemahulise sõja algusest on ainuüksi Mariupolis hukkunute arv jõudnud kümnetesse tuhandetesse,” kirjutas Podoljak esmaspäeval Twitteris.

2. mai 2022

22:51

Danilov: Venemaaga saame alla kirjutada ainult tema alistumisele

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Aleksei Danilov ütles esmaspäevases usutluses, et Venemaaga ei saa olla minisugust rahulepingut – võimalik on vaid Vene Föderatsiooni kapitulatsioon, vahendab BNS.

Danilovi sõnul ei lõpe sõda kiiresti ja pöördepunkt pole veel saabunud, kuid see juhtub kindlasti, kui arvestada Ukrainale antava abi suurust.

“Venemaaga saame ainult alla kirjutada tema kapitulatsioonile. Mida varem nad seda teevad, seda rohkem kasu on sellest nende riigile,” ütles Danilov.

21:07

CNN: Vene väed varastavad Ukrainast ka põllumasinaid

Lisaks eramajadest kaasa võetud pesumasinatele, mobiiltelefonidele ja tahvelarvutitele on Vene sõdurid ajanud Ukrainas küüned taha ka suurematele objektidele, kirjutas esmaspäeval CNN.

Näiteks Melitopolis röövisid okupandid kohalikult John Deere’i edasimüüjalt miljonite eurode väärtuses kombaine, traktoreid ja muid põllumajandusmasinaid.

Turvakaalutlustel anonüümsust palunud kaupmehe sõnul veeti masinad minema sõjaväesõidukitega, millest mitmele Z täht maalitud. Osa neist ei jõudnud kaugele, aga mõned kombainid ja traktorid on juba Ukrainast üle tuhande kilomeetri eemal Tšetšeenias. Kahju koguväärtuseks hindas kaupmees viis miljonit dollarit.

Kokku viidi minema 27 masinat.

Põllutehnikat sai jälitada tänu neile paigaldatud GPS-jälgimisseadmetele. Kaasaegne tehnika valmistas venelastele ka teise üllatuse: ukrainlased said masinad distantsilt lukustada.

CNN-i usutletud allika sõnul on vargad nüüd otsinud “konsultante”, kes suudaksid kaitsest mööda hiilida. Teine võimalus on müüa saak varuosadeks, mis samuti kuigivõrd sisse tooks.

16:16

USA diplomaadid loodavad naasta Kiievisse mai lõpuks

USA loodab, et Ameerika diplomaadid naasevad kuu lõpuks Kiievisse, kus Washington sulges oma saatkonna mõni päev enne Venemaa sissetungi, vahendab BNS.

“Loodame väga, et tingimused lubavad meil naasta Kiievisse kuu lõpuks,” ütles saatkonna asjur Kristina Kvien Lvivis toimunud pressikonverentsil.

15:43

ÜRO: Ukrainast on põgenenud üle 5,5 miljoni inimese

Juba üle 5,5 miljoni põgeniku on oma kodudest Ukrainas lahkunud ja Venemaa sissetungi tõttu välismaale läinud.
Selliseid andmeid edastab ÜRO pagulaste ülemvoliniku büroo (UNHCR), vahendab Ukrinform.

Teadaolevalt oli 1. mai seisuga Ukraina territooriumilt lahkunud 5 563 959 inimest.

Enamik inimesi – üle 3 miljoni – lahkus Poolasse. Rumeeniasse läks üle 825 000 inimese, Venemaale üle 681 000, Ungarisse 530 000, Moldovasse üle 447 000, Slovakkiasse 379 000 ja Valgevenesse üle 25 000 inimese.

Samal ajal on alates 28. veebruarist koju naasnud 1 357 500 ukrainlast.

ÜRO Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni viimase hinnangu kohaselt peetakse riigisiseselt ümberasustatud isikuteks veel 7,7 miljonit Ukraina kodanikku.

15:28

Zelenskõi: pool miljonit ukrainlast on tahtevastaselt Venemaale viidud

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles usutluses Kreeka riigitelevisioonile ERT, et pool miljonit ukrainlast on viidud “sunniviisiliselt ja ebaseaduslikult Venemaale või teistesse kohtadesse”, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul kardavad Mariupoli Azovstali tehasesse jäänud tsiviilisikud minna bussidesse, kuna arvavad, et nad viiakse Venemaale.

ÜRO on alustanud tsiviilelanike evakueerimist tehasest. Zelenskõi sõnul kinnitas ÜRO peasekretär António Guterres talle, et evakueeritud jõuavad Ukraina valitsuse kontrolli all olevatele aladele.

“Tahaksime seda uskuda,” ütles Ukraina president.

14:27

ÜK: üle veerandi Ukrainasse saadetud vene üksustest on lahinguvõimetud

Briti sõjaväe hinnangul on enam kui veerand kõigist Ukrainasse sõdima saadetud Venemaa üksustest muudetud tänaseks lahinguvõimetuks.

Briti kaitseministeerium kirjutas sellest esmaspäeval Twitteris oma tavapärases igapäevases ülevaates olukorrast Venemaa agressioonisõjas Ukrainas, vahendab BNS.

Briti armee usub, et Venemaa on alates sissetungist 24. veebruaril saatnud Ukrainasse enam kui 120 niinimetatud “pataljoni taktikalist gruppi” ehk PTG-d, mis moodustavad umbes 65 protsenti kõigist Moskva käsutuses olevaist lahingüksustest.

Ministeeriumi andmeil on “tõenäoline, et enam kui veerand neist üksustest on muudetud lahinguvõimetuks”.

Lahinguvõimet ehk suutlikkust reaalselt sõdida mõjutavad lisaks surma saanud sõduritele ka haavatud, kuid ka kahjustatud või hävitatud tehnika.

Briti armee teatel on Venemaa mõned kõige elitaarsemad väeüksused, näiteks õhudessant, äärmiselt kurnatud.

Brittide hinnangul kulub Venemaal oma üksuste sõjaeelse lahinguvõime taastamiseks “aastaid”.

12:04

Ukraina teatas Vene patrullkaatrite uputamisest Maosaare lähedal

Ukraina teatas esmaspäeval kahe Vene patrullkaatri uputamisest Mustal merel Maosaare lähedal, kus Ukraina sõdurid keeldusid Venemaa sissetungi algul allaandmisnõudmisele kuuletumast, vahendab BNS.

“Täna koidu ajal hävitati Maosaar lähedal droonirünnakutega kaks Vene patrullkaatrit Raptor,” teatas Ukraina kaitseministeerium.

“Bayraktarid toimivad,” ütles Ukraina relvajõudude ülem Valeri Zalužnõi, viidates Türgis valmistatud droonidele.

Patrullkaater Raptor mahub kolm meeskonnaliiget ja kuni 20 sõdurit, reeglina on kaatrid relvastatud kuulipildujatega neid kasutatakse luure- ja dessantoperatsioonideks.

11:26

Putin võib lähipäevil Ukrainale ametlikult sõja kuulutada

Vladimir Putin kuulutab Ukrainale “PÄEVADE jooksul” täieliku sõja ja käivitab üldise elanikkonna mobilisatsiooni, kuna endine NATO juht hoiatab, et lääs peab valmistuma “halvima stsenaariumi” konflikti jaoks, vahendab Daily Mail.

Venemaa allikate ja lääneametnike sõnul kavatseb Vladimir Putin päevade jooksul Ukrainale  sõja välja kuulutada, et võimaldada Venemaal alustada elanikkonna üldmobilisatsiooni.

Vene väed sisenesid Ukrainasse veebruari lõpus, mida Putin nimetas sõjaliseks erioperatsiooniks Ukraina demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks ning keelas sõna “sõda” kasutamise, arvates, et see saab mõne nädala pärast läbi.

Armeeülemad  on aga kutsunud Venemaa presidenti üles kuulutama sõda, mis võimaldaks Vene vägede massilist mobiliseerimist ja konflikti eskaleerumist.

Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace ütles, et Venemaa president võib kasutada Venemaa võidupüha paraadi 9. mail, et teatada oma reservide massilisest mobiliseerimisest viimaseks tõukejõuks Ukrainas.

Endine NATO juht Richard Sherriff hoiatas, et lääs peab valmistuma “halvimaks stsenaariumiks” sõjas Ukrainas.

Vene sõjaväeallikas ütles Telegraphile: “Sõjaväelased on nördinud, et Kiievi rünnakud ebaõnnestusid. Inimesed sõjaväes nõuavad tasu mineviku ebaõnnestumiste eest ja tahavad Ukrainas kaugemale jõuda.”

Reedel kõneledes ütles Wallace, et Putin võib võidupäeva paraadil kuulutada välja uue sõja maailma “natside” vastu, mille kohaselt Moskva tähistab Venemaa osaluse lõppu Teises maailmasõjas.

Kuna Putini sõjavägi on oma sõjaliste eesmärkide esimese lainega läbi kukkunud, on Moskva oma jõupingutused uuesti keskendunud nii Ukraina ida- kui ka lõunaranniku hõivamisele.

Ent nagu ka sissetungi esimestel kuudel, osutavad Venemaa vägedele Kiievi sihikindlad armeed Ukraina tugevat vastupanu.

Mõned analüütikud olid ennustanud, et Putin tahtis olla olukorras, kus ta võiks 9. mail välja kuulutada mingisuguse võidu. Kuid kuna Venemaa võidupäeva paraadini on nüüd vähem kui kaks nädalat, tundub see vähem tõenäoline.

Selle asemel ütles hr Wallace raadiole LBC, et Putin võiks kasutada juhust, et kuulutada välja uus sõda selle vastu, keda ta nimetaks maailma natsideks, et ergutada oma elanikkonda järjekordseks tõukeks Ukraina kaitsjate vastu.

“Ma ei oleks üllatunud… et ta ilmselt kavatseb maipühal kuulutada, et “me oleme praegu sõjas maailma natsidega ja meil on vaja vene rahvast massiliselt mobiliseerida,” ütles Wallace reede hommikul.

Kui mitmed riigid, sealhulgas Ühendkuningriik, tähistavad liitlaste võidu aastapäeva Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas  8. mail, siis Venemaa tähistab ajavahe tõttu andmeid 9. mail.

Kõikide lahingutegevuste lõpp saabus teisipäeval, 8. mail 1945 kell 23.01 Kesk-Euroopa aja järgi – see oli Nõukogude bloki riikides, sealhulgas Venemaal, juba 9. mail.

Sherriff ütles täna, et Venemaa tõenäoliselt kahekordistab oma lähenemist Ukrainale, rõhutades oma rahvale, et see on õige lähenemine.

Ta ütles BBC Radio 4-le: “Halvim juhtum on sõda Venemaaga. Halvimateks juhtumiteks valmistudes heidutab see Putinit kõige tõenäolisemalt, sest lõpuks austab Putin jõudu.

Ukraina liitlased on idas ägedate võitluste tõttu Kiievi toetust massiliselt suurendanud ning Kiievi kindralid ütlesid täna, et Venemaa kannab pöördelises lahingus Donbassi pärast “kolossaalseid” kaotusi.

Ukraina salateenistuse veteranist presidendinõunikuks saanud Oleksiy Arestovitš tunnistas, et tema sõjavägi kannatab idapoolsetel lahinguväljadel “tõsiseid kaotusi”, kuid kinnitas, et Venemaa ohvrid on “palju, palju hullemad”.

Venemaa suunab vägesid lahingusse Donbassis, püüdes välja suruda verist võitu, mille algne eesmärk oli Kiievis tormi lüüa, valitsus kukutada ja Moskvale lojaalne nukurežiim sisse seada.

Pärast seda, kui selgus, et neil pole pealinna vallutamiseks piisavalt jõudu, tõmbasid Venemaa kindralid nende üksused välja, lappisid neid nii hästi kui suutsid ja viskasid nad seejärel tagasi Donbassi võitlusse.

Samuti kohandasid nad oma taktikat – loobusid täppisrakettide löökidest ja kiirest edasiliikumisest, mille tulemusel nad Kiievis rünnati, eelistades aeglast edasiliikumist kattesuurtükiväe müüride taha, mille taktika on sarnane I maailmasõja kaevikusõjaga.

Kolimine on olnud vahelduva eduga. Ukraina on tunnistanud, et on kaotanud kontrolli mõne linna ja küla üle, kuid on saavutanud mujal vasturünnakutes edu.

Möödunud nädala alguses lubas Putin kasutada tuumarelvi iga riigi vastu, kes julgeb “segada” Venemaa sõtta Ukrainas.

Suurbritannia välisminister Liz Truss ütles, et sõda Ukrainas võib venida veel viis kuni kümme aastat. Paljud ukrainlased näevad, et sõda on kestnud juba kaheksa pärast seda, kui Venemaa annekteeris 2014. aastal Krimmi ja toetas separatiste Ida-Donbasi piirkonnas, kus lahingud on sellest ajast peale kestnud.

Ühendkuningriigi valitsus teatas reedel, et saadab pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse jõudemonstratsiooniks umbes 8000 sõdurit õppustele üle Ida-Euroopa.

Kuudepikkustel õppustel Soomest Põhja-Makedooniani on kaasatud ka liitlased, sealhulgas Prantsusmaa ja USA, ütlesid kaitseametnikud avalduses.

Suurbritannia paigutab õppusteks 72 Challenger 2 tanki ja 120 soomus lahingumasinat koos suurtükiväerelvade, helikopterite ja droonidega, millest osa on juba käimas.

Suurbritannia on tarninud Ukrainale rakette, et võidelda Venemaa vastu, ning ütleb, et on valmis aitama tankide ja lennukitega selliste partnerite nagu Poola kaudu.

Välisminister Liz Truss ütles kolmapäeval, et pärast poolsaare hõivamist Venemaa poolt 2014. aastal tuleb vabastada “kogu Ukraina”, sealhulgas Krimm.

09:04

Mariupolis loodetakse jätkata tsiviilelanike evakueerimist

Nädalavahetusel algas Ukraina sadamalinnas Mariupolis tsiviilelanike evakueerimine piiramisrõngas Azovstali terasetehasest, evakueerimist loodetakse jätkata esmaspäeval, vahendab BNS.

Terasetehase kaitsjad kutsuvad ÜRO-d ja Punast Risti tagama evakueeritavate julgeolekut.

Üle 100 evakueeritud tsiviilelaniku peaks esmaspäeval jõudma Ukraina kontrolli all olevasse Zaporižžiasse, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

“Täna on elutähtis humanitaarkoridor esimest korda sõja jooksul viimaks tööle hakanud,” ütles Zelenskõi pühapäeval Telegramis.

Tehast kaitsvad Azovi polgu võitlejad teatasid, et tehase tulistamine jätkus pühapäeval kohe, kui tsiviilisikute evakueerimine oli lõpetatud.

05:43

Vene võimude väitel kärgatas Belgorodi oblastis kaks plahvatust

Venemaal asuva Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas esmaspäeval kahest plahvatusest, vahendab BNS.

“30 minutit tagasi ärkasin kahe tugeva plahvatuse peale. Operatiivstaabi esialgse informatsiooni kohaselt keegi surma ega vigastada ei saanud,” seisis teadaandes.

Gladkov märkis, et pealtnägijad kirjeldasid sähvatusi taevas. Kuberner lubas hommikul juhtunu kohta informatsiooni täpsustada.

Vene meedia väitel on alates 24. veebruarist Ukraina poolelt korduvalt tulistatud Ukrainaga piirneva Belgorodi oblasti külasid.

05:30

ÜRO: Ukraina sadamates seisab sõja tõttu miljoneid tonne teravilja

Peaaegu neli ja pool miljonit tonni teravilja on Ukraina sadamates Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi ja mereteede sulgemise tõttu blokeeritud, vahendab BNS.

“Nälg ei tohiks olla relv,” toonitas ÜRO Maailma Toiduprogrammi (WFP) esindaja Martin Frick.

Frick kutsus üles taastama Ukraina toidutarneid teistele riikidele, et leevendada ülemaailmset toidukriisi, kuna paljud riigid sõltuvad näiteks Ukraina nisuvarudest.

Nii registreeris ÜRO märtsis toiduainete rekordilise hinnatõusu enam kui 12 protsendi võrra alates 1990. aastast.

ÜRO peasekretär António Guterres tunnistas möödunud nädalal Kiievit külastades, et Julgeolekunõukogu ei teinud piisavalt, et “tõkestada ja lõpetada” Venemaa sõda Ukrainas.

“Ütlen väga selgelt: Julgeolekunõukogu ei teinud kõike, mis tema võimuses, et seda sõda ära hoida ja lõpetada. Ja see on suure pettumuse, pettumuse ja viha allikas,” ütles ta ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

Zelenskõi kutsus kohtumisel Guterresiga üles vabastama blokaadist Ukraina toiduekspordi sadamaid. Riigipea tuletas meelde, et Ukraina toidutootmisest sõltub planeedil 400 miljonit inimest ning blokaadi jätkumine toob kaasa 81 maailma riigis 47 miljoni inimese nälgajäämise.

“Sõja lõpetamine on hädavajalik, et vältida toidukriisi ja kaitsta kümneid riike nälja ja kaose eest,” ütles president.

05:01

Vene okupandid viivad Kupjanski elanikke vägisi Venemaale

Vene okupandid viivad Kupjanski linna elanikke vägisi Venemaale, vahendab BNS.

“Vene okupandid hirmutavad ja evakueerivad sunniviisiliselt Harkivi oblastis asuva Kupjanski linna ja naaberasulate elanikke Venemaale. Lisaks levitasid okupandid võltsinfot Harkivi, Kiievi ja Zaporižžja vallutamise kohta,” edastati teadaandes.

Ajutiselt venelaste poolt okupeeritud Melitopoli oblastis röövitakse põllumeestelt relva ähvardusel viljavarusid või sunnitakse need ära müüma.

“Terror tsiviilelanike kallal ja inimeste väärkohtlemine okupeeritud aladel on määratletud rahvusvahelises õiguses sõjakuriteoks,” ütles ombudsman Ljudmila Denisova.

03:14

Vene sõjavangist vabastatud ukrainlased rääkisid piinamisest

Vene okupandid vedasid raskelt haavatud ukrainlasi kaubaraudteeplatvormidel vangidevahetuseks ja mitmed vabastatud kirjeldasid piinamisi sõjavangis, vahendab BNS.

Denisova märkis, et Ukraina kodanikud räägivad pärast kodumaale naasmist alandustest ja ebainimlikest kinnipidamistingimustest Vene vangistuses.

“Vabastatute hulgas on raskelt haavatuid ja amputeeritud jäsemetega inimesi. Vangivõtmisel võtsid venelased Ukraina meestelt saapad, täitsid need veega ja panid need neile uuesti jalga. Pärast seda sunniti vange külmal maal lamama kolm kuni neli päeva. Külmunud jäsemete ja kinniseotud silmadega mehed toimetati Venemaa laagritesse ja seejärel Kurski linnavanglasse eeluurimisele, kus neile arstiabi ei antud,” ütles ombudsman.

Denisova sõnul riietati ukrainlased vangivormidesse, lõigati maha juuksed, piinati, sunniti õppima isamaalisi Venemaa laule ja seejärel laulma neid oma valvuritele. Ülekuulamised toimusid kaks-kolm korda päevas, mille järel vange peksti rängalt ja sunniti seejärel allkirjastama dokumente, mis kinnitasid, et neid on hästi koheldud.

02:57

USA tahab lihtsustada Venemaa oligarhide varade konfiskeerimist

Ühendriikides kavatsetakse lihtsustatada Venemaa oligarhide varade konfiskeerimist, et kasutada seda Ukraina abistamiseks, vahendab BNS.

Reutersi andmetel väitis seda USA senati demokraatide liider Chuck Schumer.

“Ukraina vajab kogu abi, mida meil anda võimalik. Vajame kogu vara, mida saame koondada, et seda abi Ukrainale võimaldada,” ütles Schumer.

Kongress töötab Bideni administratsiooni taotlusel täiendavate rahastamisallikate leidmiseks Ukrainale antava 33 miljardi dollari suuruse abipaketi jaoks. Allikate leidmise kavas on ka võimalus lihtsustada USA kohtutel Venemaa oligarhide varade konfiskeerimist ja saata nende müügist saadud raha otse Ukrainasse.

Schumer sõnul lihtsustatakse oligarhidele kuuluva vara konfiskeerimise protsessi Ühendriikides, mis võimaldaks föderaalkohtus asjade menetlemist kiirendada.

Senaatori sõnul tunnistatakse kuriteoks ka Vene valitsusega tehtud korruptsioonitehingutest saadud tulu teadlik omamine.

“On saabunud aeg, mil Vene oligarhid, kellele on kehtestatud sanktsioonid, tuleb võtta vastutusele oma ebaseaduslikult saadud kasu eest,” ütles Schumer.

1. mai 2022

23:11

Ukraina sõdurid tõrjusid Donbassis ööpäevaga 10 rünnakut

Ukraina sõdurid tõrjusid ööpäevaga Donbassis 10 rünnakut ja hävitasid kümneid vaenlase sõidukeid, vahendab BNS.

Ukraina sõjavägi tekitas Vene sissetungijatele taas märkimisväärseid kaotusi.

“Ukraina relvajõud tõrjusid Donbassis ööpäevaga 10 Vene okupantide rünnakut. Ukraina kaitsjad hävitasid kaks tanki, 17 suurtükiväesüsteemi, 38 lahingsoomukit ja 10 muud vaenlase sõidukit,” täpsustati teadaandes.

“Ühtlasi hävitati seitse mehitamata õhusõidukit,” lisati avalduses.

“Kokku tõrjusid meie ühendvägede sõjaväelased möödunud nädala jooksul 63 vaenlase rünnakut. Hävitati 45 tanki, 43 suurtükiväesüsteemi, 149 ühikut soomusmasinaid, kuus erilahingmasinat, 68 ühikut muud sõidukit, sealhulgas kaheksa tankerit ja neli vastase õhutõrjeseadeldist. Õhutõrjeüksused tulistasid alla kuus Vene sissetungijate lennukit, 32 mehitamata õhusõidukit ja kaks tiibraketti,” seisis ülevaates.

19:16

Zelenskõi: Azovstali tehasest evakueeriti juba umbes 100 tsiviilisikut

Vene vägede piiramisrrõngas olevast Mariupoli Azovstali terasetehasest evakueeriti esimesena umbes 100-liikmeline rühm tsiviilisikuid, teatas pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

“Tsiviilisikute evakueerimine Azovstalist algas. Esimene umbes 100 inimesest koosnev rühm liigub juba kontrolli all olevasse piirkonda. Homme kohtume nendega Zaporižžjas,” säutsus ta Twitteris, viidates Mariupolist umbes 220 kilomeetrit loodes asuvale linnale.

ÜRO kinnitas varem, et Azovstalist on alanud “turvaline evakueerimine” ning seda koordineerivad Punane Rist ning Ukraina ja Vene väed.

Vene meedia teatas, et Azovstali terasetehasest evakueeriti 40 tsiviilisikut, nad toimetati Venemaa kontrolli all olevatele aladele.

Uudisteagentuur TASS edastas, et 18 meest, 14 naist ja kaheksa last toimetati Bezimennesse, mis asub Mariupoli ja Vene piiri vahel.

Zelenskõi kantselei juht Andri Jermak ütles Telegramis, et tegemist on alles evakueerimise esimese etapiga.

“Tsiviilisikute evakueerimine Mariupolist, eriti Azovstali metallurgiatehasest, algas täna,” kirjutas ta, lisades, et see hõlmas “rohkem kui 100 naist, last ja eakat”.

“See oli raske operatsioon ja teha on veel palju tööd, kuid meid ei peata miski.”

17:01

ÜRO: Mariupolis algas kauaoodatud tsiviilelanike evakuatsioon

ÜRO teatel algas pühapäeval Ukraina ümberpiiratud sadamalinnas Mariupolis kauaoodatud evakuatsioon, millega püütakse tuua linnas asuvast terasetehasest välja tsiviilelanikud.

Samas teatas USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, et külastas Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid, et näidata maailmale Washingtoni vankumatut toetust ukrainlaste kaitsetegevusele Vene agressiooni tõrjumiseks.

Maailmaorganisatsiooni humanitaarasjade eestkõneleja Saviano Abreu ütles uudisteagentuurile The Associated Press, et operatsiooni Azovstali terasetehasest inimeste välja toomiseks viivad ellu ÜRO ja Rahvusvaheline Punase Risti Komitee kooskõlas Ukraina ja Venemaa ametnikega.

Blokaadis Mariupolis on arvatavasti endiselt kuni 100 000 inimest lõksus, seal hulgas tuhatkond tisiviilisikut, kes koos hinnanguliselt 2000 ukraina võitlejaga paiknevad nõukogude-aegses terasetehases – ainus osa linnast, mis ei ole venelaste kontrolli all.

Abreu nimetas olukorda “äärmiselt keeruliseks” ega soostunud rääkima lähemalt üksikasjadest.

Sarnaselt teiste evakueerimistega sõltub missiooni õnnestumine ka Mariupolis Venemaast ja selle väeüksustest, mis on moodustanud pika rea kontrollpunkte, enne kui abikonvoi jõuab Ukraina võimude kontrollitavale alale.

11:05

USA esindajatekoja spiiker kohtus Kiievis Zelenskõiga

KIIEV, 1. mai, AFP-AP-BNS – USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi tegi ette teatamata visiidi Kiievisse ja kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, teatasid USA ja Ukraina ametiisikud pühapäeval.

Pelosi on kõrgeim USA riigitegelane, kes on külastanud pärast sõja puhkemist Ukrainat, tema visiit rõhutab USA toetust Ukrainale võitluses Vene agressiooni vastu. 

Pelosit saatis Kiievis USA kongressi delegatsioon. 

“Oleme teil külas, et tänada teid võitluse eest vabaduse kaitsel,” ütles Pelosi Ukraina presidendi administratsiooni teatel kohtumisel Zelenskõiga. “Te võitlete meie kõigi eest. Meie ülesanne on olla teie jaoks olemas, kuni võitlus on läbi.”

“Meie delegatsioon edastas uhkusega sõnumi, et Ameerika lisatoetus on teel. Tegeleme president Bideni jõulise rahastustaotluse vormistamisega seadusandlikuks paketiks,” teatas Pelosi büroo avalduses. 

“Tänan Ühendriike abi eest meie riigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsel,” kirjutas Zelenskõi Twitteris. “USA juhib jõulist toetust Ukrainale meie võitluses Venemaa agressiooni vastu.”

USA president Joe Biden tegi sel nädalal ettepaneku 33 miljardi dollari eraldamiseks Ukraina abistamiseks ja relvastamiseks. Biden pakkus välja ka uued seadused, mis võimaldaksid Vene oligarhidelt võetud luksusvarade kasutamist Ukrainale Vene vägede põhjustatud purustuste hüvitamiseks. 

30. aprill 2022

20:00

Kuberner: Vene raketirünnakus hävis Odessa lennujaama rada

Vene raketirünnakus hävis laupäeval Odessa lennujaama lennurada, kuid inimohvreid ei ole, ütles oblasti kuberner Maksõm Martšenko.

“Vaenlane andis täna löögi Krimmist tulistatud Bastioni rannakaitseraketiga. Odessa lennujaama lennurada on hävitatud. Tänu jumalale ohvreid ei olnud,” märkis kuberner Telegramis.

16:22

Rosatom püüab Zaporižžja tuumajaama üle täielikku kontrolli saada

Venemaa riigikompanii Rosatom püüab haarata täielikku kontrolli Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama üle, teatas Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) reedel viitega Ukraina tuumaregulaatorile.

IAEA päevainfos on öeldud, et Rosatomi üksus Rosenergatom on saatnud Zaporižžjasse kaheksa tuumaeksperti, kes nõuavad jaama juhtkonnalt “igapäevased aruanded tuumaelektrijaama toimimist puudutavate konfidentsiaalsete küsimuste kohta”.

Need aruanded hõlmavad haldust ja kontrolli, hooldust ja remonti, turvalisust ja juurdepääsukontrolli, samuti tuumakütuse, kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud aspekte.

IAEA vahendab, et Ukraina poolelt tulnud info kohaselt töötab Zaporižžja tuumaelektrijaama personal “uskumatu surve all”.

15:41

Ukrainas Butša lähedal leiti veel kolm seotud kätega surnukeha

KIIEV, 30. aprill, AFPBNS – Ukrainas leiti Kiievi eeslinna Butša lähedalt august veel kolme seotud kätega mehe surnukehad, teatas laupäeval Ukraina politsei. 

“Butša piirkonnas leiti 29. aprillil süvend kolme mehe surnukehadega… Ohvrite käed olid seotud, silmad olid riidega kaetud ja mõnel oli suu kinni topitud. Surnukehadel on piinamisjälgi, samuti erinevatel kehaosadel kuulihaavu,” seisab politsei teadaandes. 

Butša on juba varem muutunud Venemaa korda saadetud eeldatavate sõjakuritegude sünonüümiks. 

10:08

Lavrov: Moskva ja Kiiev arutavad võimalikku lepingut peaaegu iga päev

Moskva ja Kiiev arutavad võimaliku lepingu projekti videokonverentsi teel iga päev ning Venemaa toetab kõnelusteprotsessi jätkumist, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov usutluses Hiina riiklikule uudisteagentuurile Xinhua.

“Hetkel arutavad Vene ja Ukraina delegatsioonid võimaliku lepingu projekti peaaegu iga päev. Venemaa toetab kõneluste jätkumist, kuigi need kulgevad raskustega,” ütles Lavrov. 

Vene välisminister väljendas veendumust, et kokkuleppeid on võimalik saavutada “vaid siis, kui Kiiev hakkab juhinduma ukrainlaste, mitte kaugete nõuandjate huvidest”.

29. aprill 2022

16:53

Zelenskõi: Ukraina kaitseb praegu ÜRO põhikirja

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtus ÜRO peasekretäri António Guterresega ja tänas teda kohtumisel Vene presidendi Vladimir Putiniga Mariupolist tsiviilisikute ja haavatute evakueerimise teema tõstmise eest, vahendab BNS.

“Näeme, et Azovstali tehase ala on allutatud barbaarsetele pommirünnakutele, need jätkusid ka peasekretäri kõneluste ajal Moskvas,” ütles Zelenskõi neljapäeval pärast kohtumist toimunud teabetunnis.

Zelenskõi märkis, et Ukraina kaitseb täna ÜRO põhikirja. “On oluline, et täna Kiievi äärealasid külastades, veendus peasekretär isiklikult Venemaa sõjakuritegudes Ukrainas,” ütles ta.

Ta kutsus üles looma Venemaa kuritegude uurimiseks rahvusvahelist eritribunali.

Vestluse käigus kutsus president üles ka lõpetama Ukrainast Venemaale inimeste küüditamist. Zelenskõi sõnul on “ÜRO pagulaste ülemvoliniku ülesanne pääseda ligi Ukraina kodanikele ja tagada nende koju tagasipöördumine.”

“Mulle kinnitati meie kodanike toetamise suurendamist sularahamaksete ja humanitaarabi suurendamise kaudu,” ütles Zelenskõi.

Samuti kutsus ta üles vabastama blokaadist Ukraina toiduekspordi sadamaid, tuletades meelde, et Ukraina toidutootmisest sõltub planeedil 400 miljonit inimest ning blokaadi jätkumine toob kaasa 81 maailma riigis 47 miljoni inimese nälgajäämise.

“Sõja lõpetamine on hädavajalik, et vältida toidukriisi ja kaitsta kümneid riike nälja ja kaose eest,” ütles ta.

14:42

Ukraina raadiokomitee tuvastas 243 Vene väe rünnakut meedia vastu

Ukraina teleraadiokomitee (Goskomteleradio) on tuvastanud 243 Vene sõjaväe kuritegu Ukraina ajakirjanike ja meedia vastu, vahendab BNS.

“Ukraina 16 piirkonnas on 27. aprilli seisuga registreeritud 243 kuritegu ajakirjanike ja meedia vastu. Enim kuritegusid pani Venemaa toime Kiievis ja selle oblastis. Need on mõrvad, vigastamised, kadumised, inimröövid, ajakirjanike ja teletornide tulistamine ja pommitamine, ähvardused, küberkuriteod,“ seisis komitee pressiteenistuses.

Märgitakse, et palju kuritegusid registreeriti ka Zaporižžja ja Hersoni piirkonnas: mõne nende oblastite linna on Vene vägi hõivanud – seal on tuvastatud inimröövi, ajakirjanike tulistamise, ähvardamise, küberkuritegude, meediatoimetuste hõivamise ning Ukraina ringhäälingu väljalülitamise juhtumeid.

Teate kohaselt on sõjas ametiülesannete täitmisel hukkunud seitse ajakirjanikku, 15 jäänud teadmata kadunuks, 14 hukkus sõjategevuses osalejana või Venemaa sõjategevuse tagajärjel, kuid mitte ametiülesannete täitmisel, üheksa on saanud vigastada. Veel kaheksa ajakirjanikku on röövitud.

Lisaks registreeriti 11 juhtumit, kus Vene vägi tulistas teletorne, mis viis Ukraina ringhäälingu kadumiseni.

14:00

Ukraina sõjavägi sai partnerriikidelt S-300 raketisüsteemi

Ukraina relvajõudude lõunaosas asuva õhuväejuhatuse õhutõrjeraketiväed on saanud partnerriikidelt S-300 raketisüsteemi, mis tugevdas oluliselt Ukraina õhutõrjet riigi lõunaosas, teatas Ukraina õhujõudude väejuhatus Telegramis, vahendab Ukrinform.

“Raketisüsteem S-300 täidab tõhusalt oma tööd olulise osa Vene okupantide objektide vastu ning suudab alla tulistada lennukeid, tiibrakette ja ballistilisi rakette 5 kuni 150 kilomeetri kauguselt. Samas pole vahet, mis kaugusele sihtmärk lendab – 10 meetrit või 27 kilomeetrit,» seisab avalduses.

Süsteem täidab väejuhatuse teate kohaselt juba lahinguülesandeid.

Ukraina õhuvägi hävitas 28. aprillil 15 õhusihtmärki, sealhulgas lennuki Su-34, viis tiibraketti ja üheksa drooni.

13:08

Suurbritannia saadab Ukrainasse eksperdid Venemaa sõjakuritegude kohta tõendeid koguma

Ühendkuningriigi välisminister Liz Truss ütles, et Ühendkuningriik saadab Ukrainasse ekspertide meeskonna, et aidata Ukrainal koguda tõendeid Venemaa sõjaväe toimepandud sõjakuritegude kohta, vahendab Ukrinform.

“Venemaa on toonud Ukrainasse barbaarsuse ja sooritanud alatuid julmusi, sealhulgas naiste vastu. Briti eksperdid aitavad paljastada tõde ja panna Putini režiimi oma tegude eest vastutama. Õiglus seatakse jalule,” ütles Truss.

Tema sõnul aitab spetsialistide meeskond Ukraina valitsust tõendite kogumisel ja sõjakuritegude eest vastutusele võtmisel ning kaasab konfliktidega seotud seksuaalvägivalla eksperte.

Nad saabuvad Poolasse mai alguses ja kohtuvad rahvusvaheliste partnerite, valitsusväliste organisatsioonide, pagulaste ja Ukraina valitsusega, et hinnata abi, mida nad saavad pakkuda.

12:30

Kiievi raketirünnakus hukkus ajakirjanik

Raadio Vaba Euroopa/ Radio Liberty ajakirjanik Vira Giritš (Віра Гирич) suri 28. aprillil toimunud Venemaa raketirünnaku tagajärjel Kiievile, vahendab Ukrinform.

RFE/RL-i Ukraina talituse peatoimetaja Inna Kuznetsova kinnitas seda teavet IMI-le.Rünnaku ajal tabas rakett ajakirjaniku korterit, lisas Kuznetsova.

Kiievi tulistamine 28. aprillil toimus ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese visiidi ajal.

Neljapäeva, 28. aprilli hilisõhtul ründasid venelased Ukraina pealinna, kaks raketti tabasid linna Ševtšenkivski linnaosa. Esialgsetel andmetel sai kortermajale tehtud raketirünnaku tagajärjel viga kümme inimest ja neli inimest viidi haiglasse. Ukraina riikliku hädaabiteenistuse teatel hävis hoone osaliselt.

Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles hiljem, et päästjad leidsid maja rusude alt surnukeha.

11:20

Venemaa kinnitab õhurünnakut Kiievile Guterrese visiidi ajal

Vene kaitseministeerium kinnitas reedel, et ta tegi õhurünnaku Kiievile ajal, mil seal viibis ÜRO peasekretär António Guterres, vahendab BNS.

“Vene õhujõudude õhus paiknevad kaugmaa täppisrelvad hävitasid Kiievis Artjomi raketi- ja kosemoseettevõtte tootmishooned,” ütles ministeerium igapäevases ülevaates Ukraina sõjast.

10:04

Ukraina: reedel evakueeritakse tsiviilelanikud Mariupoli Azovstalist

Ukraina teatel on reedeks kavandatud tsiviilelanike evakueerimine Mariupoli Azovstali terasetehasest, kus Vene väed on Ukraina sõdurid ja tsiviilisikud sisse piiranud, vahendab BNS.

“Tänaseks on planeeritud tsiviilelanike evakueerimine Azovstali tehasest,” ütles Ukraina presidendiamet avalduses.

ÜRO lubas neljapäeval, et teeb kõik endast sõltuva tsiviilelanike Mariupolist päästmiseks.

10:02

Venemaa sõjaväelased tapsid Kiievi oblastis vähemalt 1187 tsiviilisikut

29. aprilli seisuga on Kiievi oblastis leitud 1187 Vene sõjaväelaste poolt tapetud tsiviilisiku surnukeha.

“Praegu on [Kiievi oblastis] Vene armee käe läbi hukkunud 1187 meie kaasmaalast, tsiviilisikut,” ütles Kiievi politseiülem Andri Nebõtov üleriigilise telesaate ajal, vahendab Ukrinform.

Ainuüksi 28. aprillil leiti Kiievi piirkonnast 26 surnukeha. Käimas on rusude koristamise ja surnukehade otsimise tööd. Rohkem kui 200 inimest peetakse endiselt kadunuks.

Irpin, Butša, Hostomel ja kogu Kiievi piirkond Venemaa sissetungijate käest aprilli alguses. Vabastatud linnades ja külades on registreeritud Ukraina tsiviilisikute massimõrvad venelaste poolt.

10:00

Meedia: Suurbritannia saadab Ida-Euroopasse õppustele 8000 sõjaväelast

Ühendkuningriik kavatseb saata umbes 8000 sõjaväelast, samuti kümneid tanke ja enam kui 100 soomukit Ida-Euroopasse osalema sõjalistel õppustel, mille käigus harjutatakse tegevusi Venemaa kallaletungi puhuks, vahendab BNS.

Manöövritel osalevad ka “kümned tuhanded NATO riikide ja liitlaste ühendekspeditsiooniväe sõdurid”, neisse kuuluvad sellised riigid nagu Taani, Island ja Norra. Teates öeldakse, et väed paigutatakse riikidesse Soomest Põhja-Makedooniani.

Suurbritannia kaitseministeeriumi hinnangul parandavad kavandatavad õppused väe võimet “tegutseda üksteise kõrval tõkestamaks Venemaa agressiooni Skandinaavias ja Baltimaades”.

Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace ütles, et see õppus näitab “solidaarsust ja jõudu”.

“Euroopa julgeolek ei ole kunagi olnud tähtsam. Sel õppusel ühendavad meie väed NATO liitlaste ja partnerite ning ühendekspeditsiooniväega solidaarselt ühes suurimas külma sõja järgses ühisõppuses,” ütles ta.

Ta lisas: “Tegutsedes kogu Euroopas, seisab Suurbritannia sõjavägi partnerite kõrval, liites meie võimalused ja ühised väärtused, aidates kaasa rahule ja julgeolekule.”

09:36

Iirimaal arestitud Venemaa varasid võiks välisministri sõnul kasutada Ukraina ülesehitamiseks

Iirimaa välisminister Simon Coveney ütles, et Ukraina ülesehitamise eest tasumiseks võidakse arestida üle 1 miljardi euro külmutatud Venemaa varasid, vahendab Ukrinform.

Riik on ELi ulatusliku sanktsioonirežiimi raames juba külmutanud 1,2 miljardit eurot Venemaaga seotud vahendeid, kuid vastuseks parlamendi küsimusele märkis Coveney, et riik on valmis astuma sammu kaugemale ja selle arestima.

Opositsioon väidab, et raha saaks kasutada ka Ukrainast pärit põgenikele antud humanitaarabi arvete katmiseks.

Nagu Ukrinform Ukraina peaministrile Denys Shmyhalile viidates teatas, on riigi taastamise fondi üheks rahastamisallikaks välismaal külmutatud Venemaa varad, mille väärtus on hinnanguliselt 300 miljardit USA dollarit.

05:45

Biden küsib kongressilt 33 miljardit dollarit Ukraina sõja heaks

USA president Joe Biden palub kongressil kiita heaks 33 miljardi dollari eraldamine Ukraina sõja kuludeks, millest 20 miljardit hõlmab sõjaline abi, vahendab BNS.

Uue Ukraina paketi lõviosa moodustab 20 miljardit dollarit sõjaliseks ja muuks julgeolekuabiks.
“See tähendab relvi ja laskemoona Ukraina rahvale,” sõnas president Valges Majas esinedes.
“USA ei lase Venemaal kasutada gaasišantaaži Euroopa riikide survestamiseks ja Moskvale Ukrainasse tungimise eest kehtestatud sanktsioonide õõnestamiseks,” jätkas Biden.
“Me ei lase Venemaal hirmutamise või šantaažiga neist sanktsioonidest pääseda. Me ei lase neil kasutada oma naftat ja gaasi agressiooni tagajärgedest kõrvalehoidmiseks,” seletas president.

Venemaa peatas kolmapäeval gaasitarned Bulgaariasse ja Poola. Mõlemad on nimetanud seda väljapressimiseks.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et Poola ja Bulgaaria saavad nüüdsest gaasi naaberriikidelt Euroopa Liidus (EL).
Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel tuli Venemaalt eelmisel aastal 32 protsenti EL-is ja Suurbritannias kasutatud gaasist. 2009. aastal saadi Venemaalt 25 protsenti gaasist. Riigiti on olukord väga erinev.

Biden mõistis ühtlasi hukka Venemaa vastutustundetud kommentaarid tuumarelvade kasutamise kohta.
“Keegi ei tohiks niisama rääkida tuumarelvade kasutamisest või selle võimalusest. See on vastutustundetu,” ütles riigipea.
President tunnistas, et USA toetusel Ukrainale on tohutu hind, kuid tõi välja, et võitluses Venemaa presidendi Vladimir Putiniga pole tegelikku valikut.
“Selle võitluse hind ei ole odav. Kuid agressioonile järeleandmine läheb kulukamaks, kui laseme sellel juhtuda,” toonitas Biden.

Peegeldades Ühendriikide Ukrainale antava sõjalise abi ulatust, mis räsib rängalt kordades suuremaid Venemaa vägesid, kinnitas Biden, et USA on iga riiki saadetud Vene tanki kohta juba saatnud 10 relva selle tanki hävitamiseks.
Küll aga tõrjus Biden Venemaa ametnike ja riigimeedia üha vihasemaid väiteid, et Moskva võitleb pigem kogu lääne ja mitte ainult Ukraina vastu.
“Meie ei ründa Venemaad. Aitame vaid Ukrainal end Venemaa agressiooni eest kaitsta,” ütles USA president.

Valges Majas esinedes tutvustas Biden ka väljapakutud uusi seadusi, mis lubaksid kasutada Venemaa oligarhidelt enneolematute sanktsioonide alusel ära võetud luksusvarasid, et kompenseerida Ukrainale pealetungivate venelaste tekitatud hävingut.
Valge Maja tegi neljapäeval ettepaneku kasutada Vene oligarhidelt konfiskeeritud vara Venemaa invasiooniga Ukrainale tekitatud kahju hüvitamiseks. See võimaldaks kanda konfiskeeritud kleptokraatliku vara tulud üle Ukrainale, et leevendada Venemaa agressiooni kahjusid.

Kompensatsiooniidee on osa väljapakutud uutest reeglitest Kremli majanduslikuks karistamiseks kaks kuud pärast Ukrainasse tungimist.
Biden peaks eelnõu esitama neljapäeval koos taotlusega suurendada kongressi rahastust Ukraina sõjaväele.
Washington on juba andnud Ukrainale rohkem kui kolme miljardi dollari eest relvi. Nüüd on Valgel Majal mõttes summa, millest jätkuks oktoobrini.

Paralleelselt relvaabiga, mis algas ettevaatlikult kaitserelvastusega, kuid on nüüdseks jõudnud raskesuurtükkide ja tankide hävitamiseks mõeldud droonideni, juhib Washington lääneriikide sanktsioone Venemaa isoleerimiseks ja eliidi survestamiseks.

Euroopa Liidu liitlased on praeguseks külmutanud üle 30 miljardi dollari ulatuses Venemaa varasid, sealhulgas ligi seitsme miljardi väärtuses oligarhide luksusesemeid nagu jahid, kunst, kinnisvara ja helikopterid, edastas Valge Maja.
Ühendriigid on kehtestanud sanktsioone ning blokeerinud sõidukeid ja lennumasinaid rohkem kui miljardi dollari väärtuses. Lisaks on külmutatud sadu miljoneid dollareid Vene eliidi vara USA arvetel.

Bideni pakutav seaduspakett pitsitab aastaid varasid liigutanud ja maskeerinud oligarhe veelgi tugevamalt. Näiteks sisaldab pakett ettepanekut lubada konfiskeerida vara, mida kasutatakse sanktsioonidest kõrvale hiilimiseks.

Kavas on ka laiendada USA prokuröride võimalusi pikendades rahapesujuurdluseks ette nähtud aega viielt aastalt kümnele.
Biden avaldas lõpetuseks veelkord toetust ukrainlastele, kes kaitsevad oma riiki ja vabadust Venemaa jõhkra sõja vastu.

03:08

Venelased kasutavad Zaporižžja oblastis tsiviilelanikke inimkilbina

Venelased kasutavad Zaporižžja oblastis tsiviilelanikke inimkilbina ja peidavad ennast elurajoonides, vahendab BNS.

Ajutiselt vallutatud Vassiljevkas paigutasid okupandid oma positsioonid elumajade vahele, edastasid kohalikud võimuesindajad.

“Vasiljevka elanike sõnul on Vene sõjaväelaste arv linnas märkimisväärselt suurenenud. Neid paigutatakse elamupiirkondadesse, et nad varjuksid tsiviilisikute keskele ja saaksid neid kasutada inimkilbina,” öeldi ülevaates olukorrast.

“Okupandid jagavad ka humanitaarabi ja ravimeid, aga ainult neile, kes neid toetavad ja nende kuritegelikule tegevusele kaasa aitavad. Paljud kohalikud elanikud keelduvad venelastega koostööd tegemast,” lisati teadaandes.

“Vaenlane teostab Zaporižžja territooriumi kaitseväe üksuste positsioonide tulistamist. Kasutatakse erinevaid raketisüsteeme ja suurtükiväge peaaegu kogu kokkupuutejoone ulatuses. Väärt vastulöögi annavad aga Ukraina julged ja osavad sõdurid,” seisis raportis

01:05

Guterrese sõnul teeb ÜRO kõik Mariupoli tsiviilisikute evakueerimiseks

ÜRO teeb kõik endast oleneva, et tagada tsiviilisikute evakueerimine “apokalüpsisest” ümberpiiratud sadamalinnas Mariupolist, ütles neljapäeval Kiievis visiidil viibiv maailmaorganisatsiooni peasekretär Antonio Guterres, vahendab BNS.

“Täna on Mariupoli elanikud koletus hädas. Nad vajavad sellest apokalüpsisest pääseteed,” ütles Guterres.

“Teeme kõik endast oleneva, et see juhtuks,” lubas peasekretär.

ÜRO esindaja Ukrainas ütles neljapäeval, et valmistub “lootusrikkalt” evakueerimiseks ümberpiiratud sadamalinnast Mariupolist, kus Kiievi andmeil on lõksus tsiviilisikud ja haavatud võitlejad.

“Ma lähen Zaporižžjasse, et valmistuda lootusrikkalt evakueerimiseks Mariupolist. ÜRO on täielikult mobiliseeritud, et aidata päästa ukrainlaste elusid ja aidata abivajajaid,” kirjutas Twitteris ÜRO Ukraina ja humanitaarabi koordinaator Osnat Lubrani.

ÜRO humanitaaragentuur OCHA moodustas päev varem töörühma ülesandega abistada tsiviilisikute evakuatsiooni ümberpiiratud Mariupoli linnas asuvast Azovstali terasetehasest.

“OCHA kutsub kokku rühma, kelle ülesanne on koordineerida tsiviilisikute evakuatsiooni,” ütles ÜRO peasekretäri esindaja Farhan Haq ajakirjanikele.

Haq lisas, et kogu kolmapäeva arutati nii Venemaa kui Ukrainaga läbi järgmised humanitaarsammud.

ÜRO ühine osalus koos Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega tsiviilelanike evakuatsioonis sai heakskiidu Vene presidendilt Vladimir Putinilt, kes kohtus teisipäeval Moskvas ÜRO peasekretäri António Guterresega.

00:04

Zelenskõi sõnul oli Kiievi ründamine mõeldud ÜRO alandamiseks

President Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeva hilisõhtul, et Venemaa rünnakud, mis tabasid ÜRO peasekretäri külaskäigu ajal Kiievi elamurajooni, olid katse maailmaorganisatsiooni alandada, vahendab BNS.

“Täna, kohe pärast meie kõneluste lõppu Kiievis, tabasid linna Vene raketid. Viis raketti. Ja see ütleb palju Venemaa juhtkonna püüdlustest alandada maailmaorganisatsiooni ja kõike, mida ÜRO esindab,” sõnas Zelenskõi.

“Selline tegevus nõuab vastavalt jõulist reaktsiooni,” ütles president.

Ukraina taunis neljapäeval raevukalt Venemaa rünnakuid pealinnale Kiievile ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi visiidi ajal.

“Selle jõleda barbaarsusega demonstreerib Venemaa taas oma suhtumist Ukrainasse, Euroopasse ja kogu maailma,” kirjutas suhtlusvõrgustikus Twitter Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

Venemaa raketiköögid tabasid neljapäeva õhtul Kiievit, kus oli visiidil ÜRO peasekretär. Tegemist oli esimese sellise rünnakuga alates aprilli keskpaigast, teatasid presidendi kantselei ja uudisteagentuuri AFP korrespondendid.

“Raketilöögid Kiievi kesklinnas @antonioguterrese ametliku visiidi ajal,” kirjutas Twitteris Ukraina presidendikantselei. AFP korrespondendid kuulsid plahvatust ning nägid piirkonnast tulevat suitsu ja leeke.

Ukraina siseministeeriumi nõunik Anton Geraštšenko täpsustas, et plahvatused kärgatasid Lukjanovka piirkonnas.

28. aprill 2022

23:37

Ukraina nimetas Kiievi pommitamist jõledaks barbaarsuseks

Ukraina taunis neljapäeval vihaselt Venemaa rünnakuid pealinnale Kiievile ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi visiidi ajal, vahenda BNS.

“Selle jõleda barbaarsusega demonstreerib Venemaa taas oma suhtumist Ukrainasse, Euroopasse ja kogu maailma,” kirjutas suhtlusvõrgustikus Twitter Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

Venemaa raketiköögid tabasid neljapäeva õhtul Kiievit, kus on visiidil ÜRO peasekretär António Guterres, tegemist on esimese sellise rünnakuga alates aprilli keskpaigast, teatasid presidendi kantselei ja uudisteagentuuri AFP korrespondendid.

“Raketilöögid Kiievi kesklinnas @antonioguterrese ametliku visiidi ajal,” kirjutas Twitteris Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kantselei. AFP korrespondendid kuulsid plahvatust ning nägid piirkonnast tulevat suitsu ja leeke.

Ukraina siseministeeriumi nõunik Anton Geraštšenko täpsustas, et plahvatused kärgatasid Lukjanovka piirkonnas.

President Volodõmõr Zelenskõ ütles neljapäeva hilisõhtul, et Venemaa rünnakud, mis tabasid ÜRO peasekretäri külaskäigu ajal Kiievi elamurajooni, olid katse maailmaorganisatsiooni alandada.

“Täna, kohe pärast meie kõneluste lõppu Kiievis, tabasid linna Vene raketid. Viis raketti. Ja see ütleb palju Venemaa juhtkonna püüdlustest alandada maailmaorganisatsiooni ja kõike, mida ÜRO esindab,” sõnas Zelenskõi.

“Selline tegevus nõuab vastavalt jõulist reaktsiooni,” ütles president.

21:08

Vene raketilöögid tabasid Kiievit ÜRO peasekretäri visiidi ajal

Venemaa raketiköögid tabasid neljapäeva õhtul Kiievit, kus on visiidil ÜRO peasekretär António Guterres, tegemist on esimese sellise rünnakuga alates aprilli keskpaigast, teatasid presidendi kantselei ja uudisteagentuuri AFP korrespondendid BNS vahendusel.

“Raketilöögid Kiievi kesklinnas @antonioguterrese ametliku visiidi ajal,” kirjutas Twitteris Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kantselei. AFP korrespondendid kuulsid plahvatust ning nägid piirkonnast tulevat suitsu ja leeke.

Ukraina siseministeeriumi nõunik Anton Geraštšenko kirjutas suhtlusvõrgustikus Twitter, et plahvatused kärgatasid Lukjanovka piirkonnas.

“Lukjanovkas toimus just kaks võimsat plahvatust,” ütles nõunik.

Kiievis kuulutati kell 18.22 välja õhuhäire, mis kutsus inimesi üles varjenditesse minema.

Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak kinnitas Twitteris samuti rünnaku toimumist.

“Päev varem istus Guterres Kremlis pika laua taga. Täna kärgatavad tema pea kohal plahvatused. Kas see on niiöelda postkaart Moskvast? Tuletage meelde, et miks Venemaal on endiselt koht ÜRO Julgeolekunõukogus,” märkis Podoljak uudisteportaali Unian vahendusel.

Raketirünnaku järgselt puhkenud tulekahju Kiievis 28. aprillil 2022. Foto: Scanpix

20:08

Ukraina on tuvastanud üle 8000 arvatava sõjakuriteo juhtumi

Ukraina uurijad on tuvastanud Vene vägede sissetungist alates üle 8000 arvatava sõjakuritegude juhtumi, ütles peaprokurör Irõna Venediktova neljapäeval Saksa televisioonile, vahendab BNS.

“Tegelikult on ainuüksi sõjakuritegude juhtumeid 8600 ja üle 4000 juhtumi, mis on sõjakuritegudega seotud,” ütles Venediktova Deutsche Wellele.

Venediktova uurib ja peab arvet üha kasvava arvatavate sõjakuritegude hulga üle, mida seostatakse 24. veebruaril Ukrainasse tunginud Vene vägedega.

Kohapeal kogub tõendeid üle 8000 uurija riiklikust julgeolekuteenistusest, politseist ja välisriikidest.

Dokumenteeritud kuritegude hulgas on tsiviilelanike tapmine, tsiviiltaristu pommitamine, piinamine ja seksuaalkuriteod, millest on teatatud Ukraina okupeeritud aladelt, ütles Venediktova.

Uurijad ei päsäe okupeeritud aladele nagu Mariupol, Donetsk ja Luhansk, kuid neil on võimalik sealt evakueeritud inimesi küsitleda. Nad kasutavad ka okupantide audiosalvestisi.

Venediktova ise on juba kaks kuud Ukrainas ringi sõitnud ja tõendeid kogunud.

Märtsis nimetas ta usutluses AFP-le Vene presidenti Vladimir Putinit “21. sajandi suurimaks sõjakurjategijaks”.

Juhtumite hulgas, mille uurimist ta on juba alustanud, on sünnitusmaja ja lastele varjupaika pakkunud teatrimaja pommitamine.

Juhtumeid hakkavad menetlema Ukraina, aga ka rahvusvahelised kohtud.

17:30

Ukraina prokurörid uurivad 10 Vene sõduri osalust Butša veretöödes

Ukraina prokurörid teatasid neljapäeval, et uurivad 10 Vene sõduri arvatavaid sõjakuritegusid Butšas, kust pärast Vene vägede taandumist leiti hulk tapetud tsiviilelanikke, vahendab BNS.

“Kümmet Vene relvajõudude 64. motoriseeritud jalaväebrigaadi sõdurit, osa 35. armeest, kahtlustatakse tsiviilelanike julmas kohtlemises ning teistes sõjaseaduste ja -tavade rikkumises,” ütles peaprokuratuur.

“Kahtlusalused kuulutatakse tagaotsitavaks, et nad kinni pidada ja kohtu ette tuua.”

Prokurörid ütlesid, et kahtlusalused kasutasid tsiviilelanike kallal vägivalda märtsis Kiievi lähedal asuvat Butšat okupeerides ning neid uuritakse ka ettekavatsetud tapmises kahtlustatuna.

Butšas ja teistes Kiievi ümbruse linnades avanesid Vene vägede taandumise järel õõvastavad vaatepildid tänaval lebavatest tapetud elanikest, mõnel käed selja taha seotud.

Prokuröride sõnul võtsid kahtlusalused pantvangi tsiviilisikuid, kes ei osalenud sõjategevuses ja kellel ei olnud relvi.

Uurimise käigus on selgunud, et Vene sõdurid sundisid inimesi põlvitama, sidusid neil silmad kinni ja käed selja taha. Nad püüdsid pressida välja teavet Ukraina vägede paiknemise kohta ja tekitasid selleks ohvritele kehavigastusi.

Inimesi peksti julmalt läbi ja löödi püssipäradega, ütlesid prokurörid. Sõdurid rüüstasid linnu, võtsid kaasa inimeste isiklikke asju ja kodumasinaid.

Teated Ukrainasse saadetud Vene sõdurite vargustest on laialt levinud.

16:25

Vene sõdurid varastasid Mariupoli muuseumidest üle 2000 eksponaadi

Sissetungijad viisid Mariupoli muuseumidest ajutiselt okupeeritud Donetskisse üle 2000 eksponaadi, sealhulgas 1811. aasta evangeeliumi ja üle 200 ainulaadse medali, vahendab Ukrinform.

“Rušistid kinnitasid Mariupoli muuseumidest enam kui 2000 unikaalse eksponaadi varguse ja Donetskisse viimise. Need on Arkhip Kuindži ja Ivan Aivazovski originaalteosed. Iidsed ikoonid ja ainulaadne käsitsi kirjutatud Toora rull. 1811. aasta evangeelium tehtud Veneetsia trükises maja Mariupoli kreeklastele ja rohkem kui 200 medalit Harabeti medalikunstimuuseumilt,” teatas Telegramis Mariupoli linnavolikogu.

Märgitakse, et linnavolikogu koostab õiguskaitseorganitele aruannet kriminaalmenetluse algatamiseks ja Interpoli poole pöördumiseks.

Nagu teatati, viisid Vene sissetungijad ümberpiiratud Mariupoli koduloomuuseumist ja Kuindži kunstimuuseumist ära kõik väärtuslikud eksponaadid.

Venemaa agressioon on põhjustanud Mariupolis ühe suurima humanitaarkatastroofi. Sissetungijad pommitavad relvastamata elanikke ja blokeerivad humanitaarabi.

Azovi polgu sõdurid, merejalaväelased ja motoriseeritud laskurid jätkavad linna kaitsmist.

630_360_1651145758-128.jpg (630×360)

16:01

Venelased pommitasid Azovstali välihaigla operatsioonisaali: teatati ohvritest

Mariupolis pommitasid Vene väed Asovstali metallurgiatehase territooriumil asuva sõjaväe välihaigla operatsioonisaali, mis on Ukraina kaitsjate viimane tugipunkt selles piirkonnas. Ukrinformi andmetel teatasid sellest Telegramis Azovi polgu sõdurid.

“HOIATUS!!! Öö jooksul viskasid venelased Mariupolis Azovstali tehase territooriumil asuvale sõjaväe välihaiglale tonnide viisi õhupomme, mis olid võimelised läbistama mis tahes betoonist kaitserajatisi. Seal ravitakse haavatud kaitsjaid. Olles platsi juba hävitanud, jätkasid nad varemete halastamatut tulistamist mereväe suurtükiväega… Vaenlase rünnaku tõttu varises osa hoonest kokku – eelkõige operatsioonisaal, mis muudab meie sõdurite abistamise võimatuks,” seisis avalduses.

Märgitakse, et osa varem haavatud sõjaväelasi sai rünnakus surma, osa sõdureid sai haavata ja vigastada.

Azovi võitlejad rõhutasid, et Genfi konventsioon tagab statsionaarsete ja mobiilsete raviasutuste kaitse, mida sõdivad pooled ei tohi rünnata.

“Haavatutel ja haigetel on õigus kaitsele sõltumata sellest, kas nad on tsiviilisikud või sõjaväelased (võitlejad). Haavatutele tuleks osutada vajalikku abi ilma igasuguse diskrimineerimiseta,” märgib Azovi üksus.

Võitlejad kutsusid rahvusvahelisi õiguste organisatsioone üles reageerima tõsiasjale, et “Venemaa üritab jätkuvalt hävitada isegi neid Mariupoli kaitsjaid, kes ei saa enam relvi kasutada”.

Azovi hävitajad postitasid video, mis tehti vahetult pärast õhurünnakut. Kaadril on näha, kuidas ellujäänud kaevavad rusude alt välja varem haavatud ja välihaiglas hoitud sõdurite surnukehi, samuti osutavad esmaabi rünnaku üle elanud inimestele.

Nagu varem teatatud, on Mariupolis asuvas Azovstali metallurgiatehases umbes 1000 tsiviilisikut ja Ukraina sõjaväelast, sealhulgas umbes 500 haavatut. Ukraina võimud nõuavad, et venelased tagaksid tehasest kiiremas korras humanitaarkoridori.

Varem nimetas Venemaa president Vladimir Putin Asovstali tööstustsooni tormirünnakut “ebaotstarbekaks”, andes kaitseminister Sergei Šoigul korralduse blokeerida kõik väljapääsud piirkonnast, mitte jätkata sellele tormikatseid.

Venemaa agressioon on põhjustanud Mariupolis ühe suurima humanitaarkatastroofi. Sissetungijad pommitavad relvastamata elanikke ja blokeerivad humanitaarabi.

14:40

Washington Post: Venemaa kasutab Musta mere baasi kaitseks delfiine

Venemaa kasutab koolitatud delfiine Musta mere laevastiku baasi kaitseks, arvavad asjatundjad USA satelliidifirma Maxari fotode põhjal.

Maxar jagas pilte ajalehega Washington Post. Neil on näha delfiine 2014. aastal annekteeritud Krimmis Sevastopoli sadamasuus, vaehndab BNS.

Ekspertide sõnul toodi delfiinid kohale veebruaris, samal ajal kui Venemaa Ukrainat ründas.

Nii Venemaa kui USA on õpetanud juba alates 1960. aastatest delfiine ja merilõvisid takistama sukeldujaid sõjalaevu saboteerimast, ütles Washington Postiga rääkinud asjatundja.

Kuna delfiinidel on eriti arenenud looduslik kajalood, mis aitab avastada mere põhjast miine ja muid ohtlikke esemeid, mida elektroonilise kajaloodiga on raske tuvastada.

Briti kaitseministeeriumi andmetel on Venemaal Mustal merel umbes 20 sõjalaeva, mille hulgas on ka allveelaevad. Sevastopoli sadamas paiknevad laevad on Ukraina rakettide tegevusraadiuses.

14:36

Azovi polk: Kuni oleme siin ja hoiame kaitset, pole Mariupol nende oma

Ukraina sõjavägi võitleb ümberpiiratud Mariupoli linnas nii kaua, kui peab, kuigi olukord on raske.
Vastava avalduse tegi Azovi rügemendi ülema asetäitja kapten Svjatoslav Palamar intervjuus Reutersile, vahendab Ukrinform.

Azovi rügemendi ülema asetäitja kapten Svjatoslav Palamar

“Kuni me oleme siin ja hoiame kaitset, pole linn nende oma,” ütles Palamar.

Tema sõnul on Venemaa ründetaktika Mariupolis pidevas muutumises.

“Taktika (praegu) on nagu keskaegne piiramine. Me oleme ümbritsetud, nad ei viska enam palju jõudu meie kaitseliini murdmiseks. Nad korraldavad õhulööke,” rääkis Palamar.

Palamar keeldus operatsioonide kohta täpsemaid üksikasju andmast, sest need võivad vaenlast aidata. Ta ei ütleks, kui palju toitu ja laskemoona neil alles oli, aga seda, et neil oli veel sadu võitlejaid.

“Muidugi ei ole meie ressursid lõputud ja need vähenevad iga päevaga, kui intensiivse võitluse jooksul on vaja. Olukord on keeruline, aga me võitleme ja võitleme nii kaua, kui vaja,” märkis Palamar.

Ta ütles, et neil on rohkem kui 500 haavatud võitlejat, kellest mõned on raskes seisundis.

“Meil puuduvad tingimused nende raviks, väga raskete operatsioonide tegemiseks. Ravim on otsas, sidemed ja toit ja vesi,” lisas Palamar.

Tema sõnul viibivad Azovstali tehases ka sajad tsiviilisikud.

“Me toome neile (tsiviilidele) süüa ja kontrollime nende tervist, kuid me ei saa arusaadavatel põhjustel nende juurde jääda: vaenlane võib korraldada provokatsiooni ja öelda, et…Me peitusime tsiviilisikute taha,” selgitas Palamar.

Palamari sõnul tuleks pärast tsiviilelanike väljasaamist viia haavatud ja surnud tagasi Ukrainasse ning tagada sealsele Ukraina kontingendile turvaline läbipääs.

Samal ajal ei kaalu Ukraina sõjavägi võimalust vangi langeda.

“Nad tapetakse vangistuses, nad sandistatakse ja seepärast teeme ettepaneku võtta kolmas osapool, kes läbirääkimiste käigus garanteeriks nende lahkumise Azovstalist,” rõhutas Palamar.

Tema sõnul võivad Türgi või Iisrael tegutseda võimalike kolmandate isikutena.

Palamari sõnul koosneb Mariupoli Azovi rügement erinevate rahvuste esindajatest, sealhulgas venelastest, bulgaarlastest, krimmitatarlastest, kreeklastest, juutidest jne.

Palamar kutsus maailma üles ärkama Venemaa ohu peale ja lõpetama Moskva suhtes leebe olemise.

“Ma loodan, et maailm saab nüüd oma veast aru… Kõik, mida meie sõdurid siin teevad – mitte ainult Mariupolis, vaid Ukraina territooriumil – oleme veendunud, et me ei päästa mitte ainult Ukrainat, vaid ka Poolat, Leedut, Lätit, Eestit, Moldovat ja Gruusia,” nentis Palamar.

Meeldetuletus, et Venemaa relvastatud agressioon on põhjustanud Mariupoli linnas ühe rängema humanitaarkatastroofi. Mariupolis asuvasse Azovstali tehasesse on jäänud üle 1000 tsiviilisiku ja Ukraina sõjaväelase, sealhulgas umbes 500 haavatut. Ukraina pool nõuab, et Venemaa tagaks kohe tehasest humanitaarkoridori.

11:33

Ukrainas on hukkunud umbes 22 800 Vene sõdurit

Ukraina kaitsjad tapsid 24. veebruarist 28. aprillini umbes 22 800 Vene sõdurit. Ukrinformi sõnul teatas sellest Facebookis Ukraina relvajõudude peastaap.

Vaenlase lahingukaotuste hulka kuulusid veel 970 tanki, 2389 soomukit ja lahingumasinat, 431 suurtükisüsteemi, 151 mitmikraketiheitjat, 72 õhutõrjesüsteemi, 187 lennukit, 155 helikopterit, 1688 mootorsõidukit, kaheksa laeva, 76 kütusetankerit, 215 mehitamata õhusõidukit, 31 erivarustusüksust ja neli mobiilset SRBM-süsteemi.

View image on Twitter

10:33

Ukraina kaitsejõud tugevdavad Moldova piiri kaitset

Arvestades mitmeid Venemaa provokatsioone Transnistria vabariigis, on Odessa piirkonna kaitsejõud tugevdanud Moldova riigipiiri kaitset, vahendab Ukrinform.

“Kaitsejõud jätkavad lahinguülesannete täitmist Odesa ja piirkonna kaitsel ja kaitsmisel. Eelkõige oleme tugevdanud riigipiiri kaitset nn Transnistriaga, kus jätkuvad Venemaa provokatsioonid teatud keskuste loomiseks. pinged Odesa piirkonna jaoks,” ütles Odessa piirkonna sõjaväevalitsuse pressiesindaja Serhii Bratšuk Telegramis.

Tema sõnul ei registreeritud eile õhtul piirkonnas ühtegi mürsutabamust. 27. aprillil tulistas Ukraina relvajõudude õhutõrjeüksus Odessa kohal alla Venemaa drooni Orlan-10, mis kogus luureandmeid sõjaväeobjektide ja infrastruktuuri kohta.

Mustal merel koondab Venemaa laevu ümber ja jätkab tsiviillaevanduse blokeerimist.

09:31

USA esindajatekoda võttis vastu seaduse Venemaa varade arestimiseks, et aidata Ukrainat üles ehitada

“USA Esindajatekoja kaheparteiline enamus hääletas täna Ukraina ülesehitustöö jaoks mõeldud varade arestimise seaduse vastuvõtmise poolt,” teatas seaduse kaasautor Abigail Spanberger, vahendab Ukrinform..

See julgustaks Venemaa oligarhide varade arestimist ja müüki, “et toetada Ukraina jätkuvat vabadusvõitlust”.

Seadus sunniks presidenti välja kuulutama hädaolukorda, vabastades föderaalvalitsuse volitused konfiskeerida sanktsioonide alla sattunud venelastelt või Venemaa valitsusega seotud välismaalastelt raha või vara, mille väärtus ületab 5 miljonit dollarit.

Oligarhide varade konfiskeerimisest ja müügist saadavad rahalised vahendid läheksid Ukraina konfliktijärgsele ülesehitustööle, humanitaarabile, sõjalisele abile, põgenike ümberasustamisele või tehnoloogiale, et tagada Ukraina rahvale teabe vaba liikumine.

08:22

Blinken: Ukraina peab tegema kõik enda kaitseks Venemaa rünnaku eest

Ukraina peab tegema kõik enda kaitseks Vene agressiooni eest, kuid kas sõjas Venemaa vastu võib läbi viia operatsioone väljaspool oma piire on eraldi küsimus, ütles kolmapäeval USA välisminister Antony Blinken, vahendab BNS.

Tema sõnul peab Ukraina ise valima oma taktika. Blinken ütles telekanalile CNBC, et Ukrainal tuleb teha kõik, et end Venemaa agressiooni eest kaitsta.

“Omaette küsimus on, kas ukrainlased peaksid ette võtma samme, mis väljuvad nende piiridest. Minu enda seisukoht on, et nende jaoks on eluliselt tähtis teha kõik, et kaitsta end Venemaa agressiooni eest. Ja taktika valik on antud juhul nende endi otsus,” ütles välisminister.

Venemaa tungis Ukrainasse 24. veebruari varahommikul, pommitades esmalt sõjaväerajatisi ja rünnates seejärel tsiviilelanikke paljudes linnades. Tule alla jäid teiste seas Kiievi, Harkivi, Tšernihivi, Odessa, Mõkolajivi, Hersoni ja Mariupoli elanikud.

Ainuüksi Mariupolis on ametlikel andmetel hukkunud üle 20 000 inimese.

Hulk riike kogu maailmas on kehtestanud Venemaale sõja eest Ukrainaga uued sanktsioonid.

Hiljem on hakanud tulema infot plahvatustest Ukraina piiri lähedal asuvates Vene laskemoonaladudes ja tulekahjude kohta sealsetes naftabaasides, muu hulgas Brjanskis.

Presidendi kantselei ülema nõunik Mihhail Podoljak ütles 27. aprillil, et lähinädalatel Venemaa piirialade “demilitariseerimise” intensiivsus vaid suureneb, kirjutas portaal Unian.

05:27

Unian: Venemaa lubas ametlikult Hersoni piirkonnast vilja varastada

Venemaal Krasnojarski krais andsid võimud loa varastada teravilja venelaste okupeeritud Hersoni oblastis, selgub kohaliku seadusandliku assamblee koosoleku pea ühehäälsest otsusest soosida Vene väeüksuste marodöörlust Ukrainas, vahendab BNS.

“Koosolekul osalenud saadikud toetasid peaaegu üksmeelselt otsust tuua teravilja Hersoni oblastist, mis võeti osaliselt Vene Föderatsiooni relvajõudude kontrolli alla,” vahendas portaal Unian neljapäeval “agressorriigi” otsust.

Koosolekul põhjendasid seadusandjad sellise otsuse vajalikkust asjaoluga, et Venemaal on lääneriikide sanktsioonide tõttu terav puudus tera- ja köögiviljast.

“Hersoni piirkonna põllumeeste eelmise aasta ja praeguste saagiülejääkide sundvõõrandamisest saab üks vahend väikeettevõtete ja tarbijaühistute abistamiseks,” seisab assamblee aruandes.

Maaelu ja agrotööstuspoliitika komisjoni juht Vladislav Zõrjanov ütles, et Krasnojarski krai kogemust võidakse tulevikus “edukalt” rakendada ka teistes Venemaa piirkondades.

Venemaa alustas täiemahulist sõjategevust Ukrainas 24. veebruaril, mil Moskva väeüksused riiki sisse tungisid.

04:48

Podoljak: Vene piirialade “demilitariseerimise” intensiivsus suureneb

Viimastel nädalatel on Venemaal leidnud aset rida plahvatusi, eriti Ukrainaga piirnevates piirkondades asuvates naftahoidlates, ütles presidendi kantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak kolmapäeval, hoiatades Vene piirialade “demilitariseerimise” intensiivsuse märkimisväärse suurenemise eest lähiajal, vahendab BNS.

Podoljak ütles teleülekandes, et hetkel on Venemaa sissetung Ukrainasse kestnud juba üle kahe kuu ning lähiajal selle lõppu veel näha ei ole, kuid Kiiev näeb seda veidi hiljem ja siis juba enda huvides.

“Selline konflikti intensiivsus mõjutab kindlasti Venemaa Föderatsiooni piirialasid,” vahendas portaal Unian Podoljaki sõnu. “Paanikameeleolud kasvavad seal kiiresti. Seal tekivad konfliktsituatsioonid. Seal plahvatavad laod. Ja see ainult süveneb.”

“Vene Föderatsiooni “demilitariseerimise” intensiivsus, eriti piirialadel, suureneb minu arvates lähinädalatel märkimisväärselt,” sõnas ta.

Podoljaki sõnul paneb see lõpuks venelased küsima, mida nad Ukrainas teevad, miks on Ukrainas juba üle kahe kuu massiliselt inimesi mõrvatud ja millist hinda ollakse nõus selle eest maksma.

“Sest et need laod ja need kütuste ja määrdeainete hoidlad – see kõik on tagajärg, need on võlamaksed, mida Vene Föderatsioon hakkab sõja eest tasuma,” ütles ta.

Teatavasti ilmub aeg-ajalt meedias ja sotsiaalvõrgustikes teateid plahvatuste kohta laskemoonaladudes ja tulekahjude kohta kütusehoidlates Venemaa Ukrainaga piirnevates piirkondades.

27. aprill 2022

22:31

Zelenskõi: EL-i imporditollide kava aitab Ukraina majandusel püsida

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tervitas kolmapäeval Euroopa Liidu ettepanekut peatada imporditollid Ukraina kaupadele, öeldes, et see samm aitab Venemaa hävituslikest tagajärgedest ränki hoope saanud majandusel “püsima jääda”, vahendab BNS.

“See (otsus) lubab meil säilitada oma majanduslikku aktiivsust Ukrainas maksimaalselt ja alal hoida meie riiklikku toodangut,” ütles Zelenskõi videolõigus oma Telegram-kanalil, kui aktiivne sõda Venemaaga jõudis juba kolmandasse kuusse.

Euroopa Komisjon tegi varem päeval ettepaneku peatada kõik imporditollid Ukraina kaupadele, et aidata riigi majandusel tulla toime Venemaa rünnakuga.

“See kaugeleulatuv samm on mõeldud suurendama Ukraina eksporti EL-i. See aitab leevendada Ukraina tootjate ja eksportijate keerulist olukorda Vene sõjalise invasiooniga toimetulemisel,” teatas komisjon.

Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis ütles, et ettepanek, mille peavad heaks kiitma EL-i seadusandjad ja 27 liikmesriiki, aitab Ukraina majandusel sõjaga toime tulla.

“See on oluline sõja võitmiseks ja sõjajärgseks taastumiseks,” säutsus ta Twitteris.

“See näitab EL-i vankumatut pühendumust Ukraina aitamisele sel raskel tunnil.”

Päev varem teatas tollimaksu kaotamisest Ukraina kaupadele ka Suurbritannia.

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul järgneb ettepanek arutelule Zelenskõiga selle üle, kuidas tema riigi raskustes majandust kõige paremini aidata.

EL-i ja Ukraina kaubavahetus ulatus mullu rekordilise 52 miljardi euroni.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatas läinud nädalal, et Vene invasioon põhjustab Ukrainas 35-protsendise majanduslanguse.

18:35

Putin tõotas Ukrainasse sekkumisele välkkiiret vastust

Vene riigipea Vladimir Putin hoiatas kolmapäeval, et kui mõni riik sekkub Moskva kallaletungi Ukraina vastu, annab Venemaa sellele välkkiire sõjalise vastuse, vahendab BNS.

“Kui keegi kavatseb praegustesse sündmustesse väljapoolt sekkuda ja tekitada meile vastuvõetamatuid ohte, mis on loomult strateegilised, siis peaksid nad teadma, et meie vastus saab olema välkkiire,” ütles Putin seadusandjatele.

Vene presidendi sõnul ei kõhkleks tema sõjavägi kasutamast kõige moodsamaid relvi.

“Meil on selleks olemas kõik vahendid, millega keegi teine uhkustada ei saa. Me ei uhkusta: me kasutame neid, kui vaja. Ja ma tahan, et kõik seda teaksid,” lausus Putin, kes on moodsate relvadega ka varem sageli uhkustanud.

“Me oleme kõik otsused selles küsimuses juba langetanud.”

16:16

Ukraina relvajõud sooritasid 13 rünnakut vaenlase positsioonidele

Lõuna suunal andsid Ukraina relvajõud Vene sissetungijate positsioonidele 13 lööki. Ukraina lõuna operatiivjuhatuse pressiteenistus teatas sellest Facebookis, vahendab Ukrinform.

“Eile õhtul jätkas vaenlane võitlust okupeeritud piiridel Hersoni ja Mõkolaivi oblastis. Nende peamiseks taktikaks jääb nii meie positsioonide kui ka tsiviilelanike suurtüki- ja miinipildumine nendes asulates, kuhu vaenlane on taandunud, kuid üritab kontrolli all hoida. Meie üksuste tõhusa tegevuse tõttu sooritati vastase positsioonidele 13 täpset lööki,” seisab aruandes.

Nagu märgitud, ulatusid vaenlase kaotused 21 sissetungija ja 1 soomustatud lahingumasinani. Viiest Vene vägede poolt maha jäetud inseneri- ja demineerimisseadmete üksusest sai trofee ja need läksid üle Ukraina relvajõudude teenistusse.

Nagu teatati, hõlmasid 24. veebruarist 27. aprillini vastase lahingukaod kokku umbes 22 400 sõdurit, 939 tanki, 2342 soomuslahingumasinat, 421 suurtükisüsteemi, 149 raketisüsteemi, 71 õhutõrjesüsteemi, 185 lennukit, 185 lennukit. , 1666 mootorsõidukit, kaheksa paati, 76 kütusetsisterni, 207 mehitamata õhusõidukit, 31 erivarustusüksust ja neli mobiilset SRBM-süsteemi.

Andmed kaotuste kohta on täpsustamisel, kuna arvutuse teeb keeruliseks vaenutegevuse suur intensiivsus.

14:40

Johnson: Ukrainal on õigus end kaitsta

Briti peaminister Boris Johnson ütles, et Suurbritannia ei ole vastu sellele, et Ukraina kasutab talle antud relvi sihtmärkide vastu Venemaal, vahendab Ukrinform.

Intervjuus Talk TV-le küsiti Boris Johnsonilt tema mõtteid seoses Briti relvade võimaliku kasutamisega Ukraina poolt selliste sihtmärkide vastu, nagu naftabaas Venemaal.

Briti peaminister vastas, et Ukrainal on õigus end kaitsta. “Me ei taha, et kriis eskaleeruks üle Ukraina piiride,” ütles ta. “Kuid ukrainlastel on ilmselgelt, nagu James [Heappey] on öelnud, õigus end kaitsta. Neid rünnatakse Venemaa territooriumilt… neil on õigus end kaitsta.”

Päev varem ütles Ühendkuningriigi relvajõudude minister James Heappey Timesi raadiole, et Ühendkuningriigi arvates on Ukraina jaoks “täiesti legitiimne” tuvastada Venemaal sihtmärke, et katkestada rünnakud Ukraina vastu.

Venemaa kaitseministeerium on ähvardanud “proportsionaalse vastusega”, kui Suurbritannia “jätkaks provotseerima” Ukrainat Venemaad ründama, ja selliseid katseid tehakse. Samuti märkisid nad, et Lääne nõunike kohalolek Ukraina otsustuskeskustes Kiievis ei ole nende jaoks probleem.

Hiljem vastas Ühendkuningriigi asepeaminister Dominic Raab Venemaa kaitseministeeriumi avaldusele, nimetades seda ebaseaduslikuks.

“Noh, Venemaa avaldus on ebaseaduslik ja see, mida me teeme, on seaduslik. Rahvusvaheline õigus on selles osas väga selge. Riikidel on õigus anda sõjalist toetust igale riigile, kes kasutab seadusliku kaitse õigust agressiivse sissetungi vastu. Ja ausalt öeldes, kui Venemaa hakkab teisi riike ähvardama, suurendab see nende paaria staatust ainult veelgi ning tugevdab ainult solidaarsust ja rahvusvahelise üldsuse üksmeelt, et need tuleb peatada,” ütles Raab.

14:20

Hersonis ajasid sissetungijad rahvahääletuse vastase miitingu laiali valgus- ja müragranaatidega

Hersonis tulid kohalikud elanikud tänavatele rahumeelselt protestima pseudoreferendumi vastu, mis käsitles piirkonnas võltsvabariigi loomist ja nende piirkonna Venemaa okupatsiooni. Rahvahulga hajutamiseks kasutasid okupandid pisargaasi ja valgus-müragranaate, vahendab Ukrinform.

Teatatakse hukkunutest. Ukrinformi andmetel peeti kinni mõned tsiviilisikud. Hersoni elanikud postitavad Facebooki gruppidesse meeleavalduse video.

Videol on näha, kuidas inimesed lahkuvad Vabaduse väljakult – nad köhivad, samal ajal kui rahvas kõlab skandeerimas “Herson on Ukraina!”

“27. aprillil … kui inimesed läksid miitingule, algas “valguse ja müra show” … nii elab okupeeritud Herson,” kommenteerisid üritusel osalejad videot. Nad märgivad, et inimesed võtsid osa pseudoreferendumi vastasest meeleavaldusest, näitamaks, et Herson on ja jääb Ukraina osaks.

Pkupandid hoiatavad kohalikke, et igasugused miitingud või meeleavaldused on piirkonnas täielikult keelatud.

Videost selgub, et seal on haavatud mees, kelle kiirabi peaks sündmuskohalt ära tooma, ning kommentaar, et üks protestijatest peeti kinni.

Nagu Ukrinform varem teatas, üritavad okupandid tuvastada ja tabada Ukraina-meelsetel meeleavaldustel osalejaid Hersonis, kuid inimesed tulevad endiselt tänavatele. Ülemraada inimõiguste voliniku Liudmõla Denisova sõnul kavatsevad Venemaa agressorid korraldada piirkonnas 1. maist 10. maini niinimetatud “referendumi” Hersoni rahvavabariigi loomise üle.

Samal ajal röövitakse piirkonnas tsiviilisikuid, sealhulgas ajakirjanikke, kogukonna juhte, saadikuid ja aktiviste. Digitaalse transformatsiooni ministeerium on loonud Hersoni piirkonna elanikele turvalise vestlusroboti, mille eesmärk on aidata inimestel kadunuks jäänute saatusest teada saada.

Hersonis pidasid vene okupandid “koosoleku”, kus esitleti “regioonivalitsuse juhti” ja “linnavalitsuse juhti”. Hersoni linnapea Ihor Kolihhajev ütles, et on keeldunud koostööst Vene vägede määratud “uue administratsiooniga”.

13:16

Vene vägi andis Avdiivkale kaks lööki fosformürskudega

Vene vägi on alates teisipäeva õhtust kaks korda pommitanud Avdiivka linna fosformürskudega, ütles Donetski oblasti sõjaväekuberner Pavel Kirõlenko, vahendab BNS.

“Kõigepealt eile õhtul koksitehase piirkonnas ja täna hommikul kesklinnas. Need mürsud süütasid linnas mitu tulekahju,” kirjutas ta Telegramis.

Tema sõnul sooritasid okupandid pärast teist mürsurünnakut Avdiivkale õhurünnaku, tabades korrusmaja. Kirõlenko märkis, et teada on vähemalt üks haavatu.

Lisaks tõrjusid Ukraina relvajõudVene väe katse selles suunas läbi murda.

10:21

Ukraina kinnitas, et Vene väed tungisid Ida-Ukrainas edasi

Ukraina teatas kolmapäeval, et Vene väed tungisid Ukraina idaosas sügavamale ja on vallutanud mitu küla, vahendab BNS.

Moskva teatas aprilli algul, et toob väed Kiievi alt ära ning keskendub Donetski ja Luhanski vallutamisele.

Kaitseministeeriumi teatel on Vene väed Ukraina armee välja tõrjunud Velõka Komõšuvahhast ja Zavodõst Harkivi oblastis ning saavutanud kontrolli Zaritšne ja Novotoškivske üle Donetski oblastis.

Zaritšne asub vaid 50 kilomeetri kaugusel piirkonna keskusest Kramatorskist, kus Vene väed ründasid kuu algul raudteejaama, kuhu olid kogunenud evakueerujad, ja tapsid kümneid inimesi.

Kaitseministeerium hoiatas, et Vene väed jätavad pealetungi Zaporižžja oblasti keskosas asuvate Nõžnje ja Orihivi suunas.

Venemaa eesmärk on luua maismaakoridor alates 2014. aastast Kremli-meelsete separatistide käes olnud Donenski ja Luhanski ning annekteeritud Krimmi poolsaare vahel.

09:32

Zelenskõi: Ühendkuningriigi otsus kaotada Ukraina imporditollid päästab tuhandeid töökohti

Ühendkuningriik teatas otsusest langetada kõik tariifid nullini ja kaotada kõik Ukraina kaupade impordikvoodid, säästes sellega sõja ajal tuhandeid töökohti, vahendab Ukrinform.

“Olen tänulik Ühendkuningriigile ja isiklikult peaminister Boris Johnsonile kiire ja positiivse vastuse eest meie kaubanduse liberaliseerimise taotlusele. Just praegu on see meie riigi toetuseks eriti oluline. Suurbritannia teatas kõigi Ukraina kaupade imporditollimaksude ja kvootide kaotamisest. See võimaldab säästa sõja ajal tuhandeid töökohti ja tagada majandussuhete olulise tihenemise Suurbritanniaga. Ootame sarnast otsust ka teistelt partneritelt,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi 26. aprilli õhtul peetud kõnes.

Ta rõhutas, et samm pole oluline ainult Ukrainale ja partnerriikidele. “See lisab stabiilsust globaalsetele turgudele, eriti toiduturule, mis on ühe sammu kaugusel Venemaa sõjast Ukraina vastu tingitud ulatuslikust hinnakriisist,” märkis president.

Nagu Zelenskõi rõhutas, on kriisi vältimiseks ainult üks võimalus: tugevdada koostööd ja avaldada survet Venemaale.

Ühendkuningriik teatas kõigi Ukraina kaupade imporditollimaksude ja kvootide kaotamisest. Nende hulka kuuluvad jahu, teravili, piimatooted, linnuliha ja pooltooted, tomatipasta, mesi, mais, nisu, mahlad, seened, suhkur ja palju muud.

09:26

Ukrainas on sõja tõttu hukkunud enam kui 200 last

Pärast Venemaa sissetungi algust on Ukrainas hukkunud kokku 217 last ja vigastada saanud vähemalt 393 last.
Sellekohase avalduse tegi Ukraina peaprokuratuur Telegramis, vahendab Ukrinform.

“Venemaa relvastatud agressioon on Ukrainas mõjutanud rohkem kui 610 last. 27. aprilli 2022 seisuga jäi hukkunute arv muutumatuks (217 last). Vigastatute arv kasvas 393-ni,” seisab aruandes.

Ukraina peaprokuratuuri teatel ei ole need andmed lõplikud, kuna neid uuritakse sõjategevuse piirkondades, ajutiselt okupeeritud ja vabastatud aladel.

Praegu registreeriti enim vigastatuid Donetski oblastis (129), Kiievi oblastis (114), Harkivi oblastis (93), Tšernigovi oblastis (66), Hersoni oblastis (44), Mõkolaivi oblastis (43), Luganski oblastis (37), Zaporižžis. Piirkond (27), Sumõ piirkonnas (17), Kiievi linnas (16) ja Žõtomõri piirkonnas (15).

Vene vägede poolt Mariupoli tulistamisel sai vigastada 9-aastane laps 20. märtsil 2022, samuti 8-aastane laps 23. märtsil 2022. Vene sissetungijad viisid nad Vene Föderatsiooni territooriumile. Nüüd on nad naasnud Ukrainasse ja on ravil Kiievis asuvas Ohmatdyti riiklikus spetsialiseeritud lastehaiglas.

Lisaks sai Venemaa igapäevaste õhu- ja suurtükirünnakute tagajärjel kannatada kokku 1508 õppeasutust üle Ukraina ning 102 neist hävis täielikult.

Russian armed aggression affects 610 children in Ukraine

09:23

Ukraina piiri lähedal põles Vene laskemoonaladu

Venemaa külas Ukraina piiri lähedal põles kolmapäeval relvaladu, ja tulistati alla kaks drooni, vahendab BNS.

“Esialgse teabe kohaselt põleb Staraja Nelidovka küla lähedal Ukraina piirist umbes 20 kilomeetri kaugusel laskemoonaladu,” kirjutas Belgorodi oblasti Vjatšeslav Gladkov Telegramis. 

Ta väitis, et tulekahju põhjus pole teada, kuid see on nüüdseks kustutatud ning tsiviilisikud ja eluhooned kannatada ei saanud. 

Naabruses asuvate Kurski ja Voroneži oblastite juhid kinnitasid, et öösel käivitati seal õhutõrjesüsteemid ja tulistati alla kaks drooni.

“Kurski oblasti kohal taevas tabati Ukraina mehitamata õhusõidukit,” ütles kuberner Roman Starovoit Telegramis, kinnitades, et ohvreid ja purustusi ei ole.

Voroneži kuberner Aleksandr Gussev väitis, et õhutõrjesüsteemid hävitasid väikese luuredrooni.

Vene julgeolekuagentuuri FSB teatel peeti Belgorodi oblastis kinni kaks Vene kodanikku, kes “valmistusid panema toime sabotaažiakti ühes transporditaristurajatises”.

Nad on “Ukraina natsismi toetajad”, lisas FSB.

Üks videol uduseks tehtud näoga kahtlusalune ütles, et tahtis keerata lahti raudteepoldid nii raudteeliini kahjustada.

Venemaa on Ukrainat korduvalt süüdistanud rünnakutes oma territooriumile, hoiatades, et Moskva võib vastuseks suurendada rünnakuid Kiievi vastu. 

Brjanski oblastis Ukraina piiri lähedal põles esmaspäeval kütuseladu. 

09:06

Ukraina: Vaenlane viib läbi aktiivseid operatsioone kogu rindejoone ulatuses Donetski suunal

Donetski suunal viivad Vene Föderatsiooni relvajõudude üksused läbi aktiivseid operatsioone peaaegu kogu ründejoone ulatuses, vahendab Ukrinform.

“Käimas on vaenlase ründeoperatsioonid idapoolses operatsioonitsoonis, et saavutada täielik kontroll Donetski ja Luganski oblasti territooriumi üle ning hoida avatuna maismaakoridor okupeeritud Krimmiga. Okupatsiooniväed on kõige aktiivsemad Slobožanski ja Donetski suunal,” seisab Facebookis avaldatud Ukraina relvajõudude peastaabi aruandes 27. aprilli kella 06:00 seisuga.

Vaenlane võtab kasutusele meetmed vaenutegevuse käigus kaotusi saanud üksuste täiendamiseks, eelkõige eemaldades varustuse sõjaväeringkondade ladudest ja baasidest. Tavaliselt veetakse seadmed Ukraina territooriumile raudteed pidi.

Sissetungijad jätkavad raketilöökide andmist Ukraina territooriumil asuvate elurajoonide pihta.

Slobožanski suunas jätkab vaenlane õhulööke ja suurtükiväe rünnakut Harkivi linna infrastruktuuri vastu.

Iziumi suunal viivad 1. kaardiväe tankiarmee, Lääne sõjaväeringkonna 20. ühendrelvaarmee, 35. ühendrelvaarmee ning Ida sõjaväeringkonna ja õhudessantvägede 68. armeekorpuse üksused läbi pealetungioperatsioone. Barvinkove.

Vaenlane vallutas Velyka Komyshuvakha kirdepoolse ääreala ja võttis oma kontrolli alla Zavody.

Vägede rühmituse suurendamiseks paigutasid Vene sissetungijad kaks pataljoni taktikalist rühma dessantvägede 76. õhurünnakdiviisist Belgorodi oblasti territooriumilt Iziumi linna. Lisaks paigutas vaenlane Belgorodi oblasti asulate piirkondadesse kaks ballistiliste rakettide süsteemi Iskander-M raketidiviisi.

«Donetski suunas on vaenlase üksused aktiivsed peaaegu kogu kontaktjoone ulatuses. Peamised jõupingutused on suunatud pealetungioperatsioonidele Sievierodonetskis, Popasna ja Kurakhove suundades, et võtta üle täielik kontroll Popasna, Rubižne üle ning jätkata pealetungi Lymani, Sievierodonetski ja Slovjanski vastu,” teatab kindralstaap.

Lymani suunas saavutas vaenlane kontrolli Zarichne üle, ründas Yampili piirkonda.

Sievierodonetski suunas saavutasid sissetungijad kontrolli Novotoškivske üle ja alustasid pealetungi Nyžnie ja Orikhove suunas.

Mariupoli suunas tulistab vaenlane massiliselt Ukraina üksusi Azovstali tehase piirkonnas ja blokeerib neid. Linnas allutavad sissetungijad tsiviilelanikkonnale jätkuvalt filtreerimismeetmeid.

Lõuna-Buhi ja Tavriysky suunal kasutab vaenlane olemasolevaid jõude ja vahendeid, et suunata oma põhijõud varem vallutatud piiride hoidmisele ja Ukraina positsioonide tulistamisele. Mõkolaivi, Krõvõi Rihi ja Zaporižži suunal püüab vaenlane oma taktikalist positsiooni parandada. Selleks koondab ta üksused ümber, suurendab tulekahjustusi, teeb õhuluuret.

Vene kaardiväeüksused rakendavad Hersoni oblasti Kyselivka ja Stanislavi piirkondades filtreerimismeetmeid.

Tavriysky suunas varustab vaenlane oma positsioone ja täiendab reserve.

Volõni, Polissja ja Siverski suundades olulisi muudatusi ei ole.

Ukraina sõdurid tulistasid möödunud ööpäeva jooksul alla seitse õhusihtmärki: lennuki Su-25, helikopteri Ka-52, kolm operatiiv-taktikalist UAV-d ja kaks tiibraketti.

Ainuüksi Donetski ja Luganski oblastis tõrjuti 9 vaenlase rünnakut, 9 tanki, 11 suurtükisüsteemi, 4 ühikut eritehnikat, 17 soomusmasinat, 3 ühikut eritehnikat, 16 sõidukit, 4 kütusepaaki ja üks õhutõrjekahur. hävitati viimase päeva jooksul.

Ukraina õhuruumis jätkavad ülesannete täitmist õhujõudude sõjaväetransport, hävitajad, pommitajad ja ründelennukid.

Äkiliste õhurünnakute käigus said Vene sissetungijad oma positsioonidel märkimisväärseid kaotusi. Õhulöökides hävitati palju vaenlase tehnikat.

07:26

Johnson: Putinil on “poliitilist ruumi”, et Ukrainast tagasi tõmbuda

Venemaa presidendil Vladimir Putinil on “poliitilist ruumi”, et lõpetada sissetung Ukrainasse ja osaliselt saab ta selle ruumi tänu Venemaal valitsevale tsensuurile, märkis Briti peaminister Boris Johnson teisipäeval, vahendab BNS.

“Arvestades Venemaa tohutut toetust sellele, mida ta teeb, ja Vene meedia ilmset teadmatust Ukrainas tegelikult toimuva suhtes on paradoksaalne see, et Putinil on taganemiseks palju poliitilist ruumi,” rääkis ta telekanalile Talk TV.

Venemaa ütleb, et tema sissetung Ukrainasse on “erioperatsioon”, ähvardades kõiki, kes annavad toimuva kohta teistsuguse pildi.

Seetõttu saab Putin vene rahvale vabalt öelda, et operatsioon on “lõpule viidud” või et see oli “tehniliselt edukas”, tõdes Johnson.

Venemaa on korduvalt hoiatanud, et võitlus Ukrainas võib eskaleeruda tuumakonfliktiks, kui lääs saadab Ukrainale veel enam relvi.

Kuid Johnsoni arvates ei peaks lääs nende ähvarduste pärast mingeid järeleandmisi tegema.

Briti peaministri sõnul on Putinil palju enam poliitilist ruumi, kui tavaliselt arvatakse. “Inimesed ütlevad, et meie peame järeleandmisi tegema, peame muretsema selle pärast, mida Putin võib oma lüüasaamise ohu korral teha,” selgitas ta oma mõttekäiku.

“Ma arvan, et tal on palju ruumi, temal on palju manööverdamisruumi.”

03:29

Kiiev: Venemaa ründab Lääne relvatarnete kohaletoimetamise taristut

Venemaa ründab Ukrainas transporditaristut, mida kasutatakse Lääne relvatarnete kohaletoimetamiseks, vahendab BNS.

“Venemaa hävitab Ukraina transporditaristut, sildu ja raudteid, et aeglustada relvade toimetamist meie liitlastelt rindele,” ütles Ukraina siseministri nõunik Anton Heraštšenko sotsiaalmeediasse postitatud avalduses.

“Me vajame otsekohe kaasaegseid õhutõrjesüsteeme,” lisas ta.

Ukraina Raudteede direktor Oleksandr Kamõšin ütles varem, et Vene väed viisid Odessa oblastis rivist välja raudteesilla Dnestri suudmealal, ning süüdistas Vene vägesid süstemaatilistes rünnakutes raudteetaristule.

Ukraina taristuministeerium teatas hiljem, et Vene rünnak tekitas raudteesillale tõsist kahju ning selle taastamine nõuab “märkimisväärset jõupingutust ja aega”.

See raudtee ühendab naaberriiki Rumeeniat Odessa sadamalinnaga Ukraina lõunaosas.

Vene rünnakute sihtmärkideks on olnud mitmed raudteejaamad, seal hulgas Kramatorsk riigi idaoses. Aprilli alguses sai seal rünnakus surma vähemalt 50 inimest.

01:44

Inimõigusvolinik: Ukraina sõjas on jäänud kadunuks 16 000 inimest

Ukrainas on jäänud alates Vene vägede sissetungist kadunuks 16 000 inimest, teatas kolmapäeval Ukraina inimõigusvolinik Ljudmõla Denissova, vahendab BNS.

“Me otsime juba rohkem kui 16 000 inimest,” ütles Denissova.

Inimõigusvoliniku sõnul on teadmata kadunute seas 2000 sõjaväelast, ülejäänud on tsiviilisikud. Umbes neljandik kõikidest sellistest teadetest on Mariupolist.

00:42

Zelenskõi: Tšornobõli jaama hõivamine viis maailma katastroofi äärele

Tšornobõli tuumajaama langemine Vene vägede kätte sõja alguses viis maailma katastroofi äärele, ütles teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

“Maailm oli taas kord katastroofi äärel, kuna Vene vägede tõttu oli Tšornobõli tsoon ja jaam nagu tavaline lahingutanner, territoorium, kus nad isegi ei püüdnud hoolida tuumaohutusest,” ütles Zelenskõi ühisel pressikonverentsil ÜRO tuumajärelevalveagentuuri direktori Rafael Grossiga.

“Ükski riik maailmas ei ole alates 1986. aastast kätkenud nii ulatuslikku ohtu tuumajulgeolekule Euroopas ja maailmas kui Venemaa alates 24. veebruarist,” ütles ta, viidates kuupäevale, mil Vene väed tungisid president Vladimir Putini korraldusel Ukrainasse.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) direktor Grossi ütles omakorda ajakirjanikele, et tema ülesanne on tagada, et “sõja tragöödia ei suureneks tuumaõnnetuse tõttu”.

Zelenskõi ütles hiljem teisipäeval tehtud avalduses, et Venemaa tulistas rakette Ukrainasse otse üle Ukraina tuumajaamade.

“Kas nad ähvardavad meid?” küsis ta.

Ta lisas, et olles näinud seda, kuidas Vene väed tegutsesid Tšornobõli tuumajaama tsoonis ja riigi lõunaosas Zaporižžja tuumajaama ümbruses, “ei saa keegi maailmas end turvalisena tunda”.

Vene üksused hõivasid Tšornobõli tuumajaama territooriumi sõja esimesel päeval, 24. veebruaril, ning taandusid märtsi lõpus.

00:29

Kiiev lammutas Nõukogude monumendi Ukraina-Vene sõprusele

Kiievi võimud lammutasid teisipäeval, kaks kuud pärast Vene invasiooni algust, nõukogudeaegse monumendi Ukraina ja Venemaa sõprusele, vahendab BNS.

“See nõudis teatud jõupingutust, kuid nõukogude skulptuur kahest töölisest, mis sümboliseeris Ukraina ja Venemaa taasühinemist, lammutati täna (teisipäeva) õhtul,” teatas linnapea Vitali Klõtško.

Ta selgitas varem otsust Moskva “barbaarse sooviga hävitada meie riik ja rahumeelsed ukrainlased”. Vene väed tungisid Ukrainasse 24. veebruaril.

“Venelasest töölise pea tuli otsast ära, kui nad püüdsid skulptuuri tõsta,” ütles Klõtško, lisades, et kuju eemaldajad nägid alguses vaeva, kuid suutsid siiski skulptuuri eemaldada.

“Sellisel viisil tuleb meil ka üles tõsta ja meie maalt välja saata vaenlane ja Vene okupant,” lisas Klõtško.

Ta ütles, et skulptuuri teine komponent eemaldatakse hiljem ning hiiglaslik kaar tööliste kujude peade kohal nimetatakse ümber ja valgustatakse Ukraina lipu värvides.

Klõtško tegi ettepaneku nimetada see “Ukraina rahva vabaduse kaareks”.

Meeri sõnul teevad linnavõimud tööd plaanidega eemaldada Ukraina pealinnast umbes 60 monumenti, mis on seotud Venemaa ja Nõukogude Liiduga.

Lisaks nimetatakse ümber umbes 460 tänavat ja kohta.

Kiievi võimud lammutasid teisipäeval, kaks kuud pärast Vene invasiooni algust, nõukogudeaegse monumendi Ukraina ja Venemaa sõprusele. Foto: Scanpix

26. aprill 2022

21:21

Putin ÜRO juhile: loodan endiselt läbirääkimistele

Venemaa president Vladimir Putin ütles riigis visiidil viibivale ÜRO peasekretärile, et loodab endiselt lõpetada Ukraina konflikti läbirääkimiste teel, vahendab BNS.

“Hoolimata sellest, et sõjaline operatsioon kestab, loodame endiselt, et suudame diplomaatilisel teel kokkuleppeid saavutada. Peame läbirääkimisi, me ei tõrju (kõnelusi),” ütles Putin ÜRO peasekretärile António Guterresele.

Putin väitis, et jõupingutusi kõnelustel Ukrainaga on rööbastelt maha juhtinud süüdistused Vene vägede julmustest Kiievi lähedal Butšas.

“Butša külas oli provokatsioon, millel Vene armeel ei olnud midagi pistmist,” väitis Putin. “Me teame, kes selle provokatsiooni ette valmistas, milliste vahenditega ja mis inimesed selle kallal tegutsesid.”

Putin ütles Guterresele, et ta on teadlik tema muredest Venemaa “sõjalise operatsiooni” pärast Ukrainas ja on valmis seda arutama, kuid süüdistas Ukrainas valitsenud segadustes “riigipööret”, mis kukutas 2014. aastal võimult Moskva-meelse presidendi.

Guterres kordas oma varasemat üleskutset kohtumisel Vene välisministri Sergei Lavroviga, et Moskva ja Kiiev teeksid koostööd ÜRO-ga, et luua abi- ja evakuatsioonikoridorid tsiviilelanike aitamiseks Ukrainas.

18:08

IAEA: radiatsioon Tšornobõlis on naasnud normaalsele tasemele

Radiatsioon Ukrainas Tšornobõlis on pärast Vene vägede nädalaid väldanud okupatsiooni naasnud normaalsele tasemele, ütles teisipäeval sündmuspaika külastanud ÜRO aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi, vahendab BNS.

“Radiatsioonitase, ma ütleksin, on normaalne. Oli hetki, kui tase tõusis Vene väe siia toodud ja siit minema viidud rasketehnika liikumise tõttu,” lausus Grossi.

AFP oli varem teatanud ebanormaalsest radiatsioonitasemest.

Järelevalveagentuuri juht mõistis hukka Vene sõjaväe nädalaid väldanud okupatsiooni 1986. aasta Tšornobõli tuumakatastroofi alal.

“Olukord oli absoluutselt ebanormaalne ja äärmiselt, äärmiselt ohtlik,” ütles Grossi ajakirjanikele, kui oli jõudnud sarkofaagi juurde, mis katab endise tuumajaama reaktor number nelja radioaktiivseid jäänuseid.

16:55

Dnipropetrovski oblasti kohal tulistati alla Vene rakett Igla

Ukraina sõjaväelased tulistasid Dnipropetrovski oblasti kohal alla Venemaa raketi Igla.

“Meie sõdurid tulistasid alla kaasaskantavast õhutõrjesüsteemist välja lastud raketi Igla. Vrakk kukkus põllule,” postitas Dnipropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Valentõn Reznitšenko Telegramis, vahendab Ukrinform.

Esialgsetel andmetel keegi viga ei saanud.

16:49

Šmõhal: Ukraina vajab 5 miljardit dollarit kuus. IMF lõi juba erikonto

Ukraina vajab iga kuu 5 miljardit dollarit rahvusvaheliste partnerite toetust, et täita kõik oma sotsiaalsed ja humanitaarkohustused riigi sõjas kannatavate inimeste ees, vahendab Ukrinform.

“Avaldame Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga kinnitatud arvu – 5 miljardit dollarit kuus. Need on vahendid, mida Ukraina eelarve vajab, et täita kõiki sotsiaalseid ja humanitaarkohustusi meie riigi inimeste ees, kes kannatavad selle all kannatavate inimeste ees. sõda,” ütles Ukraina peaminister Denõss Šmõhal üleriigilises telesaates,

Teadaolevalt on IMF juba loonud erikonto, mille kaudu rahvusvahelised partnerid toetavad Ukrainat rahaliselt maksebilansi, eelarvevajaduste täitmiseks ja majanduse stabiliseerimiseks.

“Leppisime kokku, et Rahvusvaheline Valuutafond, nagu paljud teised organisatsioonid ja rahastajad, toetab Ukrainat rahaliselt. Oleme täna silmitsi enneolematute väljakutsetega ja maailm mõistab seda,” ütles Ukraina valitsusjuht.

Rahvusvaheline Valuutafond teatas, et toetab Ukraina majanduse kiire taastumise strateegiat eelkõige piirkondades, kus aktiivseid sõjalisi operatsioone ei toimu, ning on valmis otsima võimalusi finantsabi andmiseks.

16:38

IAEA juht: radiatsioonitase Tšornobõlis on ebanormaalne

Radiatsioonitase Ukraina Tšornobõli tuumakatastroofi paigas on “ebanormaalne” pärast seda, kui Vene väed piirkonna hõivasid, teatas sündmuspaika külastanud ÜRO aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi, vahendab BNS.

“Radiatsioonitase, ma ütleksin, on ebanormaalne. On olnud hetki, kui tase on tõusnud Vene väe siia toodud ja siit minema viidud rasketehnika liikumise tõttu. Me jälgime seda igapäevaselt,” ütles Grossi.

Järelevalveagentuuri juht mõistis hukka Vene sõjaväe nädalaid väldanud okupatsiooni 1986. aasta Tšornobõli tuumakatastroofi alal ning nimetas olukorda “äärmiselt, äärmiselt ohtlikuks”.

“Olukord oli absoluutselt ebanormaalne ja äärmiselt, äärmiselt ohtlik,” ütles Grossi ajakirjanikele, kui oli jõudnud sarkofaagi juurde, mis katab endise tuumajaama reaktor number nelja radioaktiivseid jäänuseid.

Vene sõdurid võtsid kontrolli Tšornobõlis 24. veebruaril, päeval, mil algas täiemahuline sissetung Ukrainasse. Sinna jäädi nädalateks ning nende piirkonnas viibimise tõttu kasvas tuumalekete oht.

Ukraina ametnikud on öelnud, et Vene sõdurid võisid puutuda kokku radiatsiooniga, kui kaevasid endile kaevikuid piirkonna “paljudes kohtades” ning põhjustasid oma soomusmasinatega radioaktiivse tolmu lendumist ning edasikandumist.

Nõukogude võimud mätsisid esialgu kinni 26. aprillil 1986. aastal aset leidnud katastroofi, kui kontrolli alt väljunud ahelreaktsioon pani reaktori plahvatama.

Sajad inimesed surid seetõttu, ehkki täpne katastroofiga seotud hukkunute arv on teadmata.

Tuumajaama ümbrusest evakueeriti 30 kilomeetri raadiuses umbes 350 000 inimest, keeluala on tänini inimasustuseta, välja arvatud mõned eakad elanikud, kes naasid vaatamata ametlikule keelule.

Jaama ülejäänud kolm reaktorit suleti edukalt, neist viimane 2000. aastal.

16:25

Ida- ja Lõuna-Ukrainas hukkus Vene rünnakutes 9 tsiviilelanikku

Lõuna- ja Ida-Ukrainas hukkus teisipäeval Vene rünnakutes vähemalt üheksa rahulikku elanikku, vahendab BNS.

Rünnakus Ukraina suuruselt teisele linnale Harkivile sai surma kolm ja viga veel seitse inimest, kaks neist raskelt, kirjutas oblasti kuberner Oleh Sõnjehubov suhtlusvõrgustikus Telegram.

“Palume elanikel olla väga ettevaatlikud ja jääma võimalusel varjendeisse,” lisas ta.

Popasne linnas toodi rusude alt välja kolme inimese surnukehad, ütles Luhanski kuberner Serhi Haidai.

“Nad varjusid Vene rakettide eest keldrisse. Hoone sai tabamuse. Seinad varisesid keldrisse,” lausus ta Telegramis.

Donetski oblastis hukkus kaks ja sai haavata kuus inimest, ütles kuberner Pavlo Kõrõlenko.

“Vene väed andsid Avdijivkas õhulööke. Pihta said peahaigla, kool ja elamud,” kirjutas ta Telegramis.

Zaporižžjas hukkus raketirünnakus üks inimene ja veel üks sai haavata, teatasid oblasti võimud.

“Kaks Vene juhitavat raketti tabasid täna hommikul linnas asuvat äri. Kolmas rakett plahvatas õhus. Hoone sai rängalt kannatada,” teatasid võimud.

15:56

Ukrainas tuleb demineerida üle 300 000 ruutkilomeetri

“Meil seisab ees enneolematu miinitõrje väljakutse. Peame demineerima rohkem kui 300 000 ruutkilomeetrit, kuna need on kas mineeritud või lihtsalt kaetud laskemoona ja lõhkemata pommidega,” ütles Ukraina peaminister Denõss Šmõhal intervjuus Ukraina telekanalile, vahendab Ukrinform.

Ta märkis, et Ukraina kutsus kõiki rahvusvahelisi partnereid selles küsimuses appi. Peaminister tõstatas selle küsimuse töövisiidil USA-sse 21.-22.aprillil.

Teadaolevalt alustas Ukraina valitsuskabinet rahvusvahelise demineerimiskeskuse rajamist.

15:53

Lavrov lubas ÜRO juhile koostööd Ukraina tsiviilelanike abistamisel

Vene välisminister Sergei Lavrov väitis teisipäeval, et Moskva on valmis koostööks ÜRO-ga, et aidata tsiviilisikuid Ukrainas, millele Moskva kahe kuu eest kallale tungis, vahendab BNS.

“Meie eesmärgiks on eelkõige kaitsa tsiviilelanikkonda ja siin me oleme valmis tegema koostööd oma kolleegidega ÜROst, et leevendada tsiviilelanikkonna rasket olukorda,” rääkis Lavrov ühisel pressikonverentsil maailmaorganisatsooni peasekretäri António Guterresiga.

Moskvas visiidil viibiv Guterres kutsus omalt poolt Moskvat ja Kiievit koos abi- ja evakuatsioonikoridore korraldama.

“Me vajame kiiresti humanitaarkoridore, mis oleks tõeliselt ohutud ja tõhusad,” ütles ta pärast kõnelusi Lavroviga, kutsudes ühtlasi üles alustama sõltumatut uurimist “võimalike sõjakuritegude” kohta Ukrainas.

15:52

Vene vägede rünnakut jätkuvad kogu Donetski oblasti rindejoonel

Donetski oblastis on vaenlane alustanud rünnakuid kogu rindejoone ulatuses, surma on saanud kaks tsiviilisikut ja haavata veel kuut inimest.

Sellest kirjutas Telegramis Donetski oblasti sõjaväevalitsuse juht Pavlo Kirilenko, vahendab Ukrinform.

“Täna jätkub tulistamine peaaegu kogu rindejoonel. Hukkus vähemalt kaks tsiviilisikut – New Yorgis ja Travneves, veel kuus sai haavata (Marinkas, Velyka Novosilkas, New Yorgis ja Lymanis),” kirjutas kuberner.

Ta märkis, et Vene väed jätkavad sihikindlalt tsiviilisikute pihta tulistamist ja kriitilise infrastruktuuri hävitamist.

24. veebruaril alustas Venemaa oma kaheksa-aastases sõjas Ukraina vastu uut etappi – täismahus sissetungi. Vene väed on tulistanud ja hävitanud olulisi infrastruktuurirajatisi ning korraldanud ulatuslikku tulistamist Ukraina linnade ja külade elurajoonides, kasutades suurtükiväge, mitut raketiheitjat ja ballistiliste rakettide abi.

15:40

Vene väed andsid Azovstalile viimase 24 tunni jooksul 35 õhulööki, tsiviilisikud said vigastada

Viimase 24 tunni jooksul on Vene väed sooritanud 35 õhulööki Mariupoli Azovstali terasetehasele, kus varjuvad ka tsiviilisikud . Mõned tsiviilisikud on vigastada saanud, vahendab Ukrinform.

“Asovstali tehas, kus asuvad Mariupoli kaitsjad ja kus tsiviilisikud varjavad end keldrites mürskude eest, on vaenlase tule all. Ainuüksi viimase 24 tunni jooksul anti 35 õhulööki, mille käigus süttis üks tehase kauplustest,” seisab raportis.

Kaitsjad rõhutavad, et tsiviilisikud on saanud vigastada ja osa neist on jäänud rusude alla lõksu.

Azovi rügemendi sõdurid osutavad esmaabi ja teevad kõik endast oleneva, et rusude alt ära viia tsiviilisikud.

Aasovi rügement avaldas ka fotod ja video, millel on näha, kuidas sõjaväelased abistavad haavatud eakat naist.

Nagu teatatud, on Vene väed põhjustanud Mariupolis suure humanitaarkatastroofi. Sissetungijad pommitavad relvastamata elanikke ja blokeerivad humanitaarabi.

Vene sissetungijate poolt piiratud Mariupolist evakueeriti Ukraina võimude kontrolli all olevale territooriumile umbes 150 000 tsiviilisikut. Linna on jäänud umbes 120 000 tsiviilisikut.

14:52

ÜRO peasekretär kutsus visiidil Moskvas relvarahule

ÜRO peasekretär António Guterres ütles teisipäeval visiidil Moskvas, et tahab lahingute peatumist Ukrainas nii vara, kui võimalik, vahendab BNS.

“Me oleme väga huvitatud viiside leidmiseks, millega me saame luua tingimused sisuliseks dialoogiks, luua tingimused relvarahuks nii vara, kui võimalik,” ütles Guterres kõnelustel Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Guterres tegi oma esimese visiidi Moskvasse pärast seda, kui Venemaa saatis oma väeüksused Ukrainasse 24. veebruaril ning pärast kohtumist Lavroviga kõneleb ta president Vladimir Putiniga.

“Ma tean, et meil on… erinevad tõlgendused sellest, mis toimub Ukrainas,” ütles ta. “See ei piira võimalusi pidada äärmiselt tõsist dialoogi, kuidas me saaksime parimal viisil töötada inimeste kannatuste minimeerimise nimel.”

Guterres sõidab Moskvast edasi Kiievisse, kus kohtub president Volodõmõr Zelenskõiga, kes kritiseeris Guterrese otsust külastada Venemaad enne Ukrainat, öeldes, et see on “lihtsalt vale”.

Guterres on süüdistanud Venemaad ÜRO harta rikkumises, kui Moskva saatis oma sõdurid Ukrainasse ning on nõudnud korduvalt relvarahu kehtestamist.

11:58

Ukraina: Vene vägi andis raketilöögi Zaporižžjale

Vene vägi ründas Ukrainas Zaporižžjat, kõiki asjaolusid uuritakse, vahendab BNS.

“Zaporižžja! Hommikul kell 6.50 tuvastati “saabumised”. Asjaolud on selgitamisel. Täpsustame hiljem,” seisis hommikul oblastivalitsuse poolt Facebooki postitatud teates.

Hiljem ilmus riigiettevõtte Energoatom Telegrami kanalisse teade, et oblastikeskust tulistati tiibrakettidega, mis lendasid üle 4. märtsi öösel vallutatud Zaporižžja oblasti Energodari linna.

“Täna kell 6:41 ja 6:46 lendasid kaks vaenlase tiibraketti madalalt üle Zaporižžja tuumajaama linna suunas. Seejärel registreeriti Zaporižžjas Vene tiibrakettide plahvatused,” aruanne ütleb.

Energoatomi juhi Pjotr Kotini sõnul tekitab rakettide madallend otse seitsme tuumarajatisega tuumajaama ala kohal tohutuid riske. “Raketid võivad tabada üht või mitut tuumarajatist, mis ähvardab kogu maailma tuuma- ja kiirguskatastroofiga,” rõhutas ta.

10:11

Ukraina kindralstaap: vaenlane jätkab rünnakuid riigi idaosas

Ukraina relvajõud tõrjusid viimase ööpäeva jooksul kuus rünnakut Donbassi kahes piirkonnas, teatas kindralstaap teisipäeva hommikul.

Ukraina armee purustas neli Vene tanki, viis suurtükisüsteemi,15 mootorsõidukit, kaks tankerit ja ühe õhutõrjekahuri, vahendab BNS.

Ukraina kindralstaabi järgi jätkab vaenlane rünnakut riigi idaosas, püüdes saavutada kontrolli Donetski ja Luhanski oblastite üle ning luua Krimmini ulatuvat maismaakoridori.

Velõka Oleksandrivka külas Hersoni oblastis, mida valdavalt kontrollivad Vene väed, hävitas Ukraina sõjavägi relvalao ning “tegi kahjutuks” enam kui 70 Vene sõdurit.

09:02

Ukraina: Lavrovi jutt maailmasõjast väljendab kaotusekibedust

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et Venemaa hoiatused kolmanda maailmasõja kohta tulevad sellest, et Venemaa on sõda Ukrainas kaotamas.

Kulõba säutsus Twitteris, et Venemaa on kaotanud ka lootuse, et suudab hirmutada ülejäänud maailma Ukraina toetamist lõpetama, vahendab BNS.

Seetõttu peab välismaailm oma toetust Ukrainale lihtsalt suurendama, et see suudaks ellu jääda ja Euroopat kaitsta, kirjutas Kuleba.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov hoiatas esmaspäeva õhtul Interfaxile antud usutluses reaalse kolmanda maailmasõja ohu eest.

“Oht on tõsine, see on reaalne ja seda ei saa alahinnata,” sõnas Lavrov ajakirjanikele.

USA eestvedamisel kohtuvad 40 riiki teisipäeval Saksamaal asuvas Ramsteini õhuväebaasis julgeolekunõupidamisel, kus arutatakse edasist relvaabi Ukrainale, samuti Ukraina pikaajalist julgeolekut, kui sõda peaks lõppema.

Ramsteini kohtumisel osaleb ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Sinna on kutsutud samuti Soome, Rootsi ja Euroopa Liidu esindajad.

05:04

Zelenskõi sõnul tuleb olukord muuta okupantidele väljakannatamatuks

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul tuleb iga päev mõelda sellele, kuidas muuta okupantidele Ukrainas viibimine väljakannatamatuks, vahendab BNS.

Zelenskõi ütles värskes pöördumises, et tema uskumuse kohaselt on vaid aja küsimus, millal Ukraina vabastatakse ja võitlust tuleb jätkata.

“Praeguse seisuga on juba vabastatud 931 asulat. Veel paljud linnad ja kogukonnad on ajutiselt Vene armee kontrolli all. Kuid ma ei kahtle, et see on vaid aja küsimus, millal me oma maa vabastame,” rõhutas president.

Zelenskõi märkis, et Venemaa võib sõja toetamiseks kulutada kolossaalseid ressursse.

“Seda kasvõi vastu astudes kogu vabale maailmale ja võttes oma inimestelt kõik, mis suudaks Venemaad ennast arendada. Kogu see potentsiaal suunatakse hävitama naabrite elusid,” tõdes riigipea.

“Aga ajaloo õppetunnid on hästi teada. Kui te kavatsete ehitada tuhandeaastase Reichi, siis te kaotate. Kui kavatsete hävitada oma naabreid, siis te kaotate. Kui soovite taastada vana impeeriumi, siis te kaotate. Ja kui lähete ukrainlastele vastu, siis kaotate,” rõhutas president.

“On ilmselge, et iga päev ja eriti täna, kui algas meie vastupanu kolmas kuu, on Ukrainas kõik mures rahuküsimuse pärast. Selle pärast, millal see kõik lõppeb. Selle üle, millal ja mis võib olla Ukraina võit ja millal võivad meie riigid rahumeelselt hakkama saada,” rääkis president.

“See küsimus on olemas ja lihtsat vastust pole. Kui on võit, siis tunnevad seda kõik. Kui rahu saabub, siis näevad seda kõik. Aga et see juhtuks – ja juhtuks kiiremini – ei pea mõtlema, et millal ja mis see saab olema. Peame iga päev mõtlema sellele, kuidas muuta okupantide viibimine meie maal veelgi talumatumaks,” rõhutas Zelenskõi.

Presidendi sõnul on Ukraina rahuks valmis.

“Olin valmis ka siis, kui sõda Donbassis jätkus. Olen valmis nüüd, kui Venemaa sissetung on muutunud täiemahuliseks. Aga selleks, et Venemaa rahu taotleks, peab iga ukrainlane ja ukrainlanna võitlema. Nad peavad vabadust kaitsma. Sest iga võitluse päev praegu tähendab aastaid ja aastaid rahulikku elu pärast seda sõda. Pärast meie võitu,” rõhutas Zelenskõi.

03:47

Ukraina piiri lähedal Brjanskis süttis suur kütusehoidla

Ukraina piiri lähedal Brjanskis süttis suur kütusehoidla, teatas esmaspäeval Venemaa eriolukordade ministeerium, vahendab BNS.

“Transnefti Brjansk-Družba kütusehoidlas puhkes tulekahju,” edastasid Vene uudisteagentuurid ministeeriumi teadet.

Brjansk asub Ukraina piirist umbes 150 kilomeetri kaugusel ning on Venemaa Ukraina-vastaste operatsioonide logistiline baas.

Venemaal asuvas Ussuriiskis puhkes umbes samal ajal tulekahju sõjaväe lennubaasis. Pealtnägijad kirjeldasid paksu musta suitsu sõjaväeobjekti kohal.

Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovitš avaldas sellega seoses värskes usutluses arvamust, et taolised juhtumid võivad viidata sissisõja algusele, edastas ukrainlaste uudisteportaal Unian. Arestovitš ütles Brjanskis juhtunut kommenteerides, et Venemaal on viimasel ajal aset leidnud ka rünnakuid sõjaväe värbamiskontorite vastu.

“Ussuriiskis põleb sõjaväebaas, põlevad sõjakomissariaadid, põlevad sõjakoolid, mingisugused sõjaväelaod, kuberneride majad. Mul on tunne, et Venemaal on alanud sissisõda,” ütles Arestovitš.

Kütusehoidla põleng Brjanskis 25. aprillil 2022. Foto: Scanpix

02:12

Briti kaitseministeeriumi hinnangul on Venemaa Ukrainas ebaõnnestunud

Suurbritannia kaitseministeeriumi hinnangul on Venemaa seni Ukrainas ebaõnnestunud pea kõikide oma eesmärkide saavutamises, vahendab BNS.

Briti kaitseminister Ben Wallace ütles, et Venemaa on kaotanud Ukrainas umbes 15 000 sõdurit ja hinnanguliselt 2000 erinevat soomusmasinat.

Umbes kolmandiku hävitatud või mahajäetud soomukitest moodustavad tankid, kolmandiku transpordimasinad ja kolmandiku jalaväe lahingumasinad.

Kaitseministri andmetel on Venemaa ühtlasi kaotanud üle 60 hävitaja või lahinguhelikopteri.

Wallace ütles, et Venemaa on siiani läbi kukkunud pea kõikide püstitatud eesmärkide saavutamises ja ukrainlased jätkavad võitlust oma elu eest.

USA kaitseminister Lloyd Austin avaldas esmaspäeval lootust, et sõda Ukrainas annab Venemaa sõjaväele tugeva hoobi.

“Me tahame näha Venemaad nõrgenemist selle määrani, et see ei suuda enam teha selliseid asju, mida ta on teinud Ukrainasse tungides,” ütles ta pärast visiiti Kiievisse koos välisministri Antony Blinkeniga.

“Venemaa ebaõnnestub. Ukraina on edukas,” teatas Blinken päev pärast visiiti Kiievisse, et kohtuda president Volodõmõr Zelenskõiga.

Blinken ja Lloyd lubasid visiidil Ukrainale täiendavalt 700 miljoni dollari ulatuses sõjalist abi. Sellest umbes 300 miljonit võimaldab Kiievil osta vajalikku relvastust ning ülejäänu läheb Ukraina regionaalliitlastele, kellel on pärast relvade saatmist Kiievile vaja oma varusid täiendada.

25. aprill 2022

23:55

Venemaa välisminister Lavrov hoiatas maailmasõja ohu eest

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas esmaspäeval, et rahukõnelused Ukrainaga jätkuvad ja hoiatas samas reaalse Kolmanda maailmasõja ohu eest.

Venemaa uudisteagentuuridega rääkides kritiseeris Lavrov Kiievi lähenemist kõnelustele: “Heal tahtel on omad piirid. Aga kui see pole vastastikune, ei aita see läbirääkimisprotsessile kaasa.”

“Aga me jätkame läbirääkimisi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi delegeeritud meeskonnaga ja need kontaktid jätkuvad,” lisas Lavrov.

Lavrov süüdistas samas Ukraina presidenti läbirääkimiste teesklemises, vahendab BNS.

“Ta on hea näitleja. Kui te tähelepanelikult jälgite, mida ta ütleb, siis leiate tuhat vastuolu,” ütles Lavrov.

Lavrovi hinnangul on praeguseid pingeid arvestades maailmasõja oht reaalne.

“Oht on tõsine, see on reaalne ja seda ei saa alahinnata,” sõnas Lavrov ajakirjanikele.

Ukrainas käimasoleva konflikti kohta arvas Lavrov siiski, et “loomulikult lõpeb kõik mingisuguse kokkuleppe allkirjastamisega”. Välisministri sõnul oleneb selle sisu olukorrast lahingutegevuses kokkuleppe ajal.

Sõda Ukrainas on Venemaa ja lääneriikide suhteid äärmuseni pingestanud. Läänes on kardetud, et konflikt kasvab üle suureks sõjaks NATO ja Venemaa vahel. 

Zelenskõi teatas varem päeval, et kõnelused USA välisministri Antony Blinkeni ja kaitseminister Lloyd Austiniga olid “tõhusad ja julgustavad”.

Zelenskõi ütles esmaspäevases videopöördumises, et USA pakub Ukrainale “võimsat toetust”. Ukraina president lisas, et kohtumisel lepiti kokku “edasistes sammudes Ukraina relvajõudude tugevdamiseks ja meie armee vajaduste rahuldamiseks”. 

Zelenskõi lisas, et kõneluste päevakorras oli ka Moskva-vastaste sanktsioonide karmistamine. 

Ukraina president märkis, et Kiiev ootab Ühendriikidelt juhtrolli teiste liitlaste veenmisel pakkumaks tulevikus Ukrainale julgeolekutagatisi.

Zelenskõi mõistis hukka Venemaa rünnakud õigeusu ülestõusmispühade ajal ja nimetas neid “elu sihilikuks hävitamiseks Ukrainas”. 

16:59

Propagandistid kinnitavad tahtmatult Vene julmuste ulatust Mariupolis

Mariupolis üritavad Vene sissetungijad varjata linnas toimunud tsiviilelanike tapmisi, samas kui üks nende propagandameedia raport tegi just vastupidist. Mariupoli linnavolikogu teatas sellest Telegramis, vahendab Ukrinform.

“Okupandid üritavad taas varjata Mariupolis toime pandud genotsiidi ulatust. Nad maskeerivad “plaatidega” Manhushis tohutu massihaua. Seni ei lähe hästi. Fotol näeme matmispaigast vaid ühte sektorit. , kuhu tahvlite numeratsiooni järgi otsustades on maetud vähemalt 268 surnukeha. 9. aprillil tehtud satelliidipiltidel jälgime nelja sellist sektorit. Seetõttu dokumenteerisid Vene propagandistid ise tõendid 1000 mariupoli elaniku mõrva kohta,” kirjutas linnavolikogu, avaldades fotod Manhushi massihaudadest.

Võttes arvesse pealtnägijate ütlusi kogu aprillikuu jooksul toimunud matuste laadi ja ulatuse kohta, kinnitab esialgne hinnang – linna lähedal asuvasse asulasse Manhushi maeti 3000–9000 mariupoli elanikku.

Venemaa agressioon on põhjustanud Mariupolis ühe suurima humanitaarkatastroofi. Sissetungijad on pommitanud relvastamata elanikke ja blokeerinud humanitaarabi.

Mariupoli linnapea ütles varem, et alates Venemaa sissetungi algusest on linnas hukkunud kuni 20 000 tsiviilisikut. Ukraina sõjaväeluure andmetel on Vene väed paigutanud linna vähemalt 13 mobiilset krematooriumi, et surnukehad tänavatelt ära toimetada. Sissetungijad püüavad ka tuvastada ja kõrvaldada kõik nende julmuste võimalikud tunnistajad.

Umbes 120 000 tsiviilisikut on endiselt ümberpiiratud Mariupolis, paljud neist küüditatakse sunniviisiliselt Venemaale ja okupeeritud Donbassi.

Ukraina väed kaitsevad linnas oma viimast tugipunkti, Azovstali tehast, mida Vene väed pidevalt tulistavad ja pommitavad.

16:27

Ukraina välisminister: vaja on embargot Vene naftale

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kutsus Euroopa riigijuhte üles kehtestama Venemaa nafta ostmise embargot, samuti takistama Venemaal juba kehtestatud piirangutest mööda hiilida, vahendab BNS.

“Kui maailma riigijuhid ja ettevõtted tõesti tahavad Venemaa sõjakuritegusid lõpetada, peavad nad kõigepealt jätma (Vene presidendi Vladimir) Putini ilma naftatuludest. Ei mingeid vabandusi ja poolikuid meetmeid, kuni ukrainlasi pommitatakse, tapetakse, piinatakse ja vägistatakse. Vene nafta on täis Ukraina verd. Lõpetage selle ostmine!”, säutsus Kuleba esmaspäeval.

Ta lisas ka, et hetkel üritab Venemaa meeleheitlikult mööda hiilida juba kehtestatud piirangutest.

“Olgem ausad: igasugust segu, mis sisaldab mis tahes Vene naftat, tuleks käsitleda sajaprotsendiliselt Vene naftana. Ärge laske venelastel piiranguid petta,” võttis minister oma jutu kokku.

15:19

Ukraina: kokkulepet humanitaarkoridoriks Azovstalist ei ole

Ukraina teatas esmaspäeval, et Moskva ei nõustunud taotlusega avada humanitaarkoridor tsiviilisikute ja haavatud sõdurite evakueerimiseks Mariupoli Azovstali terasetehasest, vahendab BNS.

“Paraku ei ole täna kokkuleppeid humanitaarkoridoride avamiseks Azovstalist,” kirjutas Ukraina asepeaminister Irõna Verštšuk Telegramis.

Venemaa teatas varem, et kehtestab relvarahu võimaldamaks tsiviilisikute evakueerimist Azovstali territooriumilt.

14:21

Zelenskõi: kõnelused USA-ga olid “tõhusad ja julgustavad”

Kõnelused USA välisministri Antony Blinkeni ja kaitseminister Lloyd Austiniga olid “tõhusad ja julgustavad”, ütles esmaspäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

Zelenskõi ütles esmaspäevases videopöördumises, et USA pakub Ukrainale “võimsat toetust”. Ukraina president lisas, et kohtumisel lepiti kokku “edasistes sammudes Ukraina relvajõudude tugevdamiseks ja meie armee vajaduste rahuldamiseks”, vahendab BNS.

Zelenskõi lisas, et kõneluste päevakorras oli ka Moskva-vastaste sanktsioonide karmistamine.

Ukraina president märkis, et Kiiev ootab Ühendriikidelt juhtrolli teiste liitlaste veenmisel pakkumaks tulevikus Ukrainale julgeolekutagatisi.

Zelenskõi mõistis hukka Venemaa rünnakud õigeusu ülestõusmispühade ajal ja nimetas neid “elu sihilikuks hävitamiseks Ukrainas”.

13:26

Venemaa teatas relvarahust Mariupoli Azovstali tehase ümber

Vene kaitseministeerium teatas esmaspäeval relvarahust Ukrainas Mariupoli Azovstali terasetehase ümber, et võimaldada tsiviilisikute evakueerimist, vahendab BNS.

“Vene väed peatavad 25. aprillil alates kella 14.00-st Moskva (11.00 GMT) aja järgi ühepoolselt igasuguse vaenutegevuse, tõmbavad üksused turvalisse kaugusse ja tagavad tsiviilisikute lahkumise,” teatas Vene kaitseministeerium.

Ministeerium lisas, et tsiviilisikud viiakse linnast välja “nende valitud suunas” ning lisas, et Ukraina peaks ilmutama “valmisolekut” humanitaarevakuatsioonide alustamiseks, “heisates Azovstalis valged lipud”. 

Vene kaitseministeerium märkis, et infot edastatakse Azovstalis viibijatele “raadiokanalite kaudu” iga 30 minuti järel. 

Eelmisel nädalal teatas Venemaa, et on saavutanud strateegilise tähtsusega Mariupoli sadamalinna üle täielikult kontrolli, välja arvatud Azovstali hiiglaslik tööstuspiirkond. Vene president andis korralduse blokeerida tehase territoorium, kus on koos Ukraina sõduritega väidevatalt varjul sajad tsiviilisikud.

10:13

Austin: Ukraina suudab õige varustuse korral sõja võita

Ukraina suudab võita sõja Venemaaga, kui neil on vajalik varustus, ütles USA kaitseminister Lloyd Austin esmaspäeval Kiievist naastes, vahendab BNS.

“Esimene samm võidu saavutamisel on usk, et suudad võita. Nad usuvad seda,” ütles Austin ajakirjanikele pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

“Me usume, et me suudame võita, nemad suudavad võita, kui neil on õige varustus ja õige toetus.”

07:03

Blinken: USA diplomaadid naasevad Ukrainasse sel nädalal

USA välisminister Antony Blinken ja kaitseminister Lloyd Austin sõitsid pühapäeval Kiievist, tegemist on USA kõrgete ametiisikute esimese visiidiga Ukrainasse alates Venemaa sissetungist, vahendab BNS.

Blinken ja Austin teatasid teel Kiievisse, et USA diplomaadid hakkavad järk-järgult Ukrainasse naasma sel nädalal ning et USA eraldab Ukrainale täiendavat otsest ja kaudset sõjalist abi enam kui 700 miljoni dollari ulatuses, ütles USA välisministeeriumi kõrge ametnik.

03:01

Briti luure andmetel kavandatakse Hersonis lavastatud rahvahääletust

Suurbritannia kaitseministeeriumi luureraporti kohaselt kavandab Venemaa Ukrainas asuvas Hersonis lavastatud rahvahääletust, mille eesmärk on õigustada Vene okupatsiooni, vahendab BNS.

Herson on ministeeriumi hinnangul võtmetähtsusega Venemaa eesmärgi saavutamisel rajada maaühendus Krimmiga ja võtta enda kontrolli alla Lõuna-Ukraina. Vene väed vallutasid Hersoni märtsi alguses.

Ukraina juhtkond on juba varem väljendanud muret Venemaa kavatsuse osas viia linnas läbi lavastatud referendum.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi manitses möödunud nädalal Zaporižžja ja Hersoni oblasti kodanikke, et nad jagaksid oma teavet Vene okupantidest seoses võimaliku referendumi korraldamisega.

00:42

Zelenskõi kohtus Kiievis Austini ja Blinkeniga

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtus pühapäeval pealinnas Kiievis USA välisministri Antony Blinkeni ja USA kaitseministri Lloyd Austiniga, vahendab BNS.

Blinken ja Austin sõitsid pühapäeval oma esimesele sõjaaegsele visiidile Kiievisse, mis leidis aset kaks kuud pärast seda, kui Venemaa Ukrainale kallale tungis.

Presidendi nõunik Oleksi Arestovitš kinnitas kohtumist videojagamiskeskkonnas YouTube.

“Nad räägivad praegu presidendiga. Ehk saavad nad aidata,” sõnas nõunik.

Niigi laastav sõjategevus heidab varju õigeusu ülestõusmispühadele, ministrite visiit aga tähistab kolmanda sõjakuu algust konflikti aktiivses faasis, milles on hukkunud kümneid tuhandeid inimesi ning miljonid sunnitud kodudest põgenema.

Blinkeni ja Austini saabumine Ukrainasse langes kokku valdavalt õigeusulise riigi lihavõttepühadega.

Ühendriikide välisministeerium pole esialgu kommenteerinud USA presidendi Joe Bideni administratsiooni kahe tippministri äärmiselt tundlikku visiiti.

President Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäeval suurel pressikonverentsil, et jõu ja ebainimlikkusega ei ole Ukraina riiki võimalik alistada.

Zelenskõi hinnangul tahavad venelased teha maismaakoridori Moldova separatistlikku Transnistria piirkonda ja annekteeritud Krimmi.

“Ma ei usu, et need inimesed peatuvad. Kui me nad peatame, tulevad ka läbirääkimised, kui me suudame oma positsioone tugevdada, siis tugevneb ka minu positsioon läbirääkimistel,” rõhutas ta.

Presidendi sõnul on ukrainlased tõestanud, et “meie riiki ei saa jõu ja sellise ebainimlikkusega alistada”.

24. aprill 2022

20:55

Linnapea: Mariupolis on hukkunud üle 20 000 rahuliku elaniku

Venemaa vallandatud verise täiemahulise sõja algusest on Mariupolis hukkunud üle 20 tuhande elaniku, teatas pühapäeval linnapea Vadõm Boitšenko.

“Oleme täna jõudnud kurva näitajani – üle 20 000 tuhande kohaliku, meie rahumeelse elaniku, naised ja lapsed, on kahjuks hukkunud,” ütles ta.

Boitšenko sõnul takistavad sissetungijad jätkuvalt linnast evakueerimist.

“Nagu me aru saame, on üle 100 000 inimese on kahjuks linna jäänud. Nad anuvad päästmist,” rääkis linnapea.

“Tahan veel kord rõhutada – kahjuks on Vene okupatsiooniväed kahel päeval nurjanud evakuatsiooni, ei lase välja elanikke, kes kogunevad linna evakueerimiseks määratud paikadesse. Mõnitavad neid.”

Asepeaminister Irõna Vereštšuk teatas varem laupäeval, et Venemaa ei suutnud taas kord relvarahu kinnitada. Seetõttu ei saanud jälle Mariupoli humanitaarkoridori avada.

“Me enam ei palu, me nõuame ÜRO-lt relvarahu ja humanitaarkoridori avamist nii Azovstalist kui ka Mariupolist tervikuna,” rõhutas ta.

14:22

ÜRO: võitlus Mariupolis peab peatuma, et elanikud saaksid lahkuda

ÜRO Ukraina kriiskoordinaator Amin Awad kutsus pühapäeval viivitamatult peatama lahinguid Mariupolis, et sinna lõksu jäänud tsiviilisikud saaksid juba täna linnast lahkuda.

“Mariupolis on kaalul kümned tuhanded elud, sealhulgas naiste, laste ja eakate omad,” kinnitas Awad. 

“Me vajame praegu võitluspausi, et päästa elusid. Mida kauem me ootame, seda rohkem on elud ohus. Neil peab olema lubatud ohutult evakueeruda kohe nüüd, täna. Homme võib olla juba hilja,” seisab Awadi avalduses. 

23. aprill 2022

21:40

Zelenskõi kutsus taas üles kohtumisele Putiniga

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus laupäeval taas üles korraldama kohtumist Venemaa liidri Vladimir Putiniga, et “sõda lõpetada”.

“Ma arvan, et see, kes selle sõja alustas, suudab selle ka lõpetada,” ütles ta pressikonverentsil Ukraina pealinna südames asuvas metroojaamas, lisades, et “ei karda kohtuda” Putiniga, kui see toob kaasa rahulepe Venemaa ja Ukraina vahel.

“Olen algusest peale nõudnud läbirääkimisi Vene presidendiga,” ütles ta. “Asi pole selles, et ma tahan (temaga kohtuda), vaid selles, et pean temaga kohtuma, et see konflikt diplomaatiliste vahenditega lahendada.

“Me usaldame oma partnereid, kuid me ei usalda Venemaad,” lisas ta.

21:38

Zelenskõi: Blinken külastab pühapäeval Kiievit

USA välisminister Antony Blinken külastab Kiievit pühapäeval, mil Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse möödub kaks kuud, ütles president Volodõmõr Zelenskõi.

“Homme tulevad meile visiidile Ameerika ametnikud; ma kohtun kaitseministri (Lloyd Austini) ja Antony Blinkeniga,” ütles ta laupäeval ajakirjanikele.

“Arvan, et ootame, kuni julgeolek võimaldab ka USA presidendil tulla,” ütles Zelenskõi.

Ta lisas, et läbirääkimisi peetakse Ukrainale vajalike relvade ja nende tarnete aja üle.

See on esimene USA valitsusametnike ametlik visiit pärast 24. veebruari sissetungi.

19:39

Päästjad: Vene raketirünnakus Odessale hukkus kuus inimest

Vene tiibraketitule alla langenud Ukraina sadamalinnas Odessas puhkenud tulekahju kortermajas on kustutatud, päästjate sõnul hukkus kuus inimest, kuid rusude alt toodi välja ka ellujäänuid.

Põleng tekkis Kiievi rajoonis asuva 16-kordse elumaja neljanda ja viienda korruse korterites, mis said tiibraketi tabamuse, teatas päästeameti pressiteenistus.

“Kell 15.54 oli tulekahju lokaliseeritud 220 ruutmeetril. Umbes kella 17 paiku – likvideeritud,” seisis teates.

Rusude alt toodi välja kaks inimest ning majast evakueeriti 86 elanikku.

Kokku sai haavata 18 inimest, kellest kaheksa viidi Odessa linnapea sõnul haiglaravile.

Hukkunute seas oli kolme kuu vanune imik ja mees, kes põles surnuks oma autos, tabamuse saanud maja hoovis, seisis päästeameti teates.

Vene sõjalennukid tulistasid Kaspia mere akvatooriumist Ukraina sadamalinna Odessa pihta vähemalt kuus tiibraketti, vahendas Ukraina portaal Unian õhuväe Lõuna piirkonna juhatuse avalike suhete teenistuse teadet.

Õhuväe teate kohaselt tulistasid venelased strateegilise lennukiga TU-95 Kaspia merelt vahemikus kella 14 kuni 15-ni välja mitu tiibraketti.

“Vaenutegevuse käigus hävitasid õhutõrjeraketiüksuste sõdurid kaks vaenlase tiibraketti, mis andsid löögi Odessa linnale ja kaks operatiiv-taktikalise taseme UAV-d (mehitamata õhusõidukit – BNS), mis väidetavalt viisid läbi tiibrakettide lennu korrigeerimise,” seisis teates.

Ukraina siseministri nõunik Anton Heraštšenko ütles varem oma Telegram-kontol tehtud postituses, et Ukraina relvajõud lasid mitu raketti alla, kuid vähemalt üks neist maandus ja plahvatas.

Odessa linnapea sõnul tabas kaks raketti sõjaväerajatist ja kaks elumaju.

Portaal Unian vahendas ka fotosid raketitabamuse tagajärgedest elumajadele.

17:25

Ukraina luure: okupandid alustasid Lõuna-Ukrainas sundmobilisatsiooni

KIIEV, 23. aprill, BNS – Vene väeüksused alustasid Lõuna- ja Ida-Ukrainas okupeeritud aladel sundmobilisatsiooni, vahendas portaal Unian laupäeval Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi (GUR) teadet.

Venelaste okupeeritud Hersoni, Zaporižžje ja Harkivi oblasti aladel viivad sissetungijad läbi sundmobilisatsiooni, mis kehtib ka arstidele, märkis peadirektoraat oma Facebooki lehel.

“Okupandid mobiliseerivad Ukraina arste, kes jäävad okupeeritud aladele,” öeldakse raportis.

Luureandmete kohaselt saadetakse Voltšanski linnas (Harkivi oblastis) esmatasandi tervishoiuasutuste nooremmeditsiinitöötajad sunniviisiliselt eesliinile haavatud venelastele esmaabi andma, keeldumise korral ähvardatakse neid mahalaskmisega.

“Mobilisatsioonimeetmete tagamiseks on peaaegu täielikult blokeeritud võimalus lahkuda Hersoni oblastist Ukraina kontrolli all olevatele aladele. Väljumise võimalus Vene Föderatsiooni suunas on oluliselt piiratud,” seisis avalduses.

GUR märkis, et mobilisatsioonikatseid üritatakse läbi viia vaatamata sellele, et enamik piirkondade elanikest on Ukraina-meelsed ja on üldiselt motiveeritud astuma vastu Vene sissetungijatele.

Ukraina ülemraada inimõigusvolinik Ljudmõla Denõssova ütles varem, et ajutiselt okupeeritud Donetski oblasti territooriumil “mobiliseerivad” sissetungijad jõuga kultuuritegelasi, tudengeid ja nende õppejõude.

Lisaks mobiliseerivad Denõssova sõnul isehakanud Luhanski ja Donetski rahvavabariikide võimud alaealisi ebaseaduslikesse relvakoosseisudesse. Tema sõnul saadetakse lapsed, kes olid nn isamaaliste klubide liikmed, otse rindele.

22. aprill 2022

16:43

Propasnas ründasid Vene väed evakuatsioonibussi

Vene väed avasid Luganski oblastist Popasnast tsiviilelanikke evakueeriva bussi pihta tule.

Sellekohase avalduse tegi Luganski oblasti sõjaväevalitsuse juht Serhii Haidai Telegramis, vahendab Ukrinform.

«Kokku 25 tsiviilisikut on Popasnast vaenlase tule all evakueeritud. See reis oli eriline ja väga ohtlik. 22 istuvat reisijat, põrandale asetatud kanderaamil selja- ja jalga haavata saanud 25-aastane mees ning halvatud vanem naine. Lisaks päästeti pommivarjendist naine ja tema beebi. Venelased ei tahtnud inimesi lahti lasta; nad avasid ka bussi pihta tule. Õnneks keegi viga ei saanud. Inimesed on juba ohutusse kohta viidud,” kirjutas Haidai.

Haidai avaldas tänu evakuatsioonibussijuhtidele, kes käitusid kangelaslikult iga päev.

16:40

Danilov: “Hersoni rahvavabariigi” loomise katse on määratud ebaõnnestumisele

Vene Föderatsiooni katsed luua järjekordne “rahvavabariik”, seekord Hersoni oblastis, lõppevad ebaõnnestumisega.
Nii ütles rahvustelevisioonis esinenud riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov, kes vastas küsimustele fiktiivse referendumi kohta, mille venelased kavatsevad korraldada ajutiselt okupeeritud Hersoni piirkonnas, vahendab uudisteagentuur Ukrinform.

“Oleme täna Hersoni piirkonnas toimuvaga hästi kursis. Me teame, mida nad kavatsevad teha. Seal ei tule “Hersoni Rahvavabariiki”. Seal on Ukraina,“ ütles Danilov.

Vastates küsimustele olukorra kohta ajutiselt okupeeritud piirkondades Donetski ja Luganski oblastis ning venemeelsete seisukohtade tunnistajate võimaliku naasmise kohta Ukrainasse, rõhutas Danilov: “See on väga raske küsimus ja keegi ei vasta sellele praegu. Peab ütlema, et seal on meie riigi territoorium. Kui kellelegi ei meeldi selle riigi seadused, kui kellelegi ei meeldi põhiseadus, mis sellel territooriumil toimib, võib ta valida elukoha mujal, aga kui ta elab meie territooriumil, siis ta peavad järgima seda põhiseadust, Ukraina seadusi. Kui nad on toime pannud kuritegusid selle riigi või selle riigi kodanike vastu, peavad nad selle riigi seaduste alusel vastutama… Kui keegi läheb meie kodanikke tapma, siis usaldage mind, nad võetakse vastutusele.”

14:28

Kuberner: Venemaa edu Ukrainas sõltub Mariupolist

Venemaa sõjaline edu Ukrainas sõltub sellest, kas suudetakse enda kontrolli alla saada strateegiline Mariupoli sadamalinn, mis on mitu nädalat piiramisrõngas olnud, vahendab BNS.

“Vaenlase ründeoperatsioon lõunas sõltub Mariupolist”, kus Ukraina väed on teadete järgi kaitsepositsioonidel Azovstali tehases koos sadade tsiviilelanikega, ütles Donetski kuberner Pavlo Kõrõlenko.

Ukraina teatel on sajad sõdurid kaitsepositsioonidel Mariupoli Azovstali tehases, kuhu on varjunud ka tsiviilelanikud.

Kõrõlenko sõnul peab Azovstali tehas endiselt vastu ja Ukraina vägedel on veel laskemoona, kuid nad on kaks kuud kestnud lahingute järel kurnatud.

Ukraina ametnikud on nõudnud humanitaarkoridoride avamist, et tsiviilelanikud saaksid sisuliselt hävinud linnast põgeneda. Vene vägede rünnakud on aga evakuatsiooni võimatuks teinud, ütlevad ametnikud.

“Venemaa pole leppeid humanitaarkoridoride osas mingilgi moel täitnud,” lausus Kõrõlenko.

Ta lisas, et linna osutatav vastupanu tekitab Vene vägedes aina enam frustratsiooni ning sinna jäänud elanikes püütakse paanikat külvata.

“Kuidas? Blokaadi, nälja, pideva pommitamise, õhulöökide, raketilöökide, suurtükkide ja tankidega, mis on suurema osa Mariupoli hoonetest hävitanud,” ütles ta.

Kreml väitis sel nädalal, et on Mariupoli “vabastanud”.

14:05

ÜRO: Venemaa tegevus Ukrainas võib küündida sõjakuritegudeni

ÜRO süüdistas reedel Venemaad Ukrainas tegevuses, mis võib kätkeda endas sõjakuritegusid nagu tsiviilelanike tapmine valimatute pommirünnakutega, milles on hävinud koolid ja haiglad, vahendab BNS.

“Vene relvajõud on tulistanud ja pommitanud valimatult elupiirkondi, tappes tsiviilelanikke ning purustades haiglaid, koole ja muud tsiviiltaristut. Need teod võivad küündida sõjakuritegudeni,” ütles ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ameti pressiesindaja Ravina Shamdasani.

“Meie senine töö on toonud välja tsiviilelanike kallal toime pandud vägivalla õudusloo üksikasjad,” ütles ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet reedel.

“Nende kaheksa nädala jooksul ei ole rahvusvahelist inimõigusseadust mitte lihtsalt eiratud, vaid tundub, et ka kõrvale heidetud.”

ÜRO inimõigusmissioon on dokumenteerinud Kiievi Butša eeslinnas 50 tsiviilelaniku tapmise, osa inimesi on hukatud, ütles Shamdasani.

“Peaaegu iga Butša elanik, kellega meie kolleegid rääkisid, jutustas meile mõne sugulase, naabri või isegi võõra surmast. Me teame, et seal toimunu päevavalgele toomiseks tuleb teha palju rohkem ja me teame ka, et Butša ei ole üksikjuhtum,” sõnas Bachelet.

ÜRO missioon on saanud märtsi alguseni Vene vägede kontrolli all olnud Kiievi, Tšernihivi, Harkivi ja Sumõ ümbruse aladelt üle 300 süüdistuse tsiviilelanike tapmisest.

Dokumenteeritud on ka Ukraina relvajõudude relvakasutust, mis on põhjustanud tsiviilelanike surma ja tsiviilobjektide hävimist, ütles ÜRO missioon.

Missioon on dokumenteerinud ja kinnitanud 2345 tsiviilelaniku tapmise ja 2919 haavatasaamise alates sõja algusest 24. veebruaril kuni 20. aprillini.

“Me teame, et tegelikud arvud on palju suuremad, kui tulevad ilmsiks õudused ägedate lahingute piirkondades nagu Mariupol,” ütles Bachelet.

ÜRO on saanud 75 süüdistust Vene sõjaväelaste seksuaalvägivalla kohta, seal hulgas laste kallal.

“Kõige tähtsam on, et see mõttetu sõda lõpeks,” rõhutas Bachelet, kuid lisas, et kuna lahingute vaibumise märke ei ole, tuleb pooltel anda oma võitlejatele selge korraldus austada rahvusvahelist humanitaarseadust ja rahvusvahelist inimõiguste seadust.

11:38

Prokuratuur: Ukraina sõjas on hukkunud 208 last, haavata saanud 386

Ukrainas on 22. aprilli hommikuse seisuga Venemaa kallaletungi tagajärjel saanud teadaolevalt kannatada üle 594 lapse; surmasaanuid on endiselt 208, vigastatute arv suurenes 386-ni, teatas Ukraina peaprokuratuur reedel.

Need arvud ei ole aga lõplikud, sest prokuratuuri Telegram-kontol avaldatud teate kohaselt käib töö nende tuvastamiseks lahingupaikades, ajutiselt okupeeritud ja vabastatud aladel, vahendab BNS.

Vene relvajõudude pommitamise tõttu on saanud kannatada 1141 õppeasutust, neist 99 hävis täielikult.

10:13

Kiiev: reedel ei evakueerita Ukrainas tsiviilelanikke ohu tõttu teedel

Ukrainas ei evakueerita reedel tsiviilelanikke seoses liiga ohtliku olukorraga maanteedel, vahendab BNS.

“Seoses ebakindlusega magistraalide ääres ei ole täna, 22. aprillil, humanitaarkoridore,” ütles Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšukoma Telegram-kanalil.

“Kõigile, kes evakuatsiooni ootavad: olge kannatlikud ja pidage vastu,” ütles Vereštšuk.

Neljapäeval evakueeriti Mariupolist kolme bussiga 79 inimest, peamiselt naised. Kui 225 kilomeetri pikkune teekond Zaporižžjasse võtab rahuajal aega kolm tundi, siis neljapäevane evakuatsioon kestis üle 24 tunni.

Moskva ja Kiiev süüdistavad sageli teineteist evakuatsiooniplaanide nurjamises.

03:13

Zelenskõi tänas USA-d 800 miljoni dollarise sõjalise abi eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas Ühendriike uue 800 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketi eest, mis oli tema sõnul “just see, mida me ootasime”, vahendab BNS.

President Joe Bideni neljapäeval välja kuulutatud abipakett hõlmab raskesuurtükke, laskemoona ja droone Ida-Ukraina Donbassi piirkonnas üha ägenevate lahingute jaoks.

Zelenskõi on kutsunud lääneriike üles kiirendama relvatarneid, et aidata Ukrainal Venemaa pealetungi tõrjuda.

“Okupandid teevad jätkuvalt kõik endast oleneva, et anda endale põhjuse rääkida vähemalt mingisugusest võidust,” ütles Zelenskõi neljapäeval igaõhtuses videopöördumises rahvale.

“Nad koondavad oma vägesid, toovad sisse uusi taktikalisi pataljone ja üritavad isegi alustada niinimetatud “mobilisatsiooni” piirkondades, mida nad Ukrainas okupeerivad”.

Zelenskõi hoiatas ka Ukraina lõunaosa Vene vägede kontrolli all olevatel aladel elavaid ukrainlasi, et nad ei esitaks neile oma isikut tõendavaid dokumente, mida tema sõnul võidakse kasutada “meie maal nn referendumi võltsimiseks”, et luua Moskva-sõbralik valitsus.

02:01

Sõjalist abi Kiievile hakkab koordineerima erukindralist Obama ametnik

USA president Joe Biden on valinud Obama administratsiooni aegse riikliku julgeolekunõukogu liikme erukindralleitnant Terry Wolffi koordineerima miljardite dollarite suurust julgeolekuabi Ukrainale, vahendab BNS.

Wolff liitus hiljuti Bideni Valge Maja meeskonnaga, kuid tema nimetamist ei ole ametlikult välja kuulutatud, ütles anonüümsust palunud Valge Maja ametnik, kes ei ole volitatud kommentaare andma.

Wolff teenis armeeohvitserina Iraagis ning on töötanud kõrgematel ametikohtadel Pentagonis, staabiülemate ühendkomitees ja välisministeeriumis. Obama valitsus kutsus ta 2015. aastal presidendi eriesindaja asetäitjaks Islamiriigi vastases ülemaailmses koalitsioonis.

Wolffi ametissenimetamine leiab aset ajal, mil Biden teatas, et saadab Ukrainale veel 800 miljonit dollarit julgeolekuabi, sealhulgas raskesuurtükke ja droone. President, kes on juba heaks kiitnud umbes 3,4 miljardi dollari ulatuses sõjalist abi Kiievile, ütles, et taotleb Kongressilt nõusolekut täiendavaks julgeolekuabiks.

Kongress kiitis eelmisel kuul heaks 6,5 miljardi dollari suuruse sõjalise abi osana 13,6 miljardi dollari suurusest eraldisest Ukrainale ja oma liitlastele vastuseks Venemaa sissetungile.

00:38

Ukraina ei välista võimalust Kertši silda rünnata

Ukraina kõrge ametiisik pidas neljapäeval võimalikuks õhurünnakut okupeeritud Krimmi Venemaaga ühendava strateegiliselt olulise silla vastu, kutsudes esile Vene ametiisikute vihase reaktsiooni, vahendab BNS.

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretärilt Oleksi Danilovilt küsiti raadiousutluses, kas Kiiev oleks võimeline andma lööki neli miljardit dollarit maksma läinud Kertši sillale, venelaste ainsale otseühendusele poolsaarega, mille kaudu liigub suur hulk sõjavarustust.

“Kui me olnuks selleks suutelised, oleksime seda juba teinud,” ütles Danilov vastuseks. “Kui võimalus avaneb, teeme seda kindlasti.” Ta ei täpsustanud, kas Kiievil on praegu võimekust rünnak läbi viia.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas Danilovi avaldust “vastuvõetamatuks teateks võimalikust terroriaktist”. Peskov lisas tavapärasel pressibriifingul esinedes, et Kertši silla ja “muude strateegiliste rajatiste” ümber on rakendatud “kõiki turvameetmeid”.

00:03

Washington Post: ukrainlastel on rohkem tanke kui venelastel

Pentagoni hinnangul on Ukrainal praegu rohkem tanke kui Venemaal, kirjutas kolmapäeval kõrgele USA kaitseametnikule viidates Washington Post, vahendab BNS.

“Nüüd on ukrainlastel Ukrainas rohkem tanke kui venelastel… ja neil on kindlasti õigus neid kasutada,” ütles ametnik.

Ainuüksi tankide arvukus ei määra kummagi poole eelist, sest Venemaa suunab oma sissetungi ümber, keskendudes peamiselt Donbassile ja lõunarannikule. Kuid Ukraina eelis tankide osas on oluline näitaja, mis näitab liitlaste ressursside koondamist.

Osa soomustehnikast viisid rivist välja Ukraina sõjaväelased, osa jätsid maha Vene sõdurid.

21. aprill 2022

23:51

Mariupoli lähedasse ühishauda võidi matta 3000-9000 inimest

Vene okupandid võisid Manguši külla ühishauda matta 3000 kuni 9000 Mariupoli elanikku, linnas hukkunute koguarv on ligikaudsetel hinnangutel 22 000 inimest, teatas neljapäeval Mariupoli linnavolikogu pressiteenistus.

Telegrami kanalis edastatud linnavolikogu teate kohaselt viitab maetute arvule võrdlus satelliidifotodega Butša massihauast, kust leiti 70 inimest, vahendab BNS.

“Maxari 9. aprilli fotodel on Manguši ühishaudade sektor 20 korda suurem. Okupandid kaevasid terve aprilli iga päev uusi kraave ja täitsid neid surnukehadega. Meie allikate andmeil on sellistesse haudadesse laotud mitu kihti surnukehi,” lisatakse teates.

Seega on Vene sõjaväe poolt Mariupolis tapetud inimeste koguarv konservatiivsetel hinnangutel 22 tuhat inimest. Kuni märtsi keskpaigani maeti Mariupoli ja selle eeslinnade erinevatesse piirkondadesse umbes 5000 inimest.

“Mariupolis on toime pandud 21. sajandi suurim sõjakuritegu. See on uus Babõn Jar. Siis tappis Hitler juute, romasid ja slaavlasi. Nüüd hävitab Putin ukrainlasi. Ta on Mariupolis tapnud juba kümneid tuhandeid kodanikke. Ja see nõuab võimsat reaktsiooni kogu tsiviliseeritud maailmalt. Mida iganes genotsiidi peatamiseks vaja on,” ütles linnapea Vadõm Boitšenko.

22:42

Zelenskõi: Ukraina vajab toimimiseks seitse miljardit dollarit kuus

Ukraina vajab Venemaa tekitatud laastavate “majanduskaotuste” tõttu toimimiseks 7 miljardit dollarit kuus, ütles president Volodõmõr Zelenski neljapäeval, vahendab BNS.

Seda on märksa rohkem Kiievi varasemast hinnangust, mis oli 5 miljardit.

Zelenskõi ütles Rahvusvahelise Vauutafondi ja Maailmapanga juhtidele videolingi vahendusel, et “Vene sõjaväe sihiks on hävitada kõik Ukrainas asuvad objektid, mis võivad olla elutegevuse majanduslikuks aluseks. See hõlmab raudteejaamu, toiduladusid, naftat, rafineerimistehaseid.”

22:38

Zelenskõi peab võimalikuks Mariupoli sõjalist deblokeerimist

Vene vägede ümberpiiratud Mariupolist tsiviilisikute ja sõdurite vabastamiseks on kaks võimalust: sõjaline ja diplomaatiline; esimese elluviimiseks on vaja partnerite abi, sealhulgas relvatarneid, vahendab BNS.

“On sõjaline tee. Selleks on vaja valmistuda ja me valmistume, et olla võimsad, ning siin on vaja partnerite abi. Meil ​​endil on see raske,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi briifingul Hispaania ja Taani peaministritega Kiievis.

Mis puudutab diplomaatilist varianti, siis Zelenskõi sõnul saaks nii inimesi deblokeerida kordades kiiremini ja Ukraina on juba pakkunud välja mitu võimalust, sealhulgas vahendajate abil, aga ka valemiga “haavatud haavatute vastu”, kuid Venemaa ei ole sellega nõus, vahendas portaal Unian.

Unian teatas juba varem, et Vene kaitseminister Sergei Šoigu valetas agressorriigi presidendile Vladimir Putinile Mariupoli hõivamise kohta. Sellele teatele reageerisid linnakaitsjad kohe andmetega okupantide tehnika hävitamise kohta.

Samal ajal andis Putin oma ministrile korralduse Azovstalile mitte tormi joosta, sest see ei ole otstarbekas. Hiljem sai aga teatavaks, et just praegu toimub linnas Azovstali territooriumi pommitamine ja tulistamine.

15:53

Ukraina nõuab humanitaarkoridori inimeste Mariupolist evakueerimiseks

Ukraina nõudis neljapäeval kiiresti humanitaarkoridori avamist, et evakueerida tsviilelanikud ja haavatud võitlejad Mariupoli Azovstali tehasest, kus osutatakse veel vastupanu Vene vägede pealetungile, vahendab BNS.

“Sajad tsiviilelanikud, lapsed, haavatud Ukraina kaitsjad on tehase varjendites lõksus. Neil ei ole peaaegu üldse toitu, vett hädavajalikke ravimeid,” ütles Ukraina välisministeerium sotsiaalmeedias.

“Azovstali tehasest on vaja kiiresti humanitaarkoridori tagatisega, et inimesed ei ole ohus.”

15:51

ÜRO: Ukrainas on üle 7,7 miljoni sisepagulase

Ukrainas on Venemaa sõja tõttu sunnitud kodukohast riigi ohutumasse piirkonda põgenema üle 7,7 miljoni inimese, vahendab BNS.

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) neljapäeval esitatud arv ületab sisepagulaste hulga 5. aprillil, mil neid oli 7,1 miljonit.

13:35

Kiievi ja selle ümbruse morgides hoitakse 1020 tsiviilelaniku laipa

Kiievi ja selle ümbruse surnukuurides on pärast Vene vägede taandumist 1020 tsiviilelanike surnukeha, vahendab BNS.

“1020 tsiviilelaniku surnukeha, ainult tsiviilisikute oma kõigil Kiievi oblasti aladel,” ütles asepeaminister Olga Stefanišõna Borodjankas AFP-le.

“Need ei ole ainult hoonetest, vaid ka tänavatelt kokku korjatud tsiviilisikud,” lisas ta, öeldes, et need inimesed on surnud alates Vene vägede sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril.

Kiievi oblasti politsei teatas äsja, et pealinnast 54 kilomeetri kauguselt Borodjankast leiti ühishaudadest üheksa inimese säilmed.

Oblastikuberner Oleksandr Pavliuk ütles, et ohvrid olid tapetud või surnuks piinatud.

Kohtueksperdid uurivad surnukehi, aga Pavliuki sõnul nägi ta ise surnuid, kel olid käed selja taha ja jalad kokku seotud ning kuulihaavad peas.

Vene väede taandumine Kiievi ümbrusest tõi päevavalgele toime pandud tapatalgud. Ukraina võimud süüdistavad Venemaad genotsiidis.

10:43

Ukrainas on surma saanud 21 000 Vene sõdurit

Venemaa on Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel alates täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 24. veebruaril kaotanud juba ligikaudu 21 000 sõdurit, vahendab uudisteagentuur Ukrinform.

Samuti kaotasid Vene relvajõud 829 peamist lahingutanki, 2118 soomuslahingumasinat, 393 suurtükiväesüsteemi, 136 raketiheitjat, 67 õhutõrjeüksust, 172 lennukit, 151 helikopterit, 1508 sõidukit, kaheksa sõjalaeva, 76 tankerit ja 166 drooni, 27 ühikut eritehnikat ja neli taktikalist raketiheitjat.

10:37

Putin ei pea tormijooksu Mariupoli Azovstalile otstarbekaks

Venemaa president Vladimir Putin keelas neljapäeval Vene sõjaväel Ukrainas Mariupolis asuva Azovstali tehasele tormijoosta, vaid käskis selle sisse piirata nii, “et kärbes ka läbi ei lendaks”, vahendab BNS.

“Pean kavandatavat tormijooksu tööstusalale ebasobivaks, käsin selle tühistada,” ütles ta kohtumisel Venemaa kaitseministri Sergei Šoiguga.

Šoigu teatas riigipeale, et Vene väed on võtnud Mariupoli oma kontrolli alla ja Ukraina viimased jõud jäid Azovstali.

“See on juhtum, kus me peame mõtlema, see tähendab, me peame alati mõtlema ja antud juhul veelgi rohkem oma sõdurite ja ohvitseride elude ja tervise säästmisele,” selgitas Putin.

Tema sõnul “ei ole vaja ronida neisse katakombidesse ja roomata nendes tööstusrajatistes maa all.”

“Sulgege see tööstusala nii, et kärbes ka läbi ei lendaks,” lisas Putin.

09:33

Mariupolist õnnestus evakueerida inimesi nelja bussiga

Vene vägede ümberpiiratud Ukraina sadamalinnast Mariupolist õnnestus kolmapäeval evakueerida inimesi nelja bussiga, vahendab BNS.

“Neljal evakueerimisbussil õnnestus eile lahkuda linnast humanitaarkoridori kaudu,” ütles Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk sotsiaalmeedia postituses.

Ta lisas, et neljapäeval püütakse jätkata naiste, laste ja eakate evakueerimist.

05:53

Valge Maja: Biden teeb neljapäeval avalduse seoses olukorraga Ukrainas

USA president Joe Biden teeb neljapäeval avalduse seoses olukorraga Ukrainas, vahendab BNS.

Biden peaks kava kohaselt avalduse tegema Washingtoni aja järgi neljapäeva hommikul ehk Eesti ja Ukraina aja järgi kella 16.45 paiku.

05:44

Punane Rist eitas Kiievi süüdistusi oma töö kooskõlastamisest Moskvaga

Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) eitas kolmapäeval Ukraina ülemraada inimõigusvoliniku Ljudmõla Denõssova süüdistust, mille kohaselt teeb rahvusvaheline organisatsioon oma tööd Ukrainas seda Moskvaga kooskõlastades, vahendab BNS.

Denõssova mõistis hukka ICRC läinud kuul tehtud avalduse, mille kohaselt oli neil kavas avada harukontor Venemaa lõunaosas Rostovis, et aidata Ukraina põgenikke, kes Kiievi sõnul on tegelikult hoopis sunniviisiliselt Venemaale küüditatud.

“Rahvusvaheline Punane Rist ei täida oma mandaati, olen selles kindel,” ütles Denõssova Ukraina telekanalile kolmapäeval, pärast kohtumist ICRC Ukraina kontori juhiga.

Denõssova viitas küüditatute puhul ÜRO andmetele, mille kohaselt on Venemaale viidud sõja käigus umbes 550 000 ukrainlast, nende hulgas 121 000 last. Kiievi võimudel ei ole teavet küüditatute andmete kohta, samuti mitte nende heaolu või asukoha kohta.

“Kus nad on? Filtreerimislaagrites? Ajutistes keskustes?” küsis Denõssova.

Ta lisas, et oli küsinud oma Vene kolleegilt Tatjana Moskalkovalt ning ka ICRC-lt abi nende põgenike kohta teabe saamiseks ja Ukrainasse naasmise korraldamiseks, ent talle on laekunud “null vastust nii temalt kui Punaselt Ristilt”.

Küsimusele, kas Denõssova kahtlustab, et Punane Rist teeb oma tööd kooskõlas Venemaaga, vastas inimõigusvolinik: “Jah, ma kahtlustan, et nad teevad.”

ICRC tõrjus jõuliselt Kiievi süüdistuse.

03:25

Ukraina luure: okupantidele anti käsk kõik Popasna sõjavangid tappa

Ukraina luureohvitseride pealt kuulatud Vene sõjaväelaste vestlustest selgub, et viimastele on antud käsk tappa Luhanski oblastis asuvas Popasna piirkonnas kõik Ukraina relvajõudude sõjavangid, vahendab BNS.

“Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat kuulis pealt okupantide vahelist vestlust, milles viidati korraldusele tappa kõik Ukraina relvajõudude sõjavangid Popasna piirkonnas (Luhanski oblastis),” teatas ministeerium oma Telegram-kanalil kolmapäeva õhtul.

“See on avalik sõjakuritegu, rahvusvahelise õiguse rikkumine ja järjekordne ilmekas näide sellest, et Vene armee on mõrvarid, vägistajad ja marodöörid ning üldse mitte nagu sõjavägi peaks olema. Hoiatame veel kord, et sõjakuritegudel ei ole aegumistähtaega ja garanteerime, et kõik sõjaroimarid saavad õiglase karistuse!” ütlesid Ukraina luureohvitserid.

20. aprill 2022

23:18

Ukraina tegi ettepaneku pidada Vene poolega kõnelusi Mariupolis

Ukraina tegi kolmapäeval ettepaneku pidada Venemaaga läbirääkimiste “erakorraline voor” maha ümberpiiratud Mariupoli linnas, vahendab BNS.

“Jah. Ilma mingite tingimusteta. Me oleme valmis pidama “läbirääkimiste erakorralise vooru” just nimelt Mariupolis,” ütles Ukraina presidendi kantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak, Ukraina delegatsiooni üks peamisi läbirääkijaid Twitteris.

“Üks-ühele. Kaks-kahele. Et päästa meie poisse, Aasovit, sõjaväelasi, tsiviilisikuid, lapsi, elusaid ja haavatuid. Kõiki. Sest nad on meie omad. Sest nad on mu südames. Igavesti.”

21:49

Kiiev: evakuatsioon Mariupolist ei toiminud

Katsed evakueerida tsiviilisikuid Ukraina ümberpiiratud linnast Mariupolist läksid kolmapäeval taaskord luhta, kuna Venemaa väeüksused jätkasid linna pommitamist, vahendab BNS.

“Kahjuks ei toiminud täna Mariupolist välja viiv humanitaarkoridor nagu oli kavandatud,” ütles asepeaminister Irõna Vereštšuk Telegram-kanalil.

Vereštšuk süüdistas Vene väeüksuseid suutmatusest kinni pidada ajutisest relvarahust, mida oleks vaja konvoi turvalise teekonna jaoks, sest vene komandörid ei suuda tema sõnul oma sõjaväelasi kontrollida.

19:44

Pentagon ei näe Venemaa mandritevahelise raketi katsetuses ohtu

Pentagon ei näe Venemaa uue tuumavõimekusega mandritevahelise ballistilise raketi katsetuses ohtu USA-le ja selle liitlastele, vahendab BNS.

Moskva “teavitas” Washingtoni katsest vastavalt oma tuumalepingust tulenevatele kohustustele ja “see ei olnud üllatus”, ütles kolmapäeval Pentagoni pressiesindaja John Kirby.

USA kaitseministeerium “ei ole pidanud katsetust Ühendriikidele ega selle liitlastele ohuks”, ütles ta ajakirjanikele.

19:42

ÜRO juht palus kohtumist Putini ja Zelenskõiga

ÜRO peasekretär António Guterres on palunud kohtumist Venemaa ja Ukraina presidendiga nende pealinnades, vahendab BNS.

Kuna Ukrainas sõda käib, esitas Guterres selle palve kirjades, mis saadeti teisipäeval Vene presidendile Vladimir Putinile ja tema Ukraina kolleegile Volodõmõr Zelenskõile, ütles ÜRO pressiesindaja Stéphane Dujarric.

ÜRO on pärast Venemaa sissetungi algust 24. veebruaril suuresti marginaliseeritud, osalt seetõttu, et sõda on lõhestanud ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed – USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina ja Venemaa.

Hiina on keeldunud invasiooni hukka mõistmast, kujutades Venemaad kui ohvrit, keda lääneriigid on üritanud nõrgestada.

Teisipäeval saadetud kirjadega püüdis Guterres ärgitada dialoogile sõja lõpetamiseks.

“Praegusel ränga ohu ja tagajärgedega ajal soovib ta arutada kiireloomulisi samme rahu saavutamiseks Ukrainas,” ütles Dujarric.

Guterres on Zelenskõiga alates sõja algusest suhelnud vähe, rääkides temaga vaid korra, 26. märtsil telefoni teel.

Putin ei ole Guterrese telefonikõnesid vastu võtnud ega temaga suhelnud, kuna ÜRO juht väitis, et invasioon rikub ÜRO hartat.

19:04

Zelenskõi: EL-iga liitumine on Ukraina prioriteet

Euroopa Liidu liikmesus on Ukraina jaoks priroteet, ütles president Volodõmõr Zelenskõi kolmapäeval ühisel pressikonverentsil Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheliga, vahendab BNS.

“Mis puutub tulevasse EL-i liikmesusse, siis see on meie riigi jaoks prioriteet, et tugevdada meie rahvast, kes on valmis kaitsma oma maad Venemaa sissetungijate vastu isegi ilma relvadeta,” ütles Zelenskõi.

16:33

Vene invasioonist alates on Ukrainasse naasnud miljon inimest

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril on kodumaale tagasi pöördunud üle miljoni ukrainlase, vahendab BNS.

“Selle aja jooksul on Ukrainasse sisenenud 1,1 miljonit kodanikku,” ütles piirivalve esindaja Andri Demtšenko kolmapäeval.

Sõja puhkemisest saadik on mõlemas suunas Ukraina piiri ületanud ligi viis miljonit inimest, lisas ta.

15:05

ÜRO: sõja eest on Ukrainast põgenenud üle viie miljoni inimese

Pärast Venemaa sissetungi on Ukrainast sõja eest pagenud üle viie miljoni inimese, ilmnes kolmapäeval ÜRO andmetest, vahendab BNS.

Tegemist on kõige kiiremini kasvava põgenikekriisiga Euroopas pärast Teist maailmasõda.

ÜRO pagulasameti UNHCR teatel on alates 24. veebruarist Ukrainast pagenud 5 034 439 inimest.

10:42

Vene oligarh mõistis hukka Vene veresauna Ukrainas

Vene oligarh Oleg Tinkov mõistis teisipäeval hukka “veresauna” Ukrainas ja kutsus läänt üles aitama lõpetada see “hullumeelne sõda”.

Tinkov väitis internetis, et 90 protsenti venelastest on sõja vastu ning nimetas Vene vägesid “sitaseks armeeks”, vahendab BNS.

Tinkov on üks tuntumaid Venemaa ettevõtjaid, kes rajas 2006. aastal Tinkoff panga. Viimastel aastatel ei ole ta Venemaal elanud.

Venemaa president Vladimir Putin saatis väed 24. veebruaril Ukrainat “denatsifitseerima” ning alates sellest ajast on tuhanded inimesed tapetud ja enam kui 12 miljonit inimest on sunnitud oma kodudest lahkuma.

“Pohmelliga üles ärgates said kindralid aru, et neil on sitane armee,” kirjutas 54-aastane Tinkov Instagramis.

“Ja kuidas saab armeel hea olla, kui kõik muu riigis on jamps ning uppunud onupojapoliitikasse, lipitsemisse ja orjameelsusesse?”, küsis ta.

Lääne sanktsioonide alla langenud oligarh lisas, et ei näe mingit kasu hullumeelsest sõjast, mille tagajärjel surevad süütud inimesed ja sõdurid.

“Lugupeetud kollektiivne lääs, palun andke hr. Putinile selge väljapääs, et päästa tema nägu ja peatada see veresaun. Palun olge ratsionaalsem ja humanitaarsem,” jätkas ta oma sõnumit inglise keeles.

Ta väitis samuti, et 90 protsenti inimestest on Venemaal sõja vastu ning Kremli ametiisikud on šokis sellest, et nad ei saa enam lastega Vahemere äärde puhkusele minna.

Tinkoffi pank ütles avalduses, et ei kommenteeri Tinkovi isiklikku arvamust, öeldes, sest ta ei langeta enam otsuseid Tinkoffi kaubamärgi all olevate ettevõtete tegevuse kohta.

Enne sanktsioonide kehtestamist oli Tinkov tuline Putini toetaja.

Mõned aastad tagasi Juri Dudile antud intervjuus ütles Tinkov, et Putin peaks valitsema veel vähemalt 33 ametiaega.

“Ja üldse – Putin tuleks kuulutada imperaatoriks, sest Venemaal mingi demokraatia mitte kunagi ei kodune. Ma olen selles veendunud. Mind võib tükkideks lõigata, aga nii on,” leidis Tinkov.

10:23

Venemaa veab Luganskis veoautoga oma sõdurite surnukehi  

Luganski oblasti sõjaväelise režiimi juht Sergei Gaidai ütles, et Vene väed on Luganski oblastis kandnud suuri kaotusi. Gaidai sõnul veetakse hukkunud Vene sõdurite surnukehi suurte veoautodega. Sellest teatab Ukraina uudisteagentuur Unian.  

Gaidai sõnul on piirkonna haiglad haavatud venelasi täis. Oma videosõnumis nimetab ta vene sõdureid „orkideks“.  

Öö vastu kolmapäeva oli aga Gaidai sõnul ebatavaliselt rahulik.  

Ukraina teatel üritas Venemaa murda esmaspäeval läbi Ukraina kaitse Luganski, Donetski ja Harkivi oblastisse. 

09:52

Ukraina kinnitas eelkokkulepet tsiviilisikute lahkumiseks Mariupolist

Ukraina teatas, et on Vene vägedega kolmapäevaks kokku leppinud turvakoridori, et tsiviilisikud saaksid laastatud Mariupoli linnast lahkuda, vahendab BNS.

“Meil on õnnestunud saada eelkokkulepe naiste, laste ja eakate humanitaarkoridori osas,” kirjutas Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk Telegramis.

02:35

Zelenskõi: Ukrainale antavad relvad aitavad päästa tuhandeid elusid

Relvad, mida lääneriigid partneritena Ukrainale annavad, võimaldavad päästa tuhandeid elusid, ütles teisipäeval president Volodõmõr Zelenskõi.

Tema sõnul on praegu peaaegu kogu Vene relvajõudude lahinguvalmis osa koondunud Ukraina territooriumile ja Venemaa piirialadele, vahendab BNS.

“Nad saatsid Ukraina vastu peaaegu kõiki ja peaaegu kõike, mis on võimeline meiega võitlema. Seetõttu astume selles vastasseisus, selles kaitses, kogu maailma silme all, reaalselt vastu armeele, mida peeti võimsuselt teiseks või kolmandaks. Ja see, kui tugevalt meie relvajõud kinni peavad, kui julgelt kaitseb kogu meie rahvas, näitab, et globaalsetes reitingutes väärib Ukraina armee juba pikka aega kõrgemat kohta kui Venemaa,” ütles Zelenskõi teisipäeva õhtul edastatud pöördumises.

Zelenskõi hinnangul oleks sõda juba lõppenud, kui Ukrainal oleks olnud juurdepääs kõikidele relvadele, mida ta vajab ja mis on olemas Ukraina partneritel läänes.

“Oleksime juba rahu tagasi toonud ja vabastanud meie territooriumi okupantidest,” lisas ta.

“Kui me saame just nüüd selle, mida mõned partnerid on planeerinud anda Ukrainale lähinädalatel, võimaldaks see päästa tuhandeid elusid,” rõhutas president. “Loodan, et partnerid kuulevad seda teesi ja mõistavad, lõpuks, et iga päev on oluline.”

01:44

Meedia: USA valmistub teatama uuest sõjalisest abist Ukrainale

USA kavatseb sel nädalal teatada uuest sõjalise abi paketist Ukrainale, edastas teisipäeval telekanal NBC viitega Ühendriikide administratsiooni esindajatele.

Ametnike sõnul on oodata, et uus pakett on mahult võrreldav eelmise abipaketiga, mille suuruseks hinnati 800 miljonit dollarit, vahendab BNS.

“Ootuspäraselt sisaldab pakett täiendavalt haubitsaid ja kümneid tuhandeid mürske,” edastas telekanal viitega kahele ametnikule.

USA president Joe Biden teatas varem teisipäeval, et Washington kavatseb tõepoolest anda Kiievile suurtükiväerelvi. Sama lubasid ka Suurbritannia ja Kanada liidrid.

19. aprill 2022

23:46

Pentagon: Ukraina on saanud hävituslennukeid ja lennukidetaile

Ukraina on saanud hävituslennukeid ja lennukidetaile, mis tugevdavad selle riigi õhujõude seismaks vastu Vene vägede rünnakutele, vahendab BNS.

USA kaitseministeerium ei soostunud täpsustama, kui palju, millist tüüpi ja mis päritolu lennukeid on Ukraina saanud.

Pentagoni kõneisik John Kirby ütles ajakirjanikele, et Ukraina relvajõududel on praegu rohkem lennukeid kui kaks nädalat tagasi.

Ta lisas, et USA on aidanud transportida teatud täiendavaid varuosi, mida need lennukid vajavad.

“Me ei ole transportinud terviklikke lennukeid,” lisas Kirby.

22:13

Ametnik: Ukrainas võitleb Vene vägede ridades kuni 20 000 palgasõdurit

Ukrainas võitleb Vene vägede ridades kuni 20 000 palgasõdurit Vene erasõjafirmast Wagner, samuti Süüriast ja Liibüast, vahendab BNS.

“Mis puutub nende võimekusi, see on jalavägi. Neil ei ole rasketehnikat ega -relvi. See on rohkem jalavägi,” ütles anonüümseks jääda soovinud ametnik Washingtonis ajakirjanikele.

“Neid mehi kasutatakse peamiselt massina Ukraina vastupanu vastu,” lisas ta.

Ametniku sõnul on raske öelda, kui palju on 10 000 – 20 000 palgasõduri seas Wagneri grupi võitlejaid ning kui palju on neid Süüriast ja Liibüast.

Ta märkis, et toimunud on võitlejate toimetamine Liibüast ja Süüriast Ukraina idaossa Donbassi.

Märtsi lõpus teatas Briti kaitseministeerium, et Ukrainas osaleb lahingutes üle 1000 Wagneri võitleja, nende seas ka organisatsiooni kõrged juhid.

Euroopa ametnik prognoosis, et nelja kuni kuue kuu pärast on sõda tõenäoliselt ummikseisus. Läbirääkimised Venemaa ja Ukraina vahel võivad jõuda lõpule sügisel ning sõda lõppeda enne talve algust.

19:30

Kuberner: lahingud Mariupolis kestavad

Lahingud Ukraina ja Vene vägede vahel strateegiliselt olulises Mariupoli sadamalinnas kestavad, ütles Donetski oblasti kuberner teisipäeval CNN-ile, vahendab BNS.

“Mariupolis käivad lahingud. Toimuvad tänavalahingud,” ütles kuberner Pavlo Kõrõlenko, lisades, et Ukraina väed on “ägeda mürsutule all”, kuid “jätkavad Mariupoli kaitsmist”.

“On teatud piirkonnad, kus jätkuvad tänavalahingud. Ma ei saa öelda, et venelased neid (piirkondi) kontrolliks,” lausus Kõrõlenko ja märkis, et võideldakse mitte ainult käsirelvade, vaid ka tankidega.

Sõltumatut kinnitust kummagi poole väidetele ei ole võimalik saada.

Vene väed on arvatavalt tunginud linna sisse ja surunud Ukraina sõdurid sadama lähedal asuvatesse tehastesse, kus on ulatuslik maa-alune tunnelivõrgustik.

Moskva kutsus teisipäeval Ukraina vägesid Mariupolis alla andma.

Vene kaitseministeeriumi teatel on Azovstali metallurgiakombinaadis redutavad Ukraina väed silmitsi “katastroofilise olukorraga”.

“Kõigile, kes relvad maha panevad, tagatakse ellujäämine,” seisis ultimaatumis.

Mariupoli linnavalitsuse teatel on tehases varjul ka sajad tsiviilelanikud.

“Metallurgiakombinaadi maa-alustes varjendites on vähemalt 1000 tsiviilelanikku. Peamiselt naised, lapsed ja vanurid,” teatati suhtlusvõrgustikus Telegram.

Venemaa väitis läinud nädalal, et ühes teises Mariupoli tehases andis alla üle tuhande Ukraina sõduri.

Venemeelsete separatistide sõnul on Azovstali tehases veel mitusada Ukraina võitlejat.

Mariupolis on arvatavalt tapetud tuhandeid tsiviilelanikke ja linnast põgenenud on rääkinud õudustest.

19:17

Kuberner: Harkivis hukkus uues mürsutules kolm inimest

Ukraina suuruselt teises linnas Harkivis hukkus Vene vägede uues mürsutules vähemalt kolm inimest ja 21 sai viga, ütlesid teisipäeval kohalikud võimud, vahendab BNS.

Teadaanne tuli päev pärast viis inimelu nõudnud rünnakuid linna vastu, mis asub Venemaa piiri lähistel.

“Praeguse seisuga sai Harkivis kahjuks kolm inimest surma,” ütles kuberner Oleg Sinegubov Telegramis.

Ametnik ütles meediakanalile Hromadske, et rünnakutes sai neljas erinevas elurajoonis viga 21 inimest.

“Mürsutule intensiivsus on kasvanud,” ütles Sinegubov, kutsudes elanikke varjuma ja mitte välja minema.

Esmaspäeval tapeti Vene rünnakutes Harkivi vastu viis inimest ja 15 sai viga, ütlesid võimud.

Harkivis oli enne Venemaa sissetungi pea 1,5 miljonit elanikku. Linn on jätkuvalt Ukraina kontrolli all, kuid Kiiev kardab, et linnast võib saada sihtmärk Venemaa uues pealetungis.

13:08

Harkivis hukkus Vene vägede rünnakus viis tsiviilisikut

Harkivis sai teisipäeval Vene vägede raketirünnakus surma viis tsiviilelanikku, ütles Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnjehubov.

Kuberneri sõnul sai rünnakus Harkivi kesklinnale ja eeslinnadele 17 elanikku vigastada, vahendab BNS.

Vene väed on rünnanud Ukraina suuruselt teist linna Harkivit sõja algusest peale.

11:39

Venemaa ärgitas Ukraina vägesid koheselt relvi maha panema

Venemaa kutsus teisipäeval Ukraina vägesid koheselt relvi maha panema ning esitas uue ultimaatumi Mariupoli kaitsjatele vastupanu lõpetamiseks, vahendab BNS.

Vene kaitseministeerium esitas ultimaatumi pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi oli esmaspäeva õhtul teatanud, et Venemaa on alustanud suurpealetungi Donbassile.

“Me kutsume Kiievi võime ilmutama mõistlikkust ning andma vastavad korraldused võitlejatele, et nad peataksid oma arutu vastupanu,” ütles ministeerium.

“Aga mõistes, et Kiievi võimudelt nad sellist korraldust ega käsku ei saa, kutsume (võitlejaid) langetama selle otsuse vabatahtlikult ja relvad maha panema.”

Maismaa pealetungi Ida-Ukrainas avalduses ei mainitud.

Vene kaitseministeerium hoiatas aga, et Moskval on “reaalajas tõendeid kohutavatest uutest kuritegudest, mida Kiievi režiim ette valmistab”.

Ministeerium lisas, et Mariupolis vastupanu jätkavad Ukraina võitlejad on “katastroofilises olukorras”.

“Vene relvajõud pakuvad taas kord natsionalistlikele pataljonidele ja välismaa palgasõduritele võimalust kogu sõjategevus lõpetada ja keskpäevast alates relvad maha panna.”

“Kõigile, kes relvad maha panevad, tagatakse ellujäämine.”

10:18

Kolmandat päeva järjest ei saa Ukrainas tsiviilisikuid evakueerida

Kolmandat päeva järjest ei ole Ukrainas tsiviilisikute evakueerimiseks humanitaarkoridore, sest selleks puudub Venemaa nõusolek, vahendab BNS.

“Täna, 19. aprillil, humanitaarkoridori kahjuks ei ole,” kirjutas Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk teisipäeval Telegramis. “Donbassi intensiivne pommitamine jätkub,” lisas ta.

09:07

Šmõhal: Mariupol pole langenud

Ukraina nädalate kaupa Vene vägede piiramisrõngas olev sadamalinn Mariupol pole alla andnud, vahendab BNS.

“Linna pole käst antud. Seal on endiselt meie väed ja sõdurid, kes võitlevad lõpuni. Nad on endiselt Mariupolis,” kinnitas Ukraina peaminister Denõss Šmõhal USA telekanalile ABC.

Kuigi peaaegu kogu sadamalinn on Venemaa kontrolli all, on Mariupoli suure terasetehase Azovstali piirkonnas ja sadamas on endiselt Ukraina sõdurid.

Venelased nõudsid nädalavahetusel ukrainlastelt allaandmist, kuid sõdurid jätkasid vastupanu.

06:42

Ukraina teatas seitsme Vene õhusihtmärgi hävitamisest ööpäevaga

Ukraina õhutõrje hävitas esmaspäeval seitse Vene okupantide õhusihtmärki – ühe hävitaja Su-30, neli drooni ja kolm tiibraketti, vahendab BNS.

Ukraina relvajõudude kindralstaabi andmeil on sissetungi algusest saadik hukkunud ligi 20 600 Vene sõdurit.

Ukraina sõjavägi on hävitanud 790 Vene tanki, 2041 lahingsoomukit, 381 suurtükki, 130 mitmikraketiheitjat, 67 õhutõrjeseadeldisy, 167 lennukit, 147 helikopterit, 1487 sõjaväeautot, kaheksa laeva/kaatrit ja 155 operatiiv-taktikalist mehitamata õhusõidukit.

06:27

Vene sõjalaevad taandusid 200 km kaugusele Ukraina rannikust

Venemaa raketi- ja dessantlaevad taandusid Mustas meres pea 200 kilomeetri kaugusele rannikust, vahendab BNS.

Seejuures märgitakse, et tsiviillaevade blokeerimine ja raketilöökide oht püsib.

“Lõuna julgeoleku- ja kaitsejõud tõrjuvad ühtse rindena kõiki vaenuilminguid alates sõjalistest kokkupõrgetest kuni sabotaaži paljastamise ja lõpetamiseni,” kinnitas väejuhatus.

Lõuna operatiivväejuhatuse andmeil tõrjusid Ukraina sõdurid esmaspäeval Hersoni oblastis Oleksandrivka piirkonnas vaenlase rünnaku, tapsid 28 okupanti ja hävitasid viis Vene tehnikaühikut.

13. aprillil tabasid Mustal merel Vene raketiristlejat Moskva Ukraina tiibraketid Neptune. Ukraina väejuhatuse teatel sai laev selle tagajärjel kannatada, süttis põlema, läks ümber ja uppus.

02:21

Itaalia hakkab saatma Ukrainale relvi

Itaalia parlament otsustas pea ühehäälselt tarnida Ukrainale relvi, ütles peaminister Mario Draghi esmaspäeval usutluses päevalehele Corriere della Sera. Draghi sõnul tuleb ukrainlastele anda võimalus end kaitsta, vahendab BNS.

“Sanktsioone on vaja agressori nõrgestamiseks, kuid need ei saa vägesid lühikeses vaates peatada. Selleks peab ukrainlasi otse aitama, mida me ka teeme. Selle tegemata jätmine tähendaks öelda neile: alistuge, nõustuge orjuse ja allumisega – see on vastuolus meie euroopalike väärtustega,” ütles Draghi.

Tema sõnul ei näe ta mingeid märke, et ukrainlased Vene okupatsiooniga lepiksid.

01:05

Valge Maja: Bidenil ei ole kavas Kiievit külastada

USA president Joe Biden ei kavatse külastada Kiievit, kuigi Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi on ärgitanud seda Ühendriikide toetuse näitamiseks tegema, vahendab BNS.

“Presidendil pole plaanis minna. Lubage mul seda lihtsalt korrata,” ütles pressisesindaja Jen Psaki ajakirjanikele.

Rida Euroopa liidreid on käinud Kiievis ja kohtunud Zelenskõiga.

Samas kujutaks Bideni visiit endast keerulisemat julgeolekuväljakutset. Bideni administratsioon on öelnud, et soovib selle asemel saata kõrge ametiisiku, kelleks on nüüd tõenäoliselt välisminister Antony Blinken või kaitseminister Lloyd Austin.

Läinud nädalal ütles Biden, et “me teeme selle kohta otsuse”, kuigi segas vett, vastates “jah” reporteri küsimusele tema enda võimaliku Kiievi-külastuse kohta.

Psaki selgitas esmaspäeval, et “kui keegi peaks minema …, siis me ei kirjeldaks julgeolekukaalutlustel ei siin ega kusagil mujal, kes, kas ja millal.”

Bideni pressiesindaja kinnitas ka, et on lootust avada Kiievis taas USA saatkond, kuigi ta ei pakkunud välja tähtaega.

“See on kindlasti meie eesmärk. Ilmselgelt on diplomaatiline kohalolek oluline,” ütles Psaki.

Pühapäeval CNN-i eetris olnud usutluses avaldas Zelenskõi arvamust, et Biden tuleb, “aga see on loomulikult tema otsus ja sõltub julgeolekuolukorrast”.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kiitis pühapäeval CBS-ile antud intervjuus Bideni senist toetust oma riigile ja ütles, et USA liidri visiit oleks “oluline toetussõnum”.

“Kahe presidendi otsekohtumine võiks samuti sillutada teed uutele USA relvatarnetele …. ning ka aruteludele selle konflikti võimaliku poliitilise lahenduse üle,” lisas ta.

18. aprill 2022

23:52

Zelenskõi kinnitas Venemaa pealetungi algust Ida-Ukrainas

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas esmaspäeval Venemaa ulatusliku pealetungi algust riigi idaosas Donbassi piirkonnas, vahendab BNS.

“Nüüd saame kinnitada, et Vene väed on alustanud lahingut Donbassi pärast, mida nad on pikka aega ette valmistanud. Suur osa Vene armeest on nüüd sellele pealetungile keskendunud,” ütles ta sõnumirakenduses Telegram.

“Ükskõik kui palju Vene sõdureid siia ka tuuakse, me võitleme. Me kaitseme ennast.”

Lahingud Ida-Ukrainas on ägenenud pärast seda, kui Venemaa tõmbas väed pealinna Kiievi ümbrusest välja ja suunas oma jõupingutused Donbassile, mida Moskva-meelsed separatistid on osaliselt kontrollinud alates 2014. aastast.

Vahetult enne Zelenskõi pöördumist teatas Venemaa prognoositud rünnaku algusest ka Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai.

“See on põrgu. Rünnak on alanud, see, millest oleme rääkinud juba nädalaid. Rubižnes ja Popasnas toimuvad lakkamatud lahingud, võitlused käivad ka teistes rahumeelsetes linnades,” kirjutas ta Facebookis.

Kohalike võimude andmeil sai Donetski ja Luhanski oblastis esmaspäeval Vene rünnakutes surma vähemalt kaheksa rahulikku elanikku. Neli tsiviilisikut hukkus katsel põgeneda Kremenna linnast, kirjutas Telegramis Serhi Haidai. Veel neli sai surma Donetski pommitamisel, ütles oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko.

Ukraina relvajõud on juba nädalaid ennustanud Venemaa suurpealetungi Donbassis.

Vene president Vladimir Putin tõi oma sõjalise operatsiooni põhjenduseks vajaduse päästa piirkonna venekeelne elanikkonda tema sõnul neonatsliku Kiievi režiimi “genotsiidi” eest.

Putin tunnustas vahetult enne 24. veebruaril alanud täiemahulist sissetungi isehakanud Donetski ja Luhanski vabariigi iseseisvust.

23:04

Ukraina kinnitas Venemaa uue pealetungifaasi algust Donbassis

Ukraina riiklik julgeolekunõukogu kinnitas esmaspäeval Venemaa uue pealetungifaasi algust riigi idaosas, nõukogu sekretäri Oleksi Danilovi sõnul õnnestus okupantidel läbi murda kahes linnas, vahendab BNS.

“See on ametlik avaldus. Täna hommikul üritasid okupandid pea kogu Donetski, Luhanski ja Harkivi oblasti rindejoonel meie kaitsest läbi murda. Õnneks peavad meie sõjaväelased vastu, nad murdsid läbi vaid kahes linnas. Need on Kremennaja ja veel üks väikelinn,” ütles Danilov televisioonis.

“Võitlused jätkuvad, me ei loovuta oma territooriume ja täna algas neil katse alustada aktiivset faasi,” ütles Danilov.

Venemaa ulatusliku pealetungi algust Ida-Ukrainas kinnitas ka Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai.

“See on põrgu. Rünnak on alanud, see, millest oleme rääkinud juba nädalaid. Rubižnes ja Popasnas toimuvad pidevad lahingud, võitlused käivad ka teistes rahumeelsetes linnades,” kirjutas ta Facebookis.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas varem, et Donbassis on tuvastatud märke Venemaa ründeoperatsiooni algusest. Vene Föderatsiooni peamised jõupingutused on suunatud täieliku kontrolli kehtestamisele Donetski ja Luhanski oblasti territooriumi üle ning varem okupeeritud alade säilitamisele.

Kohalike võimude andmeil sai Donetski ja Luhanski oblastis esmaspäeval Vene rünnakutes surma vähemalt kaheksa rahulikku elanikku. Neli tsiviilisikut hukkus katsel põgeneda Kremenna linnast, kirjutas Telegramis Serhi Haidai. Veel neli sai surma Donetski pommitamisel, ütles oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko.

22:30

Ukraina idaosas hukkus Venemaa rünnakutes kaheksa tsivilisti

Ukraina idaosas Donetski ja Luhanski oblastis sai esmaspäeval Venemaa rünnakutes surma vähemalt kaheksa rahulikku elanikku, teatasid kohalikud võimud, vahendab BNS.

Neli tsiviilisikut hukkus katsel põgeneda Kremenna linnast, kirjutas sõnumirakenduses Telegram oblasti kuberner Serhi Haidai. Veel neli sai surma Donetski pommitamisel, ütles oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko.

18:31

Putin autasustas Butša veresaunas süüdistatavat brigaadi

Venemaa president Vladimir Putin autasustas kõrge tiitliga brigaadi, mida Ukraina süüdistab sõjakuritegude toime panemises eriti võikal moel Kiievi lähistel asuvas Butša linnas, vahendab BNS.

Putini allkirjastatud määrusega antakse 64. motoriseeritud laskurbrigaadi liikmetele aunimetus “kaardiväelased” nende “massilise kangelaslikkuse, vapruse, vastupidavuse ja julguse eest”.

16:16

Venemaa hoiab Mariupoli juures filtratsioonilaagrites 20 0000 inimest

Vene vallutajad hoiavad Ukrainas Mariupoli lähedal asuvates filtreerimislaagrites vähemalt 20 000 ukrainlast, vahendab BNS.

“Uuendatud andmetel hoiavad sissetungijad täna Mangu-Mikilski-Jalta liinil asuvates filtreerimislaagrites vähemalt 20 000 inimest, takistades filtreerimisprotseduuri tahtliku venitamise ja aeglustamisega evakueerimist,” kirjutas linnapea nõunik Petro Andruštšenko Telegramis.

Lisaks on tema sõnul Bezõmjanne külas filtreerimislaagris umbes 5000-7000 inimest küüditamise ootel.

15:48

Läänemerel osaleb õppusel üle 10 Vene Balti laevastiku aluse

Läänemerel osaleb tulistamisõppusel rohkem kui 10 Venemaa Balti laevastiku laeva, vahendab BNS.

Laevade löögi- ja miinitõrjerühmad viivad läbi “allveelaevatõrjeõppuse kompleksi, matkides raketilööke tingliku vaenlase laevade pihta, lastes polügoonidel suurtükkidest märki erineva keerukusastmega õhu- ja meresihtmärkide pihta”, edastas esmaspäeval laevastiku pressiteenistus.

Rühmadesse kuuluvad väikesed raketilaevad Sovetsk, Odintsovo, Zeljonõi Dol, Geiser, raketipaadid Moršansk, Dimitrovgrad, miinitõrjelaevad Aleksandr Obuhhov, Leonid Sobolev, Viktor Sigalov, väikesed allveelaevad, dessantlaevad ja abilaevad.

Kokku on õppusesse kaasatud üle 1000 Balti laevastiku ja laevastiku merelennuväe sõjaväelase.

Sovetsk ja Odintsovo kuuluvad projekti 22800 väikeste raketilaevade hulka. Need on ette nähtud ülesannete täitmiseks merel sõjalaevaüksuste ja -rühmade koosseisus, aga ka üksikult. Need on varustatud tiibrakettidega Kalibr.

Zeljonõi Dol on projekti 21631 Bujan-M järgi ehitatud mitmeotstarbeline jõe-mere klassi laev, mis on loodud spetsiaalselt Kaspia ja Musta mere vajadusi arvestades.

Teadupoolest on kõik selle projekti laevad relvastatud kaheksast Kalibr tiibraketist koosneva kompleksiga.

Geiser on projekti 1234 Ovod järgi ehitatud väike raketilaev ja relvastatud laevatõrjerakettidega P-120 Malahit.

12:52

Kuleba: Mariupolist võib saada läbirääkimistel Venemaaga punane joon

Mariupolist võib läbirääkimistel Venemaaga saada punane joon, vahendab BNS.

“Meil ei ole välisministeeriumide tasandil Vene diplomaatidega viimastel nädalatel ühendust olnud. Ainus tasand on läbirääkimisrühm, kuhu kuuluvad mitmesuguste asutiste esindajad ja parlamendiliikmed,” ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba pühapäeval CBS Newsile.

“Nad jätkavad konsultatsioone asjatundjate tasemel. Kõrgetasemelisi läbirääkimisi ei peeta. Pärast Butšat muutus venelastega läbirääkimiste jätkamine eriti keeruliseks, kuid nagu mu president märkis, võib Mariupolist saada punane joon,” lisas ta.

Kuleba rõhutas, et olukord Mariupolis on sõjaliselt raske ja südantlõhestav.

“Linna ei ole enam olemas. Sinna jäänud Ukraina vägi ja suur rühm tsiviilelanikke on tegelikult Vene väe poolt sisse piiratud, nad jätkavad võitlust, kuid Vene väe käitumisest Mariupolis on ilmne, et nad on otsustanud pühkida selle linna maa pealt iga hinna eest,” ütles välisminister.

12:06

Vene sõdurid tapsid neli inimest Kreminnast põgenevas autos

Vene sõdurid tulistasid esmaspäeval Ukrainas Kreminnast (Luganski oblast) evakueeruda üritanud tsiviilisikutega autot, mille tagajärjel hukkus neli inimest, vahendab BNS.

“18. aprilli hommikul üritasid Kreminna elanikud evakueeruda oma sõidukitega. Venelased avasid tsiviilisikutega auto pihta tule. Neli inimest sai surma. Üks raskelt haavatu on endiselt sündmuskohal. Meedikud ei saa teda pideva tulistamise pärast ära tuua,” kirjutas Luganski oblasti sõjaväekuberner juht Sergi Gaidai Telegramis.

Ta täpsustas, et praeguseks on kontroll Kreminna üle kaotatud ning külas käivad tänavalahingud.

11:40

Kiiev peatas Vene rünnakute tõttu taas evakueerimise

Ukraina oli sunnitud esmaspäeval peatama Vene mürsurünnakute tõttu teist päeva järjest tsiviilisikute evakueerimise riigi idaosa linnadest, Kiiev süüdistas Moskvat põgenemisteede ründamises ja tõkestamises.

“Paraku ei ole 18. aprillil taas humanitaarkoridore. Vene okupandid rikuvad rahvusvahelist humanitaarõigust ega ole lõpetanud evakuatsiooniteede tõkestamist ja tulistamist,” ütles Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk sotsiaalmeedias.

11:12

Kuberner: Vene raketilöökides Lvivile hukkus vähemalt kuus inimest

Venemaa esmaspäevastes raketilöökides Lvivi linnale Ukraina lääneosas sai surma vähemalt kuus ja haavata kaheksa inimest, vahendab BNS.

“Hetkel võime kinnitada kuut hukkunut ja kaheksat haavatut. Ohvrite seas oli üks laps,” kirjutas Lvivi oblasti kuberner Maksõm Kozõtski sotsiaalmeedias.

09:41

Lvivi tabas Venemaa raketirünnak

Esmaspäeva varahommikul tulistas Vene sõjavägi Lvivi linna pihta viis raketti. Linnapea Andrei Sadovõi andis rünnakust teada suhtlusrakenduses Telegram, lisades, et asjaolusid selgitatakse, vahendab uudisteagentuur Ukrinform.

Linlastel soovitatakse jääda varjenditesse.

08:05

Mariupoli terasetehases varjuvad ka tsiviilisikud

Ukraina sadamalinna Mariupoli viimases vastupanukoldes Azovstali terasetehases varjavad end ka tsiviilisikud, teatas Mariupoli patrullpolitsei aseülem Mihhail Veršinin.

Mariupoli langemine annaks Moskvale sõja seni suurima võidu ja looks maismaaühenduse annekteeritud Krimmiga. Linna hiigelsuures 11 ruutkilomeetrise territooriumiga Azovstali terasetehases peavad endiselt vastu linna kaitsjad, keda Moskva hinnangul on mõni tuhat, vahendab BNS.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles nädalavahetuse teleusutluses, et Mariupolisse jäänud Ukraina sõdurid ja tsiviilisikud on Azovstali territooriumil sisuliselt sisse piiratud. Välisminister lisas, et linna kaitsjad jätkavad vastupanu, kuid Mariupolit “sisuliselt ei eksisteeri enam”.

Ukraina hinnangul on Mariupoli pommitamises ja tänavalahingutes saanud surma vähemalt 21 000 inimest.

07:14

Mariupoli kaitsjad valmistuvad viimseks lahinguks

Viimased Ukraina strateegilisse sadamalinna jäänud väed valmistuvad esmaspäeval viimseks lahinguks, Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas Venemaad soovis “hävitada” kogu Donbass. vahendab BNS.

Moskva ihkab Mariupolis võitu, et luua maismaakoridor juba annekteeritud Krimmiga. Ukraina on lubanud edasi võidelda ja linna kaitsta ning trotsib Venemaa pühapäevast ultimaatumit, mis nõudis, et Mariupoli terasetehases Azovstal sisse piiratud viimased võitlejad relvad maha paneksid ja alistuksid.

Ukraina võimud on kutsunud Donbassi elanikke Venemaa pealetungi eest lääne poole evakueeruma.

“Vene väed valmistuvad lähitulevikus meie riigi idaosas ründeoperatsiooniks. Nad tahavad Donbassi sõna otseses mõttes hävitada,” ütles Zelenskõi pühapäeva õhtul.

“Mariupol ei ole veel langenud,” ütles Ukraina peaminister Denõss Šmõgal. “Mariupolis on endiselt meie sõdurid. Nad võitlevad lõpuni.”

02:45

Harkivis sai Vene vägede rünnakutes surma vähemalt viis inimest

Sõjast räsitud Ukraina kirdeosas asuvas Harkivis sai pühapäeval Venemaa rünnakutes surma vähemalt viis ja haavata 13 inimest, vahendab BNS.

Harkivi oblasti tervishoiuosakonna juht Maksõm Haustov kinnitas surmajuhtumeid pärast rünnakuid, mis sündmuskohal viibinud AFP ajakirjanike sõnul süütasid riigi suuruselt teise linna eri paigus tulekahjusid ja lõhkusid kannatada saanud hoonete katuseid.

Ajakirjanikud nägid viit tulekahju Harkivi kesklinna elurajoonides, kus tuletõrjujad pidid ülemiste korruste leekides korteriteni jõudmiseks kasutama redeleid.

Rünnakud tekitasid tänavail paanikat, jalakäijad põgenesid ja autod kihutasid sündmuskohalt eemale.

Ühes kohas nägi AFP vereplekilist mantlit maas oleva värske vereloigu kõrval. Kohaliku elaniku sõnul kuulis ta kuut kuni kaheksat raketilööki.

“Kogu kodu mürises ja värises. Siis hakkas kõik ümberringi põlema,” kirjeldas 71-aastane mees agentuurile.

“Helistasin tuletõrjujatele. Nad ütlesid, et oleme teel, aga ka meid tulistatakse,” jätkas mees.

Mõne maja katuse olid plahvatused ära rebinud, paisates teele prahti.

“Teate, kuidas koer pauku kuuldes hakkab üleni värisema isegi siis, kui müra on kaugel? Ma olen nüüd selline. Kõik, iga osa minust, väriseb,” rääkis agentuurile 69-aastane Harkivi elanik Zinaida Nestriženko.

Pärast seda, kui Kreml loobus katsest Kiievit vallutada, on hoogustatud rünnakuid Ukraina idaosas, sealhulgas Harkivile, mis asub vaid 21 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.

Reedel hukkus linna elurajoonides pommitamisel 10 inimest. Laupäeval nõudsid rünnakud veel kaks inimelu.

17. aprill 2022

19:49

Peaminister: Ukraina sõdurid võitlevad Mariupolis lõpuni

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles pühapäeval, et strateegiliselt tähtis sadamalinn Mariupol ei ole langenud, lisades, et linna Vene vägede eest kaitsvad ümberpiiratud jõud “võitlevad lõpuni”.

Kuid kuna nende võitlejate saatus näib üha süngem, hoiatas välisminister Dmõtro Kuleba, et Vene väed näivad olevat otsustanud linna maatasa teha.

Ukraina ministrid rääkisid mõni tund pärast seda, kui oli kukkunud Venemaa esitatud ultimaatumi tähtaeg kindluselaadses metallurgiakombinaadis Azovstal asuvate võitlejate allaandmiseks.

“Linn pole ikka veel langenud,” ütles Šmõhal USA telekanali ABC saates “This Week”. “Seal on endiselt meie relvajõud, meie sõdurid. Nii et nad võitlevad lõpuni.”

CBS saates “Face the Nation” esinenud Kuleba ütles, et mitte ainult Ukraina sõdurid, vaid ka “suur rühm tsiviilisikuid” on sisuliselt ümber piiratud.

“Nad jätkavad võitlust, kuid Vene armee käitumise järgi Mariupolis tundub, et nad on otsustanud linna iga hinna eest maatasa teha.”

Mariupolit kaitsvate sõdurite meeleheitliku olukorra märgina ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval, et kui nad tapetakse, katkestatakse rahukõnelused Moskvaga.

Venemaa president Vladimir Putin oli juba varem öelnud, et kõnelused on “ummikus”.

Šmõhal ütles ABC-le, et “kui venelastele läbirääkimised ei meeldi, siis võitleme lõpuni. Me ei anna alla”.

“Me ei jäta oma riiki, perekondi ega maad. Me võitleme lõpuni.”

Küsimusele teadete kohta, mille kohaselt Putin usub, et Venemaa võidab sõja, vastas Shmõhal tõrjuvalt.

Kuigi mitu linna on piiramisrõngas, ei ole tema sõnul neist ükski – välja arvatud Herson lõunas – langenud. Tema sõnul on enam kui 900 linna ja asulat vabastatud.

Mariupoli vallutamine oleks aga Ukrainale nii strateegiliselt kui sümboolselt ränk löök, kuna see aitaks Moskval avada maismaatee Venemaa okupeeritud Krimmi poolsaarele.

Šmõhal palus taas lääneriikidel saata rohkem laskemoona ja relvi, et tugevdada vähemuses Ukraina vägesid, ning palus samal ajal ka rohkem rahalist abi.

Tema sõnul on riigis “tohutu humanitaarkatastroof” ja see vajab täiendavat abi, et päästa majandus.

“Praegu toimib ainult pool meie majandusest” ja Ukraina seisab silmitsi tohutu igakuise viie miljardi dollari suuruse eelarvepuudujäägiga,” ütles Šmõhal.

Ta märkis, et Ukraina ametnikud viibivad järgmisel nädalal Washingtonis, et juhtida Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi kevadisel kohtumisel tähelepanu riigi vajadustele.

18:14

Zelenskõi: Ukraina ei ole valmis idaterritooriume loovutama

Ukraina ei ole valmis sõja lõpetamise nimel loovutama riigi idaosas Venemaale alasid ning Ukraina sõjavägi on valmis Donbassis võitlema, ütles president Volodõmõr Zelenskõi pühapäeval CNN-ile. 

Zelenskõi ütles Kiievist antud usutluses Jake Tapperile, et Ukrainal pole garantiid, et Venemaa ei ürita uuesti Kiievit hõivata, kui see on Donbassi enda kontrolli alla saanud. 

“Seetõttu on meile väga tähtis mitte lasta neil jääda meie pinnale, sest see lahing… see võib mõjutada terve sõja kulgu,” ütles Zelenskõi. 

“Sest me ei usalda Vene sõjaväge ega Vene juhtkonda,” jätkas ta. “Seetõttu mõistame, et see, et me tõrjusime nad minema ja nad lahkusid, et nad põgenesid Kiievist eemale, põhjast, Tšernihivist ja sellest suunast, see ei tähenda, et kui neil õnnestub saada kätte Donbass, et nad ei tule sealt edasi Kiievi suunas.”

13:59

Mariupoli ametnikud lükkasid Vene ultimaatumi tagasi

Ukraina väed jätkavad Mariupoli kaitsmist Venemaa ultimaatumitest hoolimata,  kirjutas CNN pühapäeval viitega sadamalinna ametnikele.

Mariupoli linnapea nõunik vastas eitavalt Vene kaitseministeeriumi nõudmisele, et linnas endiselt vastupanu osutavad Ukraina sõjaväelased alistuks.

“Okupandid teatasid (laupäeva) õhtul, et nad loovad linna jäänud sõduritele “alistumiskoridori,”” ütles Petro Andriuštšenko Telegramis.

“Kuid tänase seisuga jätkavad meie kaitsjad kaitsmist,” lisas ta.

Strateegiliselt oluline Mariupoli sadamalinn lasub keset Venemaa hõivatud alasid Ida- ja Lõuna-Ukrainas, mida Vene väed püüavad ühendada.

Andriuštšenko sõnul jätkub vastupanu venelastele ka väljaspool Azovstali metallurgiakombinaati, millest on saanud Ukraina vägede kants Mariupolis.

“Hoolimata okupantide soovist näidata, nagu oleks vaenutegevus piiratud Azovstaliga, ei vasta see tegelikkusele,” lausus ta. “Läinud ööl toimusid lahingud Taganrogi tänavas, mis asub viie kilomeetri kaugusel Azovstalist.”

“Lahingu ajal pommitasid okupandid taas suurtükkidega eraelamuid. Ka sadamapiirkonna pommitamine on jätkunud,” lisas ta.

11:43

Venemaa väitel pommitati sõjatehast Kiievi lähistel

Vene väed jätkasid pühapäeval õhurünnakute hoogustamist Kiievile, Vene kaitseministeeriumi väitel hävitati Ukraina pealinna lähistel asuv sõjatehas.

“Õhust tulistatud täppisrelvad hävitasid öösel laskemoonatehase Brovarõ linna lähedal Kiievi oblastis,” teatas ministeerium Telegramis.

Brovarõ linnapea Igor Sapožko sõnul said “teatud taristuobjektid” pühapäeva varahommikul tabamuse.

Linnas viibiva AFP ajakirjaniku sõnul mingeid märke purustustest, tulest või suitsust aga pole.

Vene väed on viimastel päevadel andnud Kiievi lähistel asuvatele sõjatehastele mitu õhulööki.

Venemaa teatas läinud kuul, et taandub Ukraina põhjaosast, sealhulgas Kiievi oblastist, et keskenduda Donbassile riigi idaosas.

16. aprill 2022

12:45

Venemaa keelab Boris Johnsonil riiki siseneda

Moskva teatas laupäeval, et keelab Briti peaministril Boris Johnsonil ja veel mitmel kõrgel ametnikul Venemaale sisenemise.

Tegemist on vastusega Londoni sanktsioonidele Ukrainasse tungimise eest.

“See samm tehti vastuseks Londoni talitsematule info- ja poliitilisele kampaaniale eesmärgiga Venemaa rahvusvaheliselt isoleerida, luua tingimused meie riigi piiramiseks ja majanduse kägistamiseks,” ütles välisministeerium avalduses.

Sissesõidukeeld määrati ka välisminister Elizabeth Trussile, kaitseminiser Ben Wallace’ile, asepeaminister ja justiitsminister Domimic Raabile, rahandusminister Rishi Sunakile ja veel mitmele valitsusliikmele.

11:13

Vene väed pommitasid sõjatehast Kiievis

Venemaa hoogustas suhtelist rahuliku perioodi järel laupäeval taas õhurünnakuid Kiievile, tabamuse sai sõjatehas. 

Venemaa oli reedel hoiatanud, et suurendab rünnakuid Kiievile.

“Õhust tulistatud kaugmaa täppisrelvad hävitasid tootmishooned Kiievi relvatehase lähedal,” ütles Vene kaitseministeerium Telegramis.

Relvatehase piirkonnast tõusis suitsu ning sündmuspaigale saabusid politsei ja sõjavägi. Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas sotsiaalmeedias plahvatustest Darnõrskõi linnaosas.

Päev varem langes Vene rakett Kiievi lähistele, tabades tehast, kus toodeti rakette Neptune, millega Kiievi ja Washingtoni sõnul lasti neljapäeval põhja Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev, raketiristleja Moskva. Reedel merelt kaugmaarakettidega Vizari tehast rünnanud Venemaa väitel plahvatas Moskva pardal olnud laskemoon ja ristleja uppus, kui seda sadamasse pukseeriti.

Laupäevane õhurünnak Kiievile on esimene pärast Vene vägede taandumist märtsi lõpus, et väidetavalt keskenduda Donbassi pealetungile.

Kiievi oblasti kuberner Oleksandr Pavliuk ütles, et reedel tabas tabas linna veel vähemalt kaks rünnakut ja soovitas koju naasta soovivatel inimestel rahulikumat aega oodata.

Venemaa sissetungi alguses rünnati Kiievi elurajoone pidevalt, kuid Moskva eitas tsiviiltaristu sihikulevõtmist.

Pentagoni pressiesindaja ütles neljapäeval, et ristleja Moskva uppumine on Venemaa Musta mere laevastikule suur hoop.

“See on suur löök Venemaa Musta mere laevastikule. Laev oli võtmetähtsusega nende jõupingutustes saavutada Mustal merel mingisugune ülekaal,” ütles pressiesindaja John Kirby telekanalile CNN.

Andmed laeva enam kui 500 meeskonnaliikme saatuse kohta on vastukäivad. Mõnede ametnike sõnul toimetati ellujäänud teistele Vene laevadele, Ukraina võimud aga väitsid, et halva ilma tõttu ei sanud päästeoperatsioone läbi viia.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas reedel, et meeleheitel Venemaa võib kasutada tuumarelva, kui pealetung ei edene.

“Nad võivad seda teha, selles mõttes, et nad on võimelised. Neile ei loe inimelud midagi,” ütles Zelenskõi usutluses uudistekanalile CNN. 

Ka USA ametiisikud on varem hoiatanud, et nurka aetud Putin võib kasutada taktikalist tuumarelva. 

Praegu tundub Venemaa pealetungi fookus olevat Donbassi vallutamisel.

09:09

Meedia: Venemaa hoiatas USA-d sõjalise abi eest Ukrainale

Venemaa esitas USA-le ametliku kaebuse Ukrainale sõjalise abi andmise pärast, hoiatades “ettearvamatute tagajärgede” eest, kui Ukrainasse peaks jõudma nüüdisaegne revlastus, teatas Ühendriikide meedia.

Moskva hoiatas sel nädalal diplomaatilises noodis USA-d ja NATO-t Kiievile konfliktis Venemaaga “kõige tundlikumate” relvade andmise eest, öeldes, et seesugused saadetised lisavad õli tulle ja võivad tuua ettearvamatuid tagajärgi, vahendas ajaleht Washington Post.

USA president Joe Biden kiitis sel nädalal heaks sõjalise abi paketi Ukrainale julgeoleku valdkonnas 800 miljoni dollari väärtuses. See sisaldab ka koptereid, soomukeid, haubitsaid ja droone.

“Venelased räägivad meile eraviisiliselt täpselt seda sama, mida maailmale avalikult: et suur kogus abi, mis me oma Ukraina partneritele oleme andud, on osutunud erakordselt tõhusaks,” tsiteeris Post üht USA administratsiooni anonüümseks jäänud kõrget ametnikku.

Välisministeerium keeldus ametliku noodi teadet kommenteerimast. 

“Võime aga kinnitada, et oleme andnud koos liitlaste ja partneritega Ukrainale miljardite dollarite väärtuses julgeolekuabi, mida meie Ukraina partnerid kasutavad erakordselt efektiivselt oma riigi kaitsmisel Venemaa põhjendamatu agressiooni ja õõvastavate vägivallaaktide eest,” ütles ministeeriumi pressiesindaja.

New York Times kirjutas viitega USA ametnikele, et noot saadeti tavakanalite kaudu ning sellele ei olnud alla kirjutanud ükski kõrge Vene ametiisik.

Ametlik korrespondents osutab Venemaa murele USA materiaalse toetuse pärast Ukrainale, ütles tundmatuks jäänud Ühendriikide ametnik CNN-ile.

CNN lisas, et dokumendi sisuga kursis olev allika sõnul võib kaebus tähendada, et Moskva on valmis võtma Ukraina pealetungi jätkudes USA ja NATO suhtes agressiivsema positisooni.

Biden teatas Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile relvasaadetisest kolmapäeval telefonivestluses.

“Sel ajal, kui Venemaa valmistub intensiivistama rünnakuid Donbassi piirkonnas, jätkavad Ühendriigid toetust Ukrainale tagamaks nende võimekuse enda kaitsmiseks,” ütles Biden.

“See uus abipakett sisaldab paljusid väga tõhusaid relvasüsteeme, mida oleme juba varemgi saatnud ja samas ka uusi võimekusi, mis on kohandatud suurema rünnaku tõrjumiseks, mida me eeldame, et Venemaa alustab Ida-Ukrainas.”

Zelenskõi ütles Twitteris, et arutas Bideniga “täiendavat kaitsepaketti ja võimalikku makrofinantsabi”.

Uus abi sisaldab raskemaid relvi, mida Washingon oli seni konflikti eskaleerimise kartuses keeldunud Kiievile andmast.

01:35

Zelenskõi: Ukraina vägede kaotusteks hinnatakse 2500-3000 võitlejat

KIIEV, 16. aprill, InterfaxBNS – Ukraina vägede kaotusteks sõjas Venemaaga hinnatakse 2500-300 võitlejat, ütles president Volodõmõr Zelenskõi reedel avaldatud intervjuus uudistekanalile CNN.

Zelenskõi sõnul on haavata saanud umbes 10 000 Ukraina sõjaväelast ning “raske on öelda, kui paljud neist ellu jäävad”.

Vene vägede kaotusteks nimetas ta 19 000 – 20 000 võitlejat.

Zelenskõi ütles, et Ukraina tsiviilohvrite arvu on väga keeruline hinnata, kuna mitmed linnad ja asulad on riigi lõunaosas blokeeritud.

15. aprill 2022

15:33

Venemaa õhurünnak hävitas osaliselt Kiievi lähedal asuva sõjatehase

Ukraina Kiievi lähedal asuv sõjatehas, kus oli eeldatavalt valmistatud Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva ristlejat Moskva tabanud rakett, hävitati öösel osaliselt Venemaa õhurünnakus, kinnitas reedel AFP ajakirjanik.

Kiievi rahvusvahelise Žuljanõ lennujaama lähedal asuva Vizari tehase tsehh ja administratiivhoone said rünnakus tõsiselt kannatada.

Venemaa teatas varem, et andis tehasele löögi tiibraketiga Kalibr.

Päev varem kinnitas Ukraina, et on hävitanud Venemaa sõjalaeva Moskva, mille kohta Venemaa hiljem teatas, et see uppus. 

Ukraina relvatootja Ukroboronprom veebilehelt võib lugeda, et Vizari tehas tootis rakette Neptune.

Lähedalasuva puidutöökoja omanik Andri Sizov ütles AFP-le, et õhulöögid leidsid aset öösel umbes kell 1.30. “Kokku tuli viis tabamust. Minu töötaja oli kontoris ja plahvatus lõi ta jalust maha.”

Sizov lisas, et Venemaa võis kätte maksta raketiristleja Moskva eest. 

Ukraina Odessa oblasti kuberner Maksõm Martšenko märkis neljapäeval, et Ukraina kasutas Vene lipulaeva ründamisel rakette Neptune. 

13:40

Venemaa hoiatab Soomet ja Rootsit NATO-ga liitumise tagajärgede eest

Vene välisministeerium hoiatas reedel Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise täpsustamata “tagajärgede” eest.

Venemaa sõda Ukrainas on ajendanud seni sõjaliste liitudega ühinemisest hoidunud Soomet ja Rootsit ümber mõtlema ning riikide arvalik arvamus on kaldunud NATO-ga ühinemise kasuks.

Soome teatas sel nädalal, et otsustab NATO liikmesuse taotlemise mõne nädala jooksul. Alliansiga ühinemist arutab ka Rootsi.

“Valiku teevad Soome ja Rootsi võimud. Aga nad peaksid mõistma selle sammu tagajärgi meie kahepoolsetele suhetele ja Euroopa julgeolekuarhitektuurile tervikuna,” ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.

Soome ja Rootsi NATO-ga ühinemine “ei tugevda tõenäoliselt nende rahvusvahelist mainet”, lisas ta.

Zahharova sõnul andis riikide blokiväline staatus neile “usaldusväärse julgeolekutaseme”, aga NATO-ga ühinemine “ei suuda nende riiklikku julgeolekut tugevdada”.

“Nad leiavad end automaatselt NATO eesliinilt,” hoiatas ta.

Endine Vene president Dmitri Medvedev hoiatas neljapäeval, et kui Soome ja Rootsi ühinevad NATO-ga, toob Venemaa tuumarelvad Balti riikidele ja Skandinaaviale lähemale.

11:50

Kaitseministeerium: Venemaa hoogustab rünnakuid Kiievile

Vene kaitseministeerium hoiatas reedel, et vastuseks rünnakutele Venemaa piirilinnadele, milles süüdistatakse Ukrainat, hoogustavad Vene väed rünnakuid Kiievile.

“Kiievile tehtavate raketirünnakute arv ja ulatus kasvab vastuseks Kiievi natsionalistliku režiimi mis tahes terrorirünnakutele ja sabotaažile Venemaa territooriumil,” ütles kaitseministeerium.

Vene väed tegid neljapäeva õhtul merelt tulistatavate kaugmaarakettidega Kalibr rünnaku väidetavale sõjatehasele Kiievi lähedal.

“Rünnakus Žuljanski masinatehasele “Vizar” hävitati kaug- ja keskmise raadiusega raketisüsteeme ning laevavastaseid rakette tootvad ja remontivad töökojad,” ütles Vene kaitseministeerium.

Ministeerium lisas, et Vene raketisüsteemid S-400 tulistasid alla Ukraina helikopteri Mi-8, mis tegi “14. aprillil rünnaku Klimovo tsiviilelanikele Brjanski oblastis”.

Moskva väitis neljapäeval, et Ukraina saatis helikopterid pommitama piiriäärset Brajnski oblasti küla ning rünnakus sai viga kaheksa inimest. 

Hiljem teatas Belgorodi oblasti kuberner, et piiri lähedal asuv Spodarjušino küla jäi Ukraina poolelt tulnud mürsurünnaku alla ning selle ja naaberküla elanikud evakueeriti ettevaatusabinõuna.

Kiiev eitab kopterirünnakut ning süüdistab Venemaad juhtumite lavastamises, et õhutada riigis “Ukraina-vastast hüsteeriat”.

Vene kaitseministeerium teatas reedel ka 30 Ukraina poolel võidelnud Poola “palgasõdurit” tapmisest Kirde-Ukrainas Harkivi lähedal.

Ministeeriumi sõnul tegid tema strateegilised raketiväed rünnakus Harkivi lähedal asuvale Izjumi külale “kahjutuks” kuni 30 Poola palgasõdurit. Palgasõdurid kuulusid Poola erasõjafirmasse, öeldi teates, kuid ei täpsustatud, kas surma sai ka Ukraina sõdureid.

10:59

Venemaa teatas 30 Poola palgasõduri tapmisest Ukrainas

Venemaa väitis reedel, et on tapnud Kirde-Ukrainas Harkivi oblastis 30 Ukraina poolel võitlevat Poola palgasõdurit.

Vene kaitseministeeriumi teatel tegid tema strateegilised raketiväed rünnakus Harkivi lähedal asuvale Izjumi külale “kahjutuks” kuni 30 Poola palgasõdurit.

09:33

Navalnõi kutsus lääne tehnoloogiahiide looma inforinnet Putini vastu

Vene vangistatud opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi kutsus lääneriikide tehnoloogiahiide üles avama venelastele suunatud reklaamikampaaniate kaudu inforinde Venemaa presidendi Vladimir Putini vastu.

Navalnõi kutsus oma Twitterisse postitatud tekstisõnumite jadas teiste seas USA presidenti Joe Bidenit, Briti peaministrit Boris Johnsonit ja Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit üles leidma kiiresti sotsiaalmeedialahendusi Putini propaganda võitmiseks.

Navalnõi sõnul on enamikul venelastest Ukrainas toimuvast täiesti moonutatud pilt.

“Nende jaoks on Putin läbimas väikest ja väga edukat sõda, kus on väga vähe verevalamist. Meie sõdurid on nende arvates kangelased ja suuremaid kaotusi pole olnud,” kirjutas Navalnõi.

Opositsiooniliidri sõnul usuvad paljud Venemaal Ukraina relvajõudude kokkukukkumist ja Vene administratsiooni väiteid, et kõik tsiviilohvrid on jõhkrate natside ja neid toetavate lääneriikide süü.

Navalnõi rõhutas siiski, et teated venelaste tugevast toetusest riigi agressioonisõjale Ukrainas on osa Venemaa administratsiooni valedest.

“Ukrainlaste tapmiseks on Putinil hädasti vaja, et seda sõda toetataks Venemaal. Ja esimene asi, mida tuleb mõista, on see, et Venemaal pole mingisugust 75 protsendi suurust toetust sõjale. See on järjekordne Kremli vale,” kirjutas Navalnõi.

Opositsiooniliider tõi välja, et nii küsimus “kas te toetate sõda Ukrainas” ja ka eitav vastus sellele küsimusele võivad Venemaal kaasa tuua 15-aastase vangistuse. Samuti on Venemaal sotsiaalmeedias sõjavastastele väljaütlemistele reageerimine ohtlik.

05:45

Biden on valmis Ukrainat külastama

USA president Joe Biden teatas neljapäeval oma valmisolekust reisida Ukrainasse, edastas telekanal CNN Valge Maja pressiteenistust.

“Jah,” vastas president ajakirjanike küsimusele, kas ta on valmis Ukrainasse minema.

Samas märkis president, et USA administratsioon on just praegu otsustamas kõrgete esindajate võimaliku reisi üle Ukrainasse.

“Me langetame vastavat otsust just praegu,” kinnitas Biden.

Varem teatas väljaanne Politico valitsusallikatele viidates, et USA administratsioon peab sisearutelusid USA kõrge ametniku saatmise üle Kiievisse, et näidata toetust Ukrainale. Kõige tõenäolisemad kandidaadid Kiievi reisile võivad on USA välisminister Anthony Blinken või kaitseminister Lloyd Austin.

Administratsioon kaalub ka presidendi enda ja asepresidendi Kamala Harrise kandidatuuri. Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki välistas selle võimaluse siiski vähemalt enne esmaspäeva.

Politico vestluskaaslased märkisid, et kui administratsioon otsustab kellegi Kiievisse saata, siis turvakaalutlustel reisist ette ei teatata.

Telekanali CNN analüütikute hinnangul saadaks president Bideni isiklik visiit Kiievisse väga tugeva toetussõnumi.

USA president süüdistas nädala alguses Venemaad genotsiidis ukrainlaste vastu. Sama seisukohta väljendasid ka Kanada peaminister Justin Trudeau ja Briti peaminister Boris Johnson.

Biden teatas ühtlasi alles kolmapäeval uuest 800 miljoni USA dollari suurusest sõjalisest abipaketist Ukrainale, mis sisaldab relvi, laskemoona, soomustransportööre ja helikoptereid. Muu hulgas saadetakse Ukrainale 18 haubitsat, 200 soomustransportööri M113 ja 11 helikopterit Mi-17.

“See uus abipakett sisaldab paljusid väga tõhusaid relvasüsteeme, mida oleme juba varemgi saatnud ja samas ka uusi võimekusi, mis on kohandatud suurema rünnaku tõrjumiseks, mida me eeldame, et Venemaa alustab Ida-Ukrainas,” ütles Biden avalduses.

“Ukraina sõjavägi on kasutanud meie saadetud relvi laastavate tagajärgedega,” kiitis Biden.

04:33

Pentagon: Moskva uputamine on Vene laevastikule suur löök

“See on suur löök Venemaa Musta mere laevastikule. Laev oli võtmetähtsusega nende jõupingutustest saavutada Mustal merel mingisugune domineerimine,” ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby telekanalile CNN.

“Sellel saab olema suur mõju nende võimekusele,” sõnas Kirby.

Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev ristleja Moskva, millel puhkes päev varem tulekahju, uppus pukseerimisel, teatas neljapäeval Vene kaitseministeerium.

Venemaa uudisteagentuuridest edastasid informatsiooni teiste seas RIA Novosti ja Interfax.

“Ristleja Moskva pukseerimisel sihtsadamasse kaotas laev plahvatuse ja tulekahju käigus saadud korpuse vigastuste tõttu stabiilsuse. Laev uppus tormise mere tingimustes,” teatas ministeerium.

“On täiesti usutav ja võimalik, et nad tegelikult tabasid laeva raketiga Neptune või võib-olla millegi muuga,” ütles Kirby uudist kommenteerides. Kirby andmetel oli laeva tabamine võimalik rakettide laskekaugust arvestades.

14. aprill 2022

23:36

Vene kaitseministeeriumi teatel uppus ristleja Moskva pukseerimisel

Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev ristleja Moskva, millel puhkes tulekahju, uppus pukseerimisel, teatas neljapäeval Vene kaitseministeerium.

“Ristleja Moskva pukseerimisel sihtsadamasse kaotas laev plahvatuse ja tulekahju käigus saadud korpuse vigastuste tõttu stabiilsuse. Laev uppus tormise mere tingimustes,” teatas ministeerium.

Ukraina sõjavägi teatas varem, et korraldas eduka raketirünnaku Vene sõjalaeva vastu. Vene kaitseministeeriumi teatel käib alles tulekahju põhjuste selgitamine.

15:36

Ukrainast on Venemaa sissetungist möödunud 50 päevaga põgenenud üle 4,7 miljoni inimese

ÜRO pagulasameti (UNHCR) andmetel on alates 24. veebruarist Ukrainast pagenud 4 736 471 inimest. Kolmapäevaga võrreldes on põgenike arv kavanud 79 962 võrra, vahendab BNS.

Kodumaalt lahkunutest moodustavad 90 protsenti naised ja lapsed, sest 18- kuni 60-aastastel meestel on sõjaväekohustus ja nemad riigist lahkuda ei tohi.

Kodunt on lahkuma sunnitud kaks kolmandikku Ukraina lastest. Nende hulka on arvatud ka lapsed, kes on põgenenud kodunt, kuid jäänud Ukrainasse.

ÜRO rahvusvahelise rändeorganisatsiooni (IOM) hinnangul on Ukrainas oma kodudest sunnitud põgenema ning sisepagulaseks muutuma 7,1 miljonit inimest. Seega on oma kodust olnud sunnitud lahkuma enam kui veerand Ukraina elanikkonnast.

“Ukraina sisepagulaste humanitaarvajadused kasvavad,” ütles IOM neljapäeval.

Rändeorganisatsiooni andmetel on riigist pagenud umbes 215 000 inimest, kes ei ole ukrainlased. Neil inimestel on pahatihti ette tulnud probleeme kodumaale naasmisega.

Enne sõja algust elas Ukrainas üle 37 miljoni inimese neil aladel, mis olid Kiievi keskvõimu kontrolli all. Sinna hulka ei saa paraku arvata 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaart ega riigi idaosas isehakanud Donetski ja Luhanski rahvavabariiki, kus kontroll on venemeelsetel separatistidel.

Enim Ukraina põgenikest, ligi 60 protsenti ehk 2 694 090 inimest, on läinud üle piiri Poola.

Paljud Ukraina läänepiiri taha naaberriikidesse põgenenud inimesed rändavad edasi mõnda teise Euroopa Schengeni tsooni riiki.

Põgenike arvult järgnevad riburada Rumeenia, Moldova, Ungari ja Slovakkia.

Venemaale on neljapäevase seisuga läinud UNHCR-i andmetel kokku 471 014 inimest, kellest 113 000 liikus üle piiri rahvavabariikidest vahemikus 21. kuni 23. veebruar ehk vahetult enne Vene väeüksuste sissetungi.

Neljapäevase seisuga oli Valgevenes 22 428 inimest.

Lisaks neile on Ukraina poole andmetel Venemaale ja Valgevenesse küüditatud kokku kümneid tuhandeid inimesi, pea kõik neist naised ja lapsed, kelle edasine saatus on teadmata.

14:24

Kiiev: kaks Ukraina lendurit vabanes Vene sõjavangist

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus teatas neljapäeval, et nende jõupingutustega vabastati kaks Ukraina lendurit, ​​kes olid Vene sissetungijate käes vangis, vahendab BNS.

“Ivan Pepeljaško ja Oleksi Tšõž langesid vangi 8. märtsil Tšernihivi oblastis Nova Basani kandis. Meie lendurite kinnipidamiskohta vahetati mitu korda, lõpuks viidi nad Kurski eeluurimisvanglasse, kus nad jagasid kongi veel kaheksa Ukraina ohvitseriga,” edastas luurepeavalitsus Telegramis.

Pepeljaško sõnul ei saa suurem osa eeluurimisvanglas viibivatest ukrainlastest hoolimata tõsistest vigastustest algelistki arstiabi.

“Poisid peavad vastu, aga enamik haavu on mädanema hakanud. Palusid venelastel anda vähemalt sidemeid ja briljantrohelist, kõige raskemate eest hoolitseda. Aga asjata,” rääkis ta.

Peavalitsus märkis, et samal ajal jätkuvad pidevad kurnavad ülekuulamised.

Tšõž meenutas, et tavapäraselt algas iga ülekuulamine Putini propagandaga selle kohta, et Ukraina mõtles välja Lenin.

“Neid sunniti salvestama propagandavideoid. Keeldumise korral ähvardati lõpetada kaaslaste haavade sidumine. Lubasid põletikulised kohad jupikaupa ära lõigata. Mainisid meie perekondi ja neid ähvardavat ohtu,” ütles lendur.

Lisaks viitas luure peadirektoraat, et Vene ohvitserid tunnistasid isegi ülekuulamistel, et nende välksõda kukkus läbi ja seatud eesmärke ei suudetud saavutada.

Kohe pärast vangistusest naasmist ootas lendureid kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi juht Kirõll Budanov. Nüüdseks on Pepeljaško ja Tšõž turvaliselt haiglas ja saavad kogu vajalikku arstiabi.

“Ukraina jätkab võitlust kõigi oma vangide eest. Teeme kõik, et igaüks neist koju tuua,” rõhutas kaitseministeeriumi luure peadirektoraat.

Sõjakuriteod Butšas.
Pilt: Iltalehti

14:06

Ukraina vabastas riigi lõunaosas mitu asulat

Ukraina relvajõud teatasid, et vabastasid riigi lõunaosas eduka operatsiooniga mitu asulat, sundides Vene väed taganema.

“Teatud asjaolusid arvestades ei saa me selle operatsiooni läbiviimise protsessi üksikasjalikult avalikustada,” kirjutasid nad. “Me jätkame võitlust, hävitades sissetungijaid meie kodumaal. Uskuge meie sõduritesse, uskuge Ukraina relvajõududesse!”

Pilt: Ukraina relvajõudude ründevägede väejuhatus

12:37

Harkivi oblastis hukkus neljapäeval neli tsiviilisikut

Harkivi oblasti kuberner Oleg Synegubovini sõnul sai neljapäeval Venemaa poolt Hariovi linna pommitamise käigus surma neli ja haavata kümme tsiviilisikut, vahendab Iltalehti.

Synegubov kutsus mõnede piirkonna linnade elanikke üles evakueeruma, kuna tema sõnul peaks piirkonnas toimuma veel sarnaseid sõjalisi operatsioone.

Ukraina ​​linn Harkiv on olnud mitme Venemaa raketilöögi sihtmärgiks.
Pilt: Iltalehti

11:38

Ukraina sõjas on hukkunud 197 last

Ukraina peaprokuratuuri andmetel on pärast Ukrainas puhkenud ulatuslikku sõda hukkunud 197 last, vahendab Iltalehti.

Lisaks on väidetavalt viga saanud 351 last. Hukkunute arv on suurim Donetski, Kiievi ja Harkivi oblastis.

10:18

Ukraina teatel taasalustatakse elanike evakueerimist

Ukraina teatas neljapäeval, et taasavab humanitaarkoridorid tsiviilelanike evakueerimiseks sõjast räsitud piirkondadest, vahendab BNS.

Asepeaminister Irõna Vereštšuk ütles, et üheksa humanitaarkoridori riigi lõuna- ja idaosas taasavatakse. Koridorid suleti päev varem seoses Venemaa poolsete rikkumistega.

09:07

Vene väed üritasid Mariupolit tormijooksuga vallutada

Donetski ja Tavriiski suunal on käimas lahingud Slovianski, Popasna ja Kurakhove lähedal, Vene väed püüdsid tormirünnakuga vallutada ka Mariupoli linna, kuid see ei õnnestunud. Vastava avalduse tegi Ukraina relvajõudude peastaap Facebookis, vahendab uudisteagentuur Ukrinform.

14. aprillil 2022 kell 06.00 seisuga jätkus Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse.

Vaenlane koondab Ukraina idapiiri lähedal sõjalisi õhuvägesid, tugevdab suurtükiväeüksusi, optimeerib olemasolevaid juhtimissüsteeme, luuret ja meditsiinilist tuge.Venemaa raketirünnakute oht on püsiv kogu Ukrainas.
Venemaa sissetungijad jätkavad süstemaatiliselt raketi- ja õhulööke Harkivi oblasti, Donetski oblasti ja Zaporižžia oblasti sõjaliste ja tsiviilinfrastruktuuriobjektide pihta.

Volõni ja Polissia suunal vaenlane viimase ööpäeva jooksul aktiivset tegevust ette ei võtnud.
Valgevene relvajõudude teatud üksused jätkavad Ukraina-Valgevene piiri katmisega seotud ülesannete täitmist Bresti oblastis ja Gomeli oblastis. Käimas on planeeritud lahinguväljaõppe tegevused.

Valgevene Homieli linnas kontrollib Valgevene ja Venemaa relvajõudude sõjaväepolitsei kontrollpunktides isiklikke telefone. Tsiviilelanikele teatatakse, et Ukraina üksused võivad Valgevenet rünnata igal ajal.
Siverski suunal koondab vaenlane Kesksõjaväeringkonna üksusi Brjanski oblastist ja Kurski oblastist. Pärast lahinguvõime taastamist koondatakse need üksused Belgorodi oblastisse ja Voroneži oblastisse.

Vene föderatsioon tugevdab piirikontrolli, karmistab positsioone, baase ning tagab väikese arvu isikkoosseisu, relvastuse ja sõjatehnika kohaloleku.
Slobožanski suunal viivad Vene väed läbi potentsiaalsete ründealade luuret, laiendavad luuresüsteemi, juhtimist ja meditsiinilist tuge.
Vaenlane jätkab Harkivi linna osalist blokeerimist ja linna tulistamist suurtükiväega, üksuste koondamist ja varude täiendamist.

Donetski ja Tavriiski suunal sõdisid Vene väed Slovianski, Popasna ja Kurakhove lähedal, püüdsid tormirünnakuga Mariupoli linna, kuid see ei õnnestunud. Lahingud käivad.
Sievierodonetski lähedal suurendavad Vene väed Kesksõjaväeringkonna 2. relvaarmee eraldiseisvate üksustega vägesid.

Sundmobilisatsioonimeetmed on käimas ajutiselt okupeeritud Donetski oblasti ja Luganski oblasti aladel. Horlivkas korraldatakse iga päev ekskursioone eramajades ja kortermajades.

Väidetavalt seadis Vene väejuhatus ülesandeks mobiliseerida 60-70 tuhat inimest niinimetatud DPR-i raames. Neid näitajaid täitis aga vaid 20 protsenti.

Lõuna-Bugi suunal pingutavad Vene väed võitlusvõime taastamiseks, laskemoona täiendamiseks ja positsioonide tugevdamiseks. Vaenlane tulistab Ukraina vägede positsioone.

Vene sissetungijad võitlevad Oleksandrivka lähedal, üritades jätkata pealetungi, et taastada kontroll Osokorivka lähedal kaotatud positsioonide üle.

Viimase ööpäeva jooksul on Ukraina kaitsjad Luganski oblastis ja Donetski oblastis tagasi löönud kaheksa vaenlase rünnakut, hävitanud tanki, neli soomusmasinat, kuus mootorsõidukit ja ühe vaenlase suurtükiväesüsteemi. Ukraina õhutõrjeraketiväed tulistasid alla kaks vaenlase hävitajat.

04:16

Biden teatas uuest sõjalisest abipaketist Ukrainale

USA president Joe Biden teatas kolmapäeval uuest 800 miljoni USA dollari suurusest sõjalisest abipaketist Ukrainale, mis sisaldab relvi, laskemoona, soomustransportööre ja helikoptereid, vahendab BNS.

Muu hulgas saadetakse Ukrainale 18 haubitsat, 200 soomustransportööri M113 ja 11 helikopterit Mi-17.

“See uus abipakett sisaldab paljusid väga tõhusaid relvasüsteeme, mida oleme juba varemgi saatnud ja samas ka uusi võimekusi, mis on kohandatud suurema rünnaku tõrjumiseks, mida me eeldame, et Venemaa alustab Ida-Ukrainas,” ütles Biden avalduses.

“Ukraina sõjavägi on kasutanud meie saadetud relvi laastavate tagajärgedega,” kiitis Biden.

“Sel ajal, kui Venemaa valmistub intensiivistama rünnakut Donbassi piirkonnas, jätkab USA Ukrainale toetust tagamaks nende võimekuse enda kaitsmiseks,” lisas president.

“Biden helistas päeval oma Ukraina kolleegile Volodõmõr Zelenskõile, et viia teda kurssi jätkuva Ühendriikide toetusega Kiievile,” teatas Valge Maja.

Zelenskõi kirjutas omakorda Twitteris, et arutas Bideniga “täiendavat kaitsepaketti ja võimalikku makrorahanduslikku abi”.

03:36

Zelenskõi taunis Macroni seisukohta genotsiidi osas

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi taunis kolmapäeval Prantsusmaa liidri Emmanuel Macroni keeldumist nimetada Ukrainas toimunud tapmisi genotsiidiks, vahendab BNS.

Zelenskõi mõistis hukka ka Macroni viiteid venelastele kui vennalikule rahvale.

“Sellised asjad on meile väga valusad. Seega annan kindlasti endast parima, et seda teemat temaga arutada,” ütles Zelenskõi pressikonverentsil Poola ja Balti riikide visiidil viibivate liidritega.

“Ukraina välisministeerium on pettunud Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni soovimatuses tunnistada Venemaa ukrainlaste kallal toime pandavat genotsiidi,” teatas juba enne seda ministeeriumi pressiesindaja Oleh Nikolenko.

“Prantsuse presidendi vastumeelsus tunnistada pärast kõiki Venemaa juhtkonna avameelseid avaldusi ja Vene sõjaväe kuritegusid ukrainlaste kallal toime pandavat genotsiidi valmistab pettumuse. Ukraina ja Venemaa on objektiivsetel põhjustel ajalooliselt lähedased, kuid müüt kahest vennalikust Venemaa ja Ukraina rahvast varises kokku pärast Krimmi okupeerimist ja agressiooni Donbassis 2014. aastal. Siis tulid vene “vennad” väidetavalt venekeelset elanikkonda kaitsma. Aga kaheksa aastaga tapsid nad 14 000 ukrainlast,” ütles Nikolenko.

Ta rõhutas, et see müüt hävis lõplikult, kui Ukraina linnade suunas lendasid veebruaris esimesed Vene raketid.

“Vennarahvas” ei tapa lapsi, ei tulista tsiviilelanikke, ei vägista naisi, ei sandista vanureid ja hävita teiste “vennalike” inimeste maju. Isegi kõige kibedamad vaenlased ei kasuta kaitsetute inimeste vastu julmusi. Seni pole ei kõlbelist ega tegelikku alust rääkida vene ja ukraina rahva “vennalikest” sidemetest,” ütles Nikolenko.

Kanada peaminister Justin Trudeau ütles kolmapäeval, et on õige kirjeldada Venemaa rünnakuid Ukrainas genotsiidina, mis teeb temast teise maailma liidri, kes seda mõistet kasutab.

“Ma arvan, et on täiesti õige, et üha rohkem inimesi räägib ja kasutab sõna genotsiid seoses sellega, mida Venemaa Ukrainas teeb ja mida Vladimir Putin on teinud,” sõnas Trudeau Quebecis ajakirjanikele.

USA presidendist Joe Bidenist sai teisipäeval esimene maailmaliider, kes süüdistas Putinit genotsiidis.

Bideni süüdistus tuli ajal, mil Lääs on juba Venemaad süüdistanud tsiviilelanike kallal toime pandud laiaulatuslikes metsikustes ning Venemaa kavandab usutavasti uut pealetungi Ukraina idaosas.

03:29

Ukraina teatel kahjustati Mustal merel Vene sõjalaeva

Ukraina väed kahjustasid kolmapäeval Mustal merel raketirünnakutega Vene sõjalaeva, vahendab BNS.

“Neptuni raketid tekitasid Vene laevale väga tõsiseid kahjustusi. Au Ukrainale!” kirjutas teatas Odessa kuberner Maksõm Martšenko sõnumirakenduses Telegram.

Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovitš teatas samuti, et “Vene Musta mere laevastiku lipulaeva Moskvaga juhtus üllatus”.

“See põleb praegu tugevalt. Ja selle tormise merega pole teada, kas nad saavad abi. Meeskonnas on 510 liiget. Esialgu me ei tea, mis seal juhtus,” ütles ta kanalis YouTube.

“Vene sõjalaev Mustal merel sai laskemoonaplahvatuses tõsiselt kahjustada,” teatas neljapäeval ka Venemaa riiklik meedia.

“Põlengu tagajärjel plahvatas Moskva raketiristlejal laskemoon. Laev sai tõsiselt kannatada,” teatas Venemaa kaitseministeerium.

Ministeerium lisas, et tulekahju põhjus on selgitamisel ja meeskond evakueeritud.

13. aprill 2022

23:31

Harkivis sai Venemaa pommitamises surma neli tsiviilisikut

Venemaa rünnakutes Ukraina suuruselt teisele linnale Harkivile hukkus kolmapäeval neli tsiviilisikut, vahendab BNS.

“Kahjuks sai päeva jooksul toimunud pommitamistes surma neli ja haavata kümme tsiviilisikut,” ütles kirdepiirkonna kuberner Oleg Sinegubov sotsiaalmeedias.

Mujal Harkivi oblastis hukkus viimase 24 tunni jooksul Vene mürskude läbi seitse tsiviilisikut.

“22 tsiviilisikut, kelle seas kolm last, on piirkonna tulistamise käigus vigastada saanud. Seitse inimest on surnud. Mõned päevad tagasi pommirünnakus vigastada saanud kaheaastane poiss suri haiglas,” täpsustas Sinegubov varem sotsiaalmeedias.

Poola president Andrzej Duda nimetas kolmapäeval koos oma Balti riikide kolleegidega Kiievit külastades Venemaa sõda Ukraina vastu terrorismiks. 

“See ei ole sõda, see on terrorism. Kui keegi saadab lennukeid ja sõdureid elamupiirkondi pommitama ja tsiviilelanikke tapma, siis see pole sõda. See on julmus, banditism, terrorism,” ütles Duda pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

23:27

Poola president nimetas Venemaa tegevust Ukrainas terrorismiks

Poola president Andrzej Duda nimetas kolmapäeval koos oma Balti riikide kolleegidega Kiievit külastades Venemaa sõda Ukraina vastu terrorismiks, vahendab BNS.

“See ei ole sõda, see on terrorism. Kui keegi saadab lennukeid ja sõdureid elamupiirkondi pommitama ja tsiviilelanikke tapma, siis see pole sõda. See on julmus, banditism, terrorism,” ütles Duda pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

20:34

Moskva ähvardas rünnata Ukraina komandopunkte Kiievis

Vene kaitseministerium ähvardas kolmapäeval rünnata Ukraina komandopunkte pealinnas Kiievis, kui Ukraina sõjavägi jätkab lööke Venemaa territooriumile, vahendab BNS.

“Me näeme Ukraina vägede katseid korraldada sabotaaže ja rünnata Venemaa territooriumi,” ütles Vene kaitseministeerium avalduses. “Kui sellised juhtumid jätkuvad, ründavad Vene väed otsuseid tegevaid keskusi, seal hulgas Kiievis.”

17:04

Peaprokuratuur: Vene väed tulistasid Novojakovlivkat fosformoonaga

Vene väed tulistasid 12. aprilli öösel Ukrainas Zaporižžja oblastis Novojakovlivkat Genfi konventsiooniga keelatud fosformoonaga, selle asjaolu kohta alustati kriminaalmenetlust, vahendab BNS.

“Uurimise andmetel tulistasid Vene relvajõudud ööl vastu 12. aprilli 2022 Zaporižžja oblastis Komõševahha gromada Novojakovlivka küla Genfi konventsiooniga keelatud fosformoona. Vaenlase rünnakus said kannatada eramud, vigastatuid ega hukkunuid ei olnud,” teatas Ukraina peaprokuratuuri pressiteenistus kolmapäeval..

Lisaks tulistasid Vene sõjaväelased 11. aprillil 2022 Pologi rajooni Novoselivka küla. Üht elamut tabanud mürsu tagajärjel sai 10-aastane poiss raskelt viga.

Märgitakse, et nende asjaolude kohaselt on alustatud kriminaalmenetlust.

Sõjaseaduste ja -tavade rikkumise uurimist viivad Ukraina kriminaalkoodeksi paragrahvi 438 1. osa alusel läbi Ukraina julgeolekuteenistuse Zaporižžja oblastivalitsuse uurijad kohaliku prokuratuuri menetlusliku juhtimise all.

16:38

ÜK ja EL teatasid uutest sanktsioonidest Venemaale

Suurbritannia ja Euroopa Liit teatasid kolmapäeval kooskõlastatud sanktsioonidest Moskva-meelsetele separatistidele, Vene oligarhidele ja nende perekonnaliikmetele, vahendab BNS.

Briti valitsuse sõnul määratakse koos EL-iga sanktsioonid 178 Ida-Ukraina separatistile ja veel kuuele oligarhile ning nende pereliikmetele ja töötajatele.

“See järgneb läinud nädalal laekunud teadetele, et Venemaa ründab neis piirkondades metslase kombel tsiviilelanikke,” teatas Briti välisministeerium.

Sanktsiooninimekirjas on teiste seas Aleksandr Anantšenko ja Sergei Kozlov, keda kirjeldati kui Donetski ja Luganski nõndanimetatud rahvavabariikide isehakanud liidreid.

“Ida-Ukrainas tsiviilelanike vastu tehtud raketirünnakute valguses kehtestame täna sanktsioonid neile, kes toetavad ebaseaduslikke separatistlikke piirkondi ja on kaasosalised Ukraina rahva vastu toime pandud metsikustes,” ütles välisminister Liz Truss.

Nimekirjas on oligarhidest veel ka Lukoili juht Vagit Alekperov ja Sistema esimees Vladimir Ievtoutšenkov.

Suurbritannia on seni kehtestanud sanktsioonid muu hulgas Vene kaitsetööstusele ning kaubandus- ja transpordifirmadele. Uue paketi järgi laiendatakse karistusmeetmeid neljapäevast ka Vene terasele ja rauale, ütles Truss.

Kokku on London alates Vene invasiooni algusest kehtestanud sanktsioonid rohkem kui 1400 isikule ja ettevõttele, nende seas üle saja oligarhi ja nende pereliikme.

15:39

Kiiev väljendas pettumust Macroni suhtes

Ukraina välisministeerium on pettunud Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni soovimatuses tunnistada Venemaa ukrainlaste kallal toime pandavat genotsiidi, ütles kolmapäeval ministeeriumi pressiesindaja Oleh Nikolenko, vahendab BNS.

“Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni vastumeelsus tunnistada pärast kõiki Venemaa juhtkonna avameelseid avaldusi ja Vene sõjaväe kuritegusid ukrainlaste kallal toime pandavat genotsiidi valmistab pettumuse. Ukraina ja Venemaa on objektiivsetel põhjustel ajalooliselt lähedased, kuid müüt kahest vennalikust Venemaa ja Ukraina rahvast varises kokku pärast Krimmi okupeerimist ja agressiooni Donbassis 2014. aastal. Siis tulid vene “vennad” väidetavalt venekeelset elanikkonda kaitsma. Aga kaheksa aastaga tapsid nad 14 000 ukrainlast,” ütles Nikolenko.

Ta rõhutas, et see müüt hävis lõplikult, kui Ukraina linnade suunas lendasid veebruaris esimesed Vene raketid.

“Vennarahvas” ei tapa lapsi, ei tulista tsiviilelanikke, ei vägista naisi, ei sandista vanureid ja hävita teiste “vennalike” inimeste maju. Isegi kõige kibedamad vaenlased ei kasuta kaitsetute inimeste vastu julmusi. Seni pole ei kõlbelist ega tegelikku alust rääkida vene ja ukraina rahva “vennalikest” sidemetest,” ütles Nikolenko.

14:23

Ukraina amentnik: Dnipro morgides on 1500 Vene sõduri surnukehad

Suuremast sõjategevusest puutumata jäänud Kesk-Ukraina linna Dnipro surnukuurides hoitakse rohkem kui 1500 Vene sõduri säilmeid, vahendab BNS.

“Dnipro surnukuurides on nüüd üle 1500 surnud Vene sõduri, kellele keegi et taha järele tulla,” ütles Dnipro aselinnapea Mihhail Lõssenko ajakirjanikele ja avaldas lootust, et “Vene emad saavad kunagi oma poegadele järele tulla”.

14:06

Prokuratuur: Vene sõdurid lasid maha seitse Ukraina külaelanikku

Vene sõdurid lasid ühe rindejoone lähedase Lõuna-Ukraina küla majas maha kuus meest ja ühe naise ning õhkisid siis asitõendite varjamiseks kogu hoone, vahendab BNS.

“Vene sõdurid lasid 12. aprillil Pravdõne küla elumajas maha kuus meest ja ühe naise. Pärast seda, soovides oma kuriteööd varjata, õhkisid okupandid hoone koos surnukehadega,” ütles prokuratuur Ukraina prokuratuur kolmapäeval tehtud avalduses.

12:09

Kuberner: Mariupolis on hukkunud kuni 22 000 inimest

Alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse on Donetski oblastis Mariupolis esialgsetel andmetel hukkunud kuni 22 000 inimest, vahendab BNS.

“Olukord Mariupolis muudab ohvrite arvust rääkimise keeruliseks, linn on piiramisrõngas ja blokaadi all… Praegu räägime Mariupolis 20-22 000 hukkunust,” ütles Donetski oblasti sõjaväekuberner Pavlo Kirõlenko teisipäeval CNN-ile antud kommentaaris.

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko sõnul on linnas surnud üle 10 000 tsiviilisiku. Meer lisas, et hukkunute arv võib ületada ka 20 000 piiri. Tema sõnul vajavad umbes 120 000 linna jäänud tsiviilisikut hädasti toitu, vett, sooja ja sideühendust.

Linnapea süüdistas Vene väge selles, et need takistavas juba nädalaid humanitaarabikonvoi katseid linna jõuda, osaliselt selleks, et varjata tapatalgut.

Boitšenko esitas ka uusi üksikasju Ukraina ametnike väidete kohta, et Vene vägi tõi Mariupolisse blokaadi ohvrite surnukehade kõrvaldamiseks mobiilsed tuhastamisseadmed. Linnapea ütles, et tal on linnas Vene väe väidetava metoodilise surnukehade põletamise kohta mitu allikat, kuid allikaid ei täpsustanud.

Samuti kommenteeris ta teavet võimalikust keemiarünnakust Mariupolis. “Me teame, et eile südaöö paiku heitis droon seni tundmatu lõhkekeha ning kolm Mariupoli metallurgiatehase piirkonnas ja selle läheduse viibinud inimest jäid haigeks… Kuulsime, et kolm inimest said kannatada, nad viidi haiglasse, osutati arstiabi, hetkel ei ohusta nende elu miski, ütles kuberner.

Kirõlenko ütles, et teated sündmuskohalt on esialgsed, mistõttu ta ei saa neid “sajaprotsendiliselt kinnitada ega kommenteerida”, kuid kinnitas, et juhtum ise leidis aset. Hiljem täpsustas kuberner, et ekspertiis uurib pritsitud ainet.

“Tuletan meelde, et see kõik toimub Mariupolis, kus praktiliselt puudub side, aga hingamisteede ja nahakahjustuste järgi saab aru, et tegemist on keemilise ainega. Aga on veel vara öelda, et mis tüüpi gaas see on ja teha järeldused. Kui me esitame selle teabe, peab see olema juba 100 protsenti kontrollitud, ja teadma, kuidas seda tulevikus võidakse kasutada. Seetõttu oleme kommentaarides vaoshoitud ja kordan, et seda teavet on üsna raske hankida,” sõnas ta.

Kirõlenko sõnul jätkuvad Mariupolis ööpäevaringselt tänavalahingud. Samas märkis ta, et linn on peamiselt Ukraina relvajõudude kontrolli all, välja arvatud teatud piirkonnad, kus on märgata Vene väe liikumist.

“Aga linn on jätkuvalt äärmiselt keerulises olukorras ja isegi elanikkonnal ei lubata teist päeva oma transpordiga lahkuda,” ütles Kirõlenko.

11:27

Kiiev: Venemaa on kaotanud Ukrainas 19 800 sõdurit, 158 lennukit

Vene väe lahingukaotused alates sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril ulatusid kolmapäeva, 13. aprilli hommiku seisuga umbes 19 800 inimeseni, teatas Ukraina peastaap Facebookis.

Selle aja jooksul kaotas Venemaa ka 739 tanki, 1964 soomukit, 358 suurtükki, 115 raketiheitjat, 64 õhutõrjesüsteemi, 158 lennukit ja 143 helikopterit, vahendab BNS.

Lisaks on sissetungijad kaotanud 1429 sõidukit, seitse laeva, 76 kütuse ja määrdeainetega paakautot, 132 drooni, 4 raketisüsteemi ja 25 eritehnikaühikut.

Nii on ööpäevas hävitatud umbes 200 sissetungijat, 7 tanki, 18 soomukit, 11 suurtükki, neli raketiheitjat, üks õhutõrjesüsteem, üks lennuk, kolm helikopterit, kaheksa drooni ja 23 sõidukit.

“Andmed on täpsustamisel. Arvutamise teeb keeruliseks vaenutegevuse suur intensiivsus,” öeldakse teates.

Purustatud Vene relvajõudude tank Bohdanivka külas Kiievi ligidal 12. aprillil 2022.

10:43

Moskva: Mariupolis andis end vangi üle tuhande Ukraina merejalaväelase

Venemaa kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et Ukrainas Mariupolis pani relvad maha üle tuhande Ukraina merejalaväelase, vahendab BNS.

“Mariupolis, Iljitši-nimelise metallurgiatehase piirkonnas, pani Vene relvajõudude ja Donetski rahvavabariigi miilitsaüksuste eduka pealetungi tulemusel relvad maha ja andis alla 1026 Ukraina 36. merejalaväebrigaadi sõjaväelast,” ütles Vene kaitseministeeriumi ametnik Igor Konašenkov.

“Ukraina relvajõudude alistunud sõjaväelaste hulgas on 162 ohvitseri ja 47 naissõdurit,” ütles Konašenkov.

“36. merejalaväebrigaadi 151 haavatud Ukraina sõjaväelast said kohapeal esmaabi, misjärel viidi nad kõik ravile Mariupoli linnahaiglasse,” ütles Konašenkov.

Varem teatas Donetski rahvavabariigi territoriaalkaitse staap Mariupolis enam kui tuhande Ukraina sõduri alistumisest.

Mariupol asub Aasovi mere põhjarannikul, see on Ukraina üks suurimaid kaubasadamaid. Varem elas linnas ligi pool miljonit inimest.

4. aprillil teatas Venemaa kaitseministeerium, et tegi Mariupolis asuvatele Ukraina sõjaväelastele ettepaneku “relvad maha panna ja Ukraina poolega kokkulepitud marsruuti mööda Zaporižžja suunas Kiievi kontrolli all olevatele aladele minna”. Ukraina ei kasutanud seda ettepanekut. 5. aprillil ütles Konašenkov, et “võttes arvesse Kiievi huvi puudumist oma sõjaväelaste elude päästmise vastu, vabastavad Vene relvajõudude ja DPR üksused Mariupoli”.

10:37

Ukraina peatab ohu tõttu kolmapäeval tsiviilelanike evakueerimise

Ukraina teatas kolmapäeval, et ei ava ohu tõttu ühtki humanitaarkoridori tsiviilelanike sõjapiirkondadest evakueerimiseks ja süüdistas Venemaad inimeste takistuseta lahkumise kokkuleppe rikkumises, vahendab BNS.

“Kahjuks ei ava me neid täna. Olukord neil teedel on liiga ohtlik ja me oleme sunnitud täna humanitaarkoridoride avamisest loobuma,” ütles asepeaminister Irõna Vereštšuk sotsiaalmeedias.

Lõunas Zaporižžja ümbruses blokeerivad Vene väed evakuatsioonibusse ja idas Luhanski piirkonnas rikub Moskva kokkulepet peatada tulistamine elanike põgenemise ajal, ütles ta.

“Okupandid mitte ainult et eiravad rahvusvahelist humanitaarseadust, vaid ei suuda ka oma inimesi koha peal õieti kontrollida,” ütles Vereštšuk Telegramis.

Ukraina võimud soovitavad riigi kaguosas Donbassis elavatel inimestel võimalikult kiiresti lääne poole minna, sest kardetakse Vene vägede suurpealetungi piirkonna vallutamiseks.

Eelmisel nädala tegid Vene väed raketirünnaku Kramatorski raudteejaamale Ida-Ukrainas, mille kaudu käis elanike evakueerimine. Surma sai üle 50 inimese.

Vereštšuk ütles kolmapäeval, et Ukraina võimud töötavad humanitaarkoridoride võimalikult kiire avamise nimel.

09:42

Evakueerimist ootab veel üle 100 000 elaniku

Ukraina asepeaministri Irina Vereštšuki sõnul ei ole kolmapäeval õnnestunud avada humanitaarkoridore tsiviilisikute evakueerimiseks, vahendab Italehti.

Evakuatsioonikoridoride avamiseks tehakse asepeaministri sõnul tööd.

Näiteks ümberpiiratud sadamalinnas Mariupolis ootab evakueerimist veel üle 100 000 elaniku.

08:52

Venemaa kavatseb anda löögi Mariupoli Azovstali terasetehasele

Ukraina armee teatel jätkab Venemaa sadamalinna Mariupoli pommitamist ja plaanib alustada rünnakut Azovstali terasetehasele, vahendab Italehti.

Terasetehase juhtkond mängib Mariupoli-vastases võitluses märkimisväärset rolli. Massiivne Azovstali terasetehas on üks Ukraina vägede allesjäänud baasidest Venemaa poolt piiratud linnas.

“Venemaa vägedel on terasetehase ülevõtmine seni olnud keeruline selle suurte mõõtmete ja seepärast, et tehas ehitati taluma olulisi kahjustusi,” ütles Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Aglaja Snetkov Londoni ülikooli kolledžist.

04:16

Zelenskõi: hukkunud Ukraina tsiviilisikute arv ei häiri Moskvas kedagi

Ilmselt ei häiri hukkunud Ukraina tsiviilisikute arv Moskvas kedagi, kommenteeris Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teisipäeval Vene liidri “plaani”, mille kohaselt on kuu ajaga hukkunud kümneid tuhandeid Vene sõdureid, vahendab BNS.

“Hukkunute nimekiri jõuab Venemaa jaoks üsna pea 20 000-ni. Sõna otses mõttes lähipäevil, kui mitte juba täna õhtul,” ütles Zelenskõi ööl vastu kolmapäeva videopöördumises.

“Ja mis edasi? 30 tuhat tapetut? 40 tuhat? Täna kõlas Venemaal taas, et väidetavalt läheb nende nõndanimetatud erioperatsioon plaanipäraselt. Ausalt öelda ei saa keegi maailmas aru, kuidas selline plaan üldse sündida sai. Kuidas sai sündida plaan, mis näeb ette kümnete tuhandete oma sõdurite surma veidi üle kuu pikkuse sõja jooksul? Kes võiks sellise plaani heaks kiita? Ja milline oma kaotuste lõplik tase on selle inimese jaoks vastuvõetav?” rääkis Ukraina president.

Võib-olla, arutles ta, arvestatakse hukkunud venelaste arvuga kümnetes või sadades tuhandetes.

“Ilmselt ei häiri hukkunud Ukraina rahumeelsete elanike arv Moskvas absoluutselt kedagi,” lisas Zelenskõi.

Vene president Vladimir Putin väitis teisipäeval pressikonverentsil Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenkoga, et Venemaa sõjaline operatsioon Ukrainas kulgeb plaanipäraselt.

03:14

Biden süüdistas Putinit genotsiidis

USA president Joe Biden süüdistas teisipäeval bensiinihindade teemalises kõnes Vene liidri Vladimir Putini vägesid genotsiidis, vahendab BNS.

“Teie pere eelarve, teie võime paak täis tankida ei tohiks sõltuda sellest, kas diktaator kuulutab maailma teises otsas välja sõja ja paneb toime genotsiidi,” ütles Biden Iowas toimunud üritusel.

Bideni administratsioon on süüdistanud USA bensiinijaamade järsus hinnatõusus Putini sissetungi naaberriiki Ukrainasse, mille käigus on Vene väed väidetavalt toime pannud hirmutegusid tsiviilisikute kallal.

“Jah, ma nimetasin seda genotsiidiks,” kinnitas Biden temaga Iowas reisinud ajakirjanikele, kui temalt küsiti selle termini kasutamise kohta varem teisipäeval peetud kõnes.

“Aina selgemaks saab, et Putin üritab minema pühkida mõttegi ukrainlaseks olemisest,” ütles USA liider.

Biden ütles, et lõpuks otsustavad kohtud, kas Venemaa tegevus oma naaberriigis – kus seda süüdistatakse tsiviilisikute vastu suunatud julmustes – kujutab endast genotsiidi.

President lisas, et temale näib see kindlasti olevat nii: “Tõendid kuhjuvad,” märkis ta.

Ukraina on Venemaad sõjakuritegudes süüdistanud juba enne seda, kui Kiievi lähedal Butšas leiti sadu tapetud tsiviilisikuid.

Biden on varem nimetanud Putinit lihunikuks ja sõjakurjategijaks, kuid on hoidunud terminist genotsiid selle range õigusliku määratluse ja süüdistuse raskete tagajärgede tõttu.

01:03

Kiiev tabas põgenenud Kremli-meelse magnaadi

Ukraina võimud teatasid teisipäeval, et on tabanud tuntud Kremli-meelse magnaadi, kes põgenes pärast Venemaa sissetungi koduarestist, vahendab BNS.

President Volodõmõr Zelenskõi postitas internetti pildi sasitud välimusega Viktor Medvedtšukist, kellel on käed raudus ja kes on riietatud Ukraina armee mundrisse.

Viktor Medvedtšuk. Foto: Scanpix

“Erioperatsiooni viis läbi Ukraina julgeolekuteenistus. Hästi tehtud!” kirjutas Zelenskõi Telegramis.

Julgeolekuteenistuse juht Ivan Bakanov ütles, et Venemaa-sõbraliku seadusandja kinnipidamiseks viidi läbi “välkkiire ja ohtlik mitmetasandiline erioperatsioon”.

“Ükski reetur ei pääse karistusest ja kõik võetakse Ukraina seaduste alusel vastutusele,” seisis sõnumirakendusse Telegram postitatud avalduses.

Medvedtšuk, üks Ukraina rikkamaid inimesi, on tema tihedate sidemete tõttu Moskvaga väga vastuoluline tegelane.

67-aastane suurärimees peab Vene presidenti Vladimir Putinit oma isiklikuks sõbraks ja ütleb, et too on tema noorima tütre Darja ristiisa.

Medvedtšukki hoiti alates läinud aastast koduarestis, süüdistatuna riigireetmises seoses katsega varastada loodusvarasid annekteeritud Krimmist ja Ukraina sõjasaladuste edastamisega Moskvale.

Väidetavalt põgenes Medvedtšuk vahetult pärast seda, kui Putin käivitas 24. veebruaril sissetungi Ukrainasse.

Politsei ei leidnud ärimeest 26. veebruaril tema kodusel aadressil ja teatas päev hiljem tema kadumisest.

Kremlis on põhjustanud Medvedtšuki jälitamine viha ning Putin lubas ühel hetkel väidetavale poliitilisele tagakiusamisele “reageerida” .

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov on keeldunud Medvedtšuki kinnipidamist kommenteerimast, öeldes Venemaa uudisteagentuuridele, et “Ukrainast tuleb palju võltsinguid” ja “seda tuleb enne kontrollida”.

Ta on üks Ukraina rikkamaid inimesi. Forbesi andmetel ulatub Medvedtšuki netovara 620 miljoni dollarini.

12. aprill 2022

19:33

Sjevjerodonetskis on alates sõja puhkemisest maetud 400 tsiviilisikut

Ida-Ukrainas Sjevjerodonetskis on alates Venemaa sissetungist maetud umbes 400 tsiviilisikut, vahendab BNS.

“Sjevjerodonetskis kaevatakse auke traktoriga ning hauad süstematiseeritakse registris… Sõja 48 päeva jooksul umbes 400 matust,” ütles kuberner Serhi Gaidai., viidates tsiviilelanikele.

Lähedalasuvas Lõssõtšanski linnas maetakse surnuid ühishaudadesse.

Rindel asuvates väiksemates kohtades “korraldavad kohalikud elanikud matuseid elumajade aedadesse” või siis “jäävad surnukehad tänavatele lebama”.

16:46

Zelenskõi süüdistab Vene sõdureid sadades vägistamisjuhtumites

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeval, et uurijatel on teateid sadadest vägistamisjuhtumitest varem Venemaa okupatsiooni all olnud aladel, vahendab BNS.

“See on toimunud aladel, mis on okupantide käest vabastatud, Venemaa sõjakuritegude talletamine ja uurimine jätkub. Peaaegu iga päev avastame uusi massihaudu,” ütles ta Leedu seadusandjatele videosilla vahendusel.

“Teateid on sadadest vägistamisjuhtumitest, sealjuures noorte tüdrukute, väga noorte laste (vägistamistest). Isegi imiku!”

16:33

Portugal saadab Ukrainale pea sada tonni sõja- ja meditsiiniabi

Portugal saadab Ukrainale lähiajal 99 tonni sõja- ja meditsiiniabi, teatas ajaleht Público teisipäeval, viitega riigi kaitseministrile Helena Carreirasele, vahendab BNS.

Carreiras kohtus Ukraina suursaadikuga Portugalis Inna Ognivetsiga ja kinnitas talle “Portugali toetust Ukraina vastupanule”.

“Selles kontekstis saadetakse lähitulevikus rohkem kui 99 tonni sõjalist ja meditsiinilist abi,” ütles ta avalduses.

Möödunud nädalal ütles Portugali välisminister João Gomes Cravinho, et Portugal on juba saatnud Ukrainale 60–70 tonni abi ja saadab lähiajal veel.

14:26

Kiiev: Venemaa kavandas Lääne-Ukrainasse “rahvavabariike”

Üks Venemaa juhiste järgi Ukraina läänepiirkondadesse “rahvavabariikide” loomist kavandanud kuritegeliku rühmituse liikmetest asus uurijatega koostööd tegema ja tunnistas, et Ukraina riigi põhiseadusliku korra kukutamise ettevalmistused algasid 2021. aasta suvel, vahendab BNS.

“Kreml kavatses luua Ukraina läänepiirkondadesse “rahvavabariigid”, kuid SBU takistas seda. Üks rühmituse liikmetest alustas uurimisega koostöö tegemist,” edastas Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teisipäeval Telegramis.

Ukraina eriteenistuse teatel algas rühmituse liikme ütluste põhjal töö Ukraina põhiseadusliku korra kukutamiseks 2021. aasta suvel. “Tema (rühmituse liikme) poole pöördus vaenlase pensionile läinud luureohvitser, kes osutus “skeemi” korraldajaks.” Ta rääkis kavatsusest luua Ukrainas uus rahva võim, ja et kui praegune valitsus ei astu tagasi ise, võtab rühmitus ette jõustsenaariumi. Võimuhaaramiseks pidi rühmitus värbama 500 võitlejat, eelistatavalt endistest sõjaväelastest, ja varustama neid relvadega,” teatab SBU.

Ettekandes märgitakse, et plaani elluviimine pidi langema kokku Venemaa sissetungiga Ukrainasse, kuid tänu SBU tööle paljastati võrgustik ning selle korraldaja ja võtmeisikud peeti märtsis kinni Ivano-Frankivski ja Hmelnõtski oblastis.

“Üks osalistest tunnistas oma süüd ja tunnistas korraldaja vastu,” teatas Ukraina luureteenistus.

14:24

Ukraina: Brovarõs leiti keldrist kuue tsiviilisiku surnukehad

Ukraina prokurörid teatasid teisipäeval, et Kiievi lähistel Brovarõs leiti ühe hoone keldrist kuus maha lastud tsiviilisikut, vahendab BNS.

“Kuue tsiviilisiku surnukehad kuulihaavadega leiti keldrist ühe eramaja inspekteerimisel,” ütles peaprokurör avalduses.

Peaprokuröri sõnul viisid tapmised läbi Vene väed, kes hõivasid ala sissetungi alguses. Prokurör postitas ka foto sündmuskohast, kus on näha mitut taskulambiga valgustatud surnukeha.

Vene vägesid on süüdistatud mitmetes jõhkrustes üle Ukraina, iseäranis Kiievi läheduses, kust praegu ollakse tagasi tõmbunud. Moskva on neid süüdistusi eitanud.

Ukraina teatel on pealinna lähistelt leitud üle 1200 surnukeha.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeval Leedu seadusandjatele, et Kiievi ametnikud uurivad jätkuvalt Vene sõjaväe läbi viidud kuritegusid.

“Uusi massihaudu leitakse peaaegu iga päev. Kogutakse tunnistusi. Tuhandeid ja tuhandeid ohvreid. Sadu piinamisjuhtumeid,” ütles Zelenskõi.

12:50

Zelenskõi: mõni Euroopa riik kõhleb Vene energiast loobumisega

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeval kõnes Leedu seimile, et mõni Euroopa Liidu riik ei suuda siiani Ukraina sõja ajal kuidagi otsustada, millal piirata Venemaa energiaressursside kasutamist, vahendab BNS.

“Euroopa Liit arutab sõja pärast, millist pole nähtud Teisest maailmasõjast saati, kuuendat Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti. Ja siiani ei ole selge, kas naftale kehtestatakse sanktsioonid. Isegi pärast Butša ja teiste linnade veresauna nägemist. Isegi teades inimeste küüditamisest, isegi vaadates Venemaa rakettide ja pommidega tahtlikku rahumeelsete linnade hävitamist, ei suuda mõni EL-i riik otsustada, millal ta vähemalt sisuliselt piirab Venemaa energiakandjate ostmist,” ütles Zelenskõi.

Tema sõnul ei ole sajad Euroopa ettevõtted ja pangad mitte ainult veel loobunud Venemaa turul töötamisest, vaid näitavad üles ka räiget lugupidamatust nõude suhtes lõpetada Venemaa sõjamasina rahastamine maksude kaudu.

“Ja see kõik toimub just praegu, kus veri on veel värske. See näitab, et kui nafta üle hakati tõsiselt arutlema alles kuuenda sanktsioonipaketi juures, siis see tähendab, et maailm ei saa aru, milliseks sõjaks Venemaa valmistus. Kui ikka veel puudub selge kindlus Vene gaasi osas, siis ei saa olla ka kindlust, et Euroopal on ühine tahe peatada Venemaa sõjakuriteod, sundida Venemaad rahu tegema. Kui on suuri Euroopa ettevõtteid ja suuri Euroopa panku, mis ei pea isegi keset vaenutegevust Ukrainas vajalikuks Venemaa turult lahkuda, tähendab see, et kõik teised ettevõtted võtavad seda märkuandena: oodake natuke ja siis saate töötada nagu tavaliselt, isegi kui Venemaa käitumises sisuliselt mitte midagi ei muutu,” lisas president.

11:45

Briti minister: Venemaa keemiarünnak Ukrainas pälviks Lääne vastuse

Briti relvajõudude minister James Heappey hoiatas teisipäeval, et kui Venemaa kasutab rünnakutes Ukraina vastu keemiarelvi, pälvib see lääneriikide vastuse ja “kõik variandid oleks laual”.

Mõni tund varem oli London teatanud, et proovib leida kinnitust teadetele keemiarelvade kasutamise kohta Mariupoli sadamalinnas, vahendab BNS.

“Kui neid mingilgi määral kasutatakse, siis peaks (Vene) president (Vladimir) Putin teadma, et Lääne vastuse osas on kõik võimalikud variandid laual,” ütles minister usutluse Sky Newsile.

“On teatud asjad, mis on üle igasuguse piiri, ja keemiarelvade kasutamine pälvib vastuse.”

Välisminister Liz Truss ütles paar tundi varem, et Suurbritannia proovib kinnitada teateid keemiarelvade võimaliku kasutamise kohta Vene vägede poolt Mariupolis.

“Selliste relvade kasutamine oleks selle konflikti kalk eskalatsioon ja me võtame Putini ja tema režiimi vastutusele,” lisas ta Twitteris.

Ukraina Azovi pataljon teatas esmaspäeval, et Vene väed kasutasid Mariupoli kaitsjate ja tsiviilelanike vastu “mürgist ainet”. Pataljoni teatel kannatavad ohvrid hingamispuudulikkuse ja neuroloogiliste häirete all.

“Kolmel inimesel on selged sõjakemikaalide mürgistuse tunnused, kuid ilma katastroofiliste tagajärgedeta,” sõnas Azovi asutaja Andrei Biletski sõnumirakenduses Telegram.

Väidetavalt kasutati keemiarelva droonirünnakus Azovstali metallurgiatehasele.

Mariupoli linnapea nõunik märkis Telegramis, et keemiarünnaku asetleidmine pole veel kinnitatud. “Me ootame sõjaväelt ametlikku kinnitust,” kirjutas Petro Andrjuštšenko.

Pentagoni pressisekretär John Kirby ütles esmaspäeva õhtul, et Washington teadetega kursis, kuid ei saa neid kinnitada.

10:57

Asekaitseminister: keemiarelva kasutamist Mariupolis kontrollitakse

Ukraina võimud kontrollivad teateid Vene vägede võimaliku keemiarelva kasutamise kohta sissepiiratud Mariupolis, vahendab BNS.

“Praeguse seisuga me kontrollime seda teavet, püüame aru saada, mis (see oli). Samas võin esialgsetel andmete alusel öelda, et oletatakse fosformoona. Aga lõplik ametlik teave tuleb hiljem,” vastas Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teisipäevases teleusutluses saatejuhi küsimusele okupantide võimaliku keemiarelva kasutamise kohta Mariupolis eelmisel päeval.

08:46

Mariupoli linnapea: tapetud on üle 10 000 tsiviilisiku

Ukraina linna Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko hinnangul on Vene vägede kuus nädalat kestnud piiramise järel hukkunud üle 10 000 inimese ning surnukehad palistavad tänavaid.

Boitšenko ütles AP-le, et ohvrite arv võib ületada ka 20 000, vahendab BNS.

Linnapea esitas uusi üksikasju Ukraina ametnike viimaste nädalate väidete kohta, mille kohaselt on Vene väed toonud Mariupolisse mobiilsed tuhastamisseadmed, et hävitada piiramisrõngasse jäänud ohvrite surnukehad.

Tema sõnul toodi mobiilsed krematooriumid kohale veoautodega, aga samuti viisisd Vene väed palju surnukehi hiigelsuurde kaubanduskeskusesse, kus on laoruumid ja külmikud.

Boitšenko kõneles AP-ga Ukraina kontrollidud alalt väljaspool Mariupolit. Linnapea kinnitas, et tal on Vene vägede metoodilise surnukehade põletamise kohta mitu allikat, kuid ei täpsustanud neid.

08:20

Võitlus Mariupoli pärast jätkub

Ukraina relvajõud on Mariupolis ümber piiratud ja blokeeritud, kirjutas Ukraina presidendiameti nõunik Mõhhailo Podoljak Twitteris.

Ukraina armee kinnitab, et Mariupoli kaitsmine Venemaa sissetungi vastu jätkub, vahendab BNS.

President Volodõmõr Zelenskõi on öelnud, et kardetavasti on linnas tapetud kümneid tuhandeid inimesi.

Suurbritannia välisminister Liz Truss teatas esmaspäeval, et püüab kontrollida informatsiooni selle kohta, et Venemaa on kasutanud rünnakus Mariupoli vastu keemiarelvi.

Ukraina parlamendiliige Ivanna Klõmpuš kirjutas sotsiaalmeedias, et Venemaa kasutas Mariupolis “tundmatut ainet” ja inimesed kannatavad hingamispuudulikkuse all.

04:40

Zelenskõi hoiatas Venemaa plaanide eest Ukrainas keemiarelva kasutada

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas esmaspäevases videopöördumises Venemaa plaanide eest Ukrainas keemiarelva kasutada, vahendab BNS.

Zelenskõi märkis, et Ukraina võtab selliseid kuuldusi äärmiselt tõsiselt.

Esmaspäeval levisid kinnitamata teated keemiarelva kasutamisest Mariupolis. Suurbritannia ja USA on püüdnud väidetele esialgu edutult kinnitust leida.

“On teateid, et Vene väed võisid kasutada keemiarelvi rünnakus Mariupoli elanike vastu. Püüame kiiresti oma liitlastega informatsioonile kinnitust saada,” kirjutas Suurbritannia välisminister Liz Truss suhtlusvõrgustikus Twitter.

“Igasugune selliste relvade kasutamine oleks selle konflikti karm eskalatsioon ja me võtame Putini ja tema režiimi vastutusele,” lubas välisminister.

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby ütles telekanalile CNN, et esialgu pole suudetud tõestada väiteid Venemaa keemiarelva kasutamise kohta Mariupolis. Kirby lisas, et USA on mures võimaluse pärast, et Venemaa võib seda siiski teha.

Zelenskõi rääkis uues videos ka sellest, et pärast Venemaa lahkumist on Ukraina põhjaosast leitud kümneid tuhandeid ohtlikke lõhkekehi, mille venelased on teadlikult maha jätnud.

“Okupandid jätsid miinid kõikjale: majadesse, mida nad hõivasid, tänavatele ja põldudele. Nad mineerisid inimeste vara, autosid ja majauksi,” rääkis president.

Zelenski möönis, et Ukraina sõltub rahvusvahelisest relvaabist, kuid märkis, et Ukraina väed on venelastest julgemad ning “löövad okupante targema ja läbimõelduma taktikaga”.

03:01

Suurbritannia uurib teateid keemiarelva kasutamise kohta Mariupolis

Suurbritannia püüab kontrollida informatsiooni selle kohta, et Venemaa on kasutanud keemiarelvi rünnakus ümberpiiratud Ukraina linna Mariupoli vastu, vahendab BNS.

“On teateid, et Vene väed võisid kasutada keemiarelvi rünnakus Mariupoli elanike vastu. Teeme partneritega kiiresti koostööd, et üksikasju kontrollida,” kirjutas Suurbritannia välisminister Liz Truss esmaspäeval suhtlusvõrgustikus Twitter.

“Igasugune selliste relvade kasutamine oleks selle konflikti karm eskalatsioon ja me võtame Putini ja tema režiimi vastutusele,” lubas välisminister.

Linna kaitsev Ukraina rügement Azov oli hilisõhtul sotsiaalmeedias teatanud, et Vene väed kasutasid Mariupoli linnas seni tuvastamata keemiarelva.

Azovi andmetel heideti mürgist ainet alla drooni abil. Teadaandes öeldi, et kannatanutel on hingamispuudulikkus ja vestibulaar-ataktiline sündroom (tekitab häireid vereringes).

Ukraina seadusandja Ivanna Klõmpuš teatas sotsiaalmeedias samuti, et Venemaa kasutas Mariupolis “tundmatut ainet” ja inimesed kannatavad hingamispuudulikkuse all.

“Tõenäoliselt keemiarelvad!” kirjutas naine suhtlusvõrgustikus Twitter.

Azovi pataljoni asutaja Andrei Biletski sõnul kannatasid vähemalt kolm inimest tundmatu mürgise aine läbi.

“Kolmel inimesel on selged sõjakemikaalide mürgistuse tunnused, kuid ilma katastroofiliste tagajärgedeta,” sünas Biletski sõnumirakenduse Telegrami videopöördumises.

Uudisteagentuur AFP ei ole koheselt suutnud informatsiooni kontrollida.

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby ütles telekanalile CNN, et esialgu pole suudetud tõestada väiteid Venemaa keemiarelva kasutamise kohta Mariupolis. Kirby lisas, et USA on mures võimaluse pärast, et Venemaa võib seda siiski teha.

01:53

Pentagoni andmetel koonduvad Vene väed Donbassi ümbruses

Vene väed koonduvad Donbassi ümbruses ja eelkõige Izjumi linna lähedal, kuid pole veel alustanud pealetungi piirkonna kontrolli alla saamiseks, vahendab BNS.

“Nad vahetavad positsioone ja keskenduvad uuesti Donbassile,” ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby ajakirjanikele.

Kirby sõnul on täheldatud Izjumi poole suunduvat suurt sõidukite kolonni. Esialgu pole siiski selge kolonni tegelik suurus ja ka see, mida nad täpselt veavad.

“Tundub, et tegemist on nii vägede transpordiks mõeldud veokite, soomusmasinate ja võib-olla ka suurtükiväemasinate seguga,” rääkis Kirby.

Pentagoni kõneisik rõhutas, et Ukraina sõjavägi on võidelnud Moskva toetatud separatistide vastu Donbassi piirkonnas alates 2014. aastast.

“Ukrainlased on selle pärast kaheksa aastat võidelnud ja võitlevad siiani. Ja nad ei näita mingeid märke, et nad oleksid valmis sellest territooriumist loobuma,” seletas Kirby pressikonverentsil.

USA hinnangul ei ole “uus pealetung” Donbassi piirkonnas veel alanud.

“Me hindame endiselt, et praegu töötavad venelased oma vägede tugevdamise ja täiendamise nimel,” ütles varem päeval USA kõrge kaitseametnik, kes tõi välja ka Vene vägedele uue juhi määramise.

“Arvestades olulisi logistika- ja varustusväljakutseid, operatiivmanöövrite väljakutseid, moraali ja juhtimist, jääb kindlasti üle oodata ja näha näha, et millist mõju ta suudab sõja käigule avaldada,” sõnas ametnik.

Vene riigipea Vladimir Putini poolt Ukraina sõjategevust juhtima määratud armeekindral Aleksandr Dvornikov mängis tähtsat rolli Süüria sõjas, kus tema käe all sõdivaid vägesid süüdistati inimsusvastastes kuritegudes.

00:02

Ukrainas on sõja algusest hukkunud enam kui 180 last

Venemaa sissetungi algusest on Ukrainas hukkunud 183 ja viga saanud 342 last, vahendas esmaspäeval telekanal CNN Ukraina peaprokuratuuri avaldust.

“Surma on saanud 183 ja haavata 342 last,” seisis teadaandes.

Prokuratuur toonitas, et arvud ei ole kõikehõlmavad, kuna sõjategevus kestab, vahendab BNS.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on varem öelnud, et ainuüksi ümberpiiratud Mariupoli linnas on hukkunud kümneid tuhandeid inimesi.

Ukrainast on alates Venemaa sissetungist 24. veebruaril põgenenud enam kui 4,5 miljonit ukrainlast, teatas ÜRO pagulasamet UNHCR pühapäeval.

Agentuuri andmeil oli pühapäevase seisuga ukraina põgenikke 4 503 954 ehk päev varasemaga võrreldes 62 291 enam.

Euroopa pole näinud sellist põgenikevoogu pärast Teist maailmasõda.

Ukrainast põgenenute seas on 90 protsenti naised ja lapsed, kuna Ukraina võimud ei lase sõjaväekohustusealisi mehi riigist lahkuda.

NB! Sõjablogi varasem osa on kättesaadav siit

Kommentaarid (43)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Rosita Essen
8. juuli 2022 11:56
Ma tahan hinnata Karin Sabine laenud mulle laenu 9000 €. kui vajate kiiret laenu, vältige võltsitud laenuandjate pettust ja taotlege tõelise laenufirma kaudu e-posti teel sabinhelps@gmail.com whatsapp +7 901 709-57-43
ei keegi
8. mai 2022 23:05
"Admiral Makarovi" pihtasaamise on Ukraina ise ümber lükanud, portaalis aga figureerib ikka veel vana info (et mitte öelda feik)
vot tak
7. mai 2022 18:00
Keda Ukrainasse siis saadeti? https://www.youtube.com/watch?v=3_rK9DSr2Ew
ekspert
6. mai 2022 20:11
https://www.delfi.ee/artikkel/96574103/vilja-kusib-ants-frosch-kui-venemaa-hakkab-ukrainas-kaotama-muutub-tuumasoja-oht-vaga-suureks
kuulaja
6. mai 2022 18:45
https://www.youtube.com/watch?v=59TEZKcxoP0 Žirinovski Ukrainast.
sama
10. mai 2022 18:49
Dnipro boss Igor Kolomoiski. https://www.youtube.com/watch?v=0nrwCvo6fjw
huvitav küll
30. apr. 2022 20:28
Eelmise aasta 28. juunil kohtus ÜRO peasekretär Antonio Guterres Kersti Kaljulaidiga ja nimetas teda järgmiseks kaheks aastaks ÜRO peasekretäri naiste, laste ja noorukite tervise ja heaolu teemade eestkõnelejaks. Kas siis 2 aastat on juba möödas, või siis naistel, lastel ja noorukitel polegi Ukrainas praegu muresid, et K.Kaljulaid kadus pärast sõja algust kiireloomuliselt pildilt? Või otsis ta neid kannatavaid naisi, lapsi ja noorukeid Tõrva metsas? https://uueduudised.ee/arvamus/kas-kersti-kaljulaidil-toesti-habi-ei-ole/
tendents
30. apr. 2022 14:47
https://jupiter.err.ee/1608199948/maha-vaikitud-sojarelv-vagistamine Viimasel 30 aastal on vägistamisest saanud strateegiline massihävituse relv, mida uutes sõjapiirkondades laialdaselt kasutatakse.
ei keegi
29. apr. 2022 09:07
Esialgu tuleb Venemaa ka tavarelvadega toime, saavutades isegi mõõdukat edu. Kui aga sõda lõputult eskaleerida pole halvimal juhul piiratud tuumasõjani jõudmine taktikalise tuumarelva kasutamisega konkreetsete objektide vastu nii väga võimatu. Seetõttu on eestinen saidi küsimusetõstatus asjakohane. Mitte asjatult ei kirjutanud grupp Saksa ühiskonnategelasi oma liidukantslerile kirja, nõudes Ukrainale relvatarnete lõpetamist. "Relvade tarnimisega on Saksamaa ja teised NATO riigid muutunud de facto sõjapooleks ja sellega koos on Ukrainast saanud aastaid teravnenud konflikti LAHINGUVÄLI NATO JA VENEMAA VAHEL Euroopa julgeolekukorralduse üle." Eesti meedia ei peaks juba meie kõigi ohutuse seisukohalt häbenema eskalatsiooni tagajärgi valgustamast. Ning näitama teed selle vältimiseks.
vaatenurk
30. apr. 2022 12:33
Venemaa ajakirjanikud arutasid, kas sõda võib laieneda Ukrainast väljapoole, ning ajakirjanik ja kanali Russia Today (RT) peatoimetaja Margarita Simonjan ütles vaatajatele, et tuumasõda ei oleks probleem, sest «me kõik sureme ühel päeval». https://elu24.postimees.ee/7510743/vene-ajakirjanik-tuumasoda-ei-oleks-probleem-sest-kunagi-sureme-koik
ei keegi
30. apr. 2022 16:13
nende sõnadega, mõneti eksalteeritult küll, ta ju näitabki, mis VÕIB JUHTUDA, kui Saksa ühiskonnategelaste hoiatust (vt eespool) ei järgita; tegelikult on see ajakirjanike, kes oma väljendustes poliitikutest vabamad, hoiatus inimkonnale; tõelised otsustajad, omades kainet mõistust, on seni tuumanupu vajutamisest hoidunud, seda nii Korea sõjas kui Kariibi mere kriisis; nüüd, taktikalise tuumarelvaga on asi kahjuks veidi lihtsam, selle kasutamine sõja mõõdutundetule eskaleerimisel enam 100-protsendiliselt välistatud ei ole; aga muidugi on see nüüdki alles eelviimane võimalus (enne strateegilist nuppu)
variant
28. apr. 2022 18:07
h ttps://eestinen.fi/2022/04/venemaal-valmistutakse-juba-tuumasojaks-meie-laheme-taevasse-nemad-ainult-krooksuvad/ ht tps://eestinen.fi/2022/04/kuum-putin-kavatseb-9-mail-ukrainale-soja-kuulutada/
planeerija
27. apr. 2022 20:37
https://makroskoop.ee/kiire-voidu-lootuse-luhtumises-kustutatud-artikkel-paljastas-moskva-plaani-ukrainas/
ei keegi
29. apr. 2022 07:21
Pole siin mingit salapära! Et kukutatud president Janukovõtš saabus juba rünnaku esimestel päevadel Minskisse, valmistudes järjepidevuse alusel osalema vallutatud aladel uue riikluse kujundamisel, kajastas nii Vene meedia kui nädalapäevad hiljem ka Eesti Rahvusringhääling. See, et Ukraina ja Valgevene koos Venemaa Euroopa osaga moodustavad "südamaa" on aga hoopis vana konstruktsioon, millest kirjutanud erinevas sõnastuses nii Brzezinski, Solženitsõn, Tüür kui paljud teised. Samas NATO laienemist Venemaa lähistele pidas fataalseks veaks juba Kennan. Nõnda need kaks küsimust, "südamaa" ja julgeolek, eksisteerivadki lahutamatult koos.
ei keegi
27. apr. 2022 14:03
See uus strateegia on NÕRGESTADA Venemaad niipalju kui võimalik Lääne relvadega ukrainlaste kätes. Ameeriklaste arusaam muutus, kui vastupidi nende endi ennustustele,, Ukraina ei kukkunudki nelja päevaga kokku. Nüüd on võimalik abisaadetistega sõjaolukorda pikendades perspektiivis venelasi rohkem välja kurnata. Ukrainat muidugi ka, sõda on ju ikkagi kahepoolsete kaotustega tegevus.
lombitagune
26. apr. 2022 16:32
https://eestinen.fi/2022/04/usa-muutis-strateegiat-nuud-on-eesmargiks-venemaa-sojaline-alistamine/
ei keegi
26. apr. 2022 12:14
"Putini eesmärk on 3. maailmasõda." TULEB TUTTAV ETTE? Just selline skandaalne pealkiri, millest kirjutasin.
Minu Arvamus
26. apr. 2022 11:50
Lavrov hoiatas maailmasõja ohu eest . . . * Putini eesmärk ongi 3. maailmasõda. Ainult, et vastutust ei taha võtta. Süüdlane on see, kes ei lepi Kremli nõudmistega. Loodab, et maalustes katakombides elab selle õnnelikult üle ja saab maailma ainuvalitsejaks varemetele ja luukeredele.
ei keegi
26. apr. 2022 09:33
India informatsiooni ja ringhäälinguministeeriumi kritiseeris oma kirjas maa erameediat Ukraina sündmuste valgustamise eest. Auditooriumi vallutamiseks kasutatakse seal asja olemusega vähe seotud skandaalseid pealkirju, fabritseeringuid ja suurendamisi. "Paljude kanalite saatejuhid annavad ebaõigeid kommentaare, moonutades, paigutades ümber ja tsiteerides vigaselt teisi informatsiooniallikaid," öeldakse tsrikulaaris. Tuuakse ka kümme asjakohast näidet. TULEB TUTTAV ETTE?
Minu Arvamus
25. apr. 2022 09:41
Putin on saatnud oma sõjaväe Ukrainasse Ukrainat ukrainlastest vabastama ja andnud käsu kõik ukrainlased, kes õigel ajal ei põgene, hävitada. Tapmised, vägistamised ja röövimised käivad selle juurde, selle eest Putin isegi kiidab ja lubab eriti agaratele Moskvas kortereid. Mariupol on sellest ere näide.
idabisnis
24. apr. 2022 18:32
https://eestinen.fi/2022/04/piinlik-lugu-prantsusmaa-ja-saksamaa-muusid-keeluajal-venemaale-relvastust-mida-nuud-ukraina-vastu-kasutatakse/
nüanss
20. apr. 2022 20:47
https://www.err.ee/1608570784/poola-riiklik-julgeolekuburoo-ak-le-sojal-on-seos-eelneva-pogenikekriisiga
nüanss
21. apr. 2022 17:12
Ilmselt oli ka aastatel 2015 - 2016 Euroopas toimunud rändekriis Venemaa korraldatud.
Minu Arvamus
20. apr. 2022 14:32
Ei tea, miks see taevas täna mere kohal on nii triibuliseks sõidetud? Kas vankad tarivad Kaliningradi lisajõude või on mingi uus invesioon läände korraldatud? Uhavad kõik idast läände.
Minu Arvamus
17. apr. 2022 12:37
Venemaa hoiatas USA-d sõjalise abi eest Ukrainale . . . * Venemaa aina hoiatab kõiki, kui teda hoiatatakse, loeb ta seda juba kallaletungiks. Kui Ukrainasse sissetungimine Vene vägede poolt oli sõjaväeline erioperatsioon Ukraina vabastamiseks ukrainlastest, siis oli ka natsisaksamaa sissetung Venemaale Saksamaa sõjaline erioperatsioon Venemaa vabastamiseks venelastest. Rusikareegel on see, et sissetungija kaotab. Putin peaks ajalugu uurima, mitte kalendris tähtpäevadega ennustama.
meenutaja
17. apr. 2022 14:39
Mõned tunnid enne Saksamaa ja Rumeenia sissetungi NLiitu teavitasid Saksamaa esindajad Moskvas ja Berliinis sõja kuulutamisest ka NLiidu esindajatele.
ei keegi
17. apr. 2022 19:02
enne Nõukogude Liidule kallaletungimist oli natsi-Saksamaa alistanud ESIMESENA RÜNNATES juba terve Euroopa, välja arvatud Suurbritannia, ning sõbralikud ja neutraalsed riigid., keda ju polnudki vajadust atakeerida.
Minu Arvamus
20. apr. 2022 14:37
Noh see Putini poolt sõjaväeliseks erioperatsiooniks nimetatud kallaletung Ukrainale ei ole midagi muud kui röövvallutus kõige hävitamisega, mida ei saa minema vedada ja Ukraina vabastamine ukrainlastest.
ei keegi
21. apr. 2022 14:00
Lugupeetavate endi Meediavahi podcast avaldas veel 17. veebruaril sarnase mõtte, et Ukraina väljapääs kaheksaastasest sõjast (2014-2022) on Minski kokkulepped (taganuksid Donetski ja Luganski rahumeelse ülemineku Ukraina koosseisu). Kuulake üle!
Minu Arvamus
16. apr. 2022 08:17
Putini valearvestus hirmutamise, ähvardamise ja Ukraina ründamisega toob kaasa NATO laienemise, mitte eemaletõmbumise tema riigipiiridest. Venemaa kukub tagasi kuuekümnendatesse. Rubla saab olema siseriiklik maksevahend ja rahvas hakkab töötama leivaraha eest riigi militariseerimisele, nagu see juba oli. Kui mitte veel hullem, represseerimiste, hukkamiste ja infosuluga välismaailmast.
ei keegi
16. apr. 2022 10:39
60ndate algul valitsenud Hruštšov tegi Lääne vaoshoidmisel panuse tuumarelvaga bluffimisele (kontinentidevahelisi rakette oli neil tollal veel üpris vähe) ja nimetas pealveelaevu "haide söödaks", misjärel noored ohvitserid nutsid, nähes kuidas "kuidas vastvalminud ristlejad ja hävitajad Leningradi dokkides Hruštšovi käsul vanarauaks tükeldati" , vähendades ühtlasi ka maavägesid järjekindlalt miljonite võrra (loe edasi William Taubmani monograafist "Hruštšov", Tallinn 2006), andmaks teed laialdasele elamuehitusprogrammile (osa eestimaalasi elab veel tänapäevalgi selle ajastu "hruštšovkades"). Palk oli tollal 90 rubla ja leib maksis 12 kopikat päts.
Minu Arvamus
20. apr. 2022 14:45
Hruštšov hävitas omal ajal suurtükiväe ja tegi panuse ainult rakettidele kui 01.05.60 lasti raketiga alla Powers, U-2 lennukil. Hiljem vannuti Hruštšov põrgupõhja kui taastati uuesti suurtükiväge :)
ei keegi
21. apr. 2022 00:11
no näed! inimesel tuli NÜÜD endalgi meelde, kuidas 60ndad N Liidus polnud üldsegi mitte niivõrd militariseerime kui demilitariseerimine ja laialdane elamuehitus; aga Powersit mingi suurtükiga alla tuua polnudki võimalik, nood nii kõrgele (22 km) ei küündinud; rakettki tabas teda koba peale sest sest patareisid oli tollal väga hõredalt; samuti ei sobi osundatud õhutõrjerakett globaalseks heidutuseks, selleks vajati ikka kontinentidevahelist, mis suuteline kandma tuumalõhkepead, aga neidki oli esialgu vaid üksikuid; blufiti eesmärgiga vähendada sõjalist kaitse-eelarvet ja loomulikult ei saanud see kesta lõpmatult (USA salakuulajaks osutus muuhulgas isegi GRU polkovnik Penkovski, tehes oma värbajatele tegeliku olukorra N Liidu kaitsevõimes teatavaks)
Minu Arvamus
15. apr. 2022 16:03
Ah, et Moskva hakkab kättemaksuks "Moskva" põhja laskmise eest Kiievit pommitama. Neil peaks oma mingi sõjalaev "Kiev" olema kui nad seda pole ümber ristinud, pommitagu seda. Või peaks Ukraina hakkama tegelikku Moskvat ka hakkama tiibrakettidega kostitama? Kirik olgu keset küla.
ei keegi
16. apr. 2022 00:01
Pole midagi pommitada. Ukrainalased kaotasid oma sõjalaevastiku juba 2014ndal, Krimmi annekteerimise käigus, kui enamikule neist heisati Vene mereväelipp.
ei keegi
14. apr. 2022 13:41
nüüdseks on ka presidendikantseleri nõunik Arestovitš kinnitanud, et osa Mariupoli kaitsnud merejalaväelasi langeski vangi, nagu venelased avaldasid, kuid jutt ei käivat siiski mitte tuhatkonnast võitlejast, vaid märksa väiksemast arvust; Mariupolli kesklinn on aga venelaste käes, viimaseks tõsisemaks vastupanukeskuseks jääb nüüd veel Azovstali tehas oma maa-aluste korrustega
pandora
12. apr. 2022 20:57
Mitmed poliitilised liidrid on väljendanud oma veendumust, et Kosovo iseseisvus loob ohtliku pretsedendi. https://upwikiet.top/wiki/Kosovo_independence_precedent
Õige - Venemaa atomiseerub
17. apr. 2022 10:29
Kaliningradi Rahvavabariik esitab varsti taotluse liituda EL-ga.
ei keegi
17. apr. 2022 12:36
Krimm nimetas ka Kosovot eeskujuna kui eraldus ja liitus (teadagi kellega).
nüanss
17. apr. 2022 14:35
Kosovo on iseseisvunud ÜRO egiidi all ja ta ei tohi ühineda Albaaniaga.
ei keegi
18. apr. 2022 13:22
See oli ÜRO erisaadik Ahtisaari plaan, kus isegi sõna "iseseisvus" kasutada polnud juletud (territoriaalse terviklikkus printsiip saaks koheselt rikutud!), anda Kosovole Euroopa Liidu protektoraadi all esialgu mingit laadi piiratud omavalitsus lipu ja vapiga, aga sedagi plaani ei võetud ju kunagi vastu. Seejärel iseseisvus Kosovo ÜHEPOOLSE DEKLARATSIOONIGA, millel pole ÜROga mingit pistmist (ja pool ÜROd pole teda ka tänaseni tunnustanud).