“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Tallinna linnavalitsus esitas volikogule haigla hoonestusõiguse eelnõu, Lasnamäele kerkib kaasaegne meditsiinilinnak (0)
11. mai 2022

“Arvestades tänast Euroopa geopoliitilist olukorda, on Tallinna haigla strateegiliselt kogu riigi jaoks väga oluline,“ ütles linnapea Mihhail Kõlvart. „Meie eesmärk on luua terviklik ja kaasaegne meditsiinilinnak, kus ka erinevates kriisides on tervishoiuteenuse toimepidevus tagatud. Sellega viime uuele tasemele Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna Keskhaigla pakutava arstiabi ja parandame selle kättesaadavust Tallinna ja kogu Harjumaa inimestele.” 

Kõlvart ütles, et linn on praegu haigla projekteerimisel aktiivses etapis. “Tänaseks on Tallinna haigla ehitamiseks linna poolt asutatud vastav sihtasutus ja selle käivitamiseks rahalised vahendid eraldatud,” lausus ta.

Kõlvarti sõnul on need sammud on kõik olulised, et liikuda operatiivselt edasi uue meditsiinilinnaku arendamisega ning juba järgmisel aastal alustada haigla süvise ja välisvõrkude ehitamisega.

„Praegu me peame lähtuma sellest, et kui täna me projekti realiseerimisega ei tegele, siis järgneva 20 aasta jooksul ei tule Tallinna haiglat üldse,“ lausus ta.

Kõlvart kinnitas, et arvestades praegust geopoliitilist- ja ka julgeolekuolukorda, on haigla ehitamise vajadus ilmselge. „Kahjuks täna me peame tunnistama, et Eestis ei ole ühtegi haiglat, mis vastaks kriisiolukorra vajadustele,“ nentis ta. „Kas on inimtekkeline või looduslik katastroof või siis sõjakriis – meil peab selline haigla olema ja praegu on viimane aeg sellega alustada.“

Hoonestusõigus on Kõlvarti sõnul veel üks samm selleks, et loodud sihtasutus saaks projekti arendamisega tegeleda. „Sellega me kinnitame, et meil on tõsine plaan projektiga edasi minna ja hoonestusõiguse seadmine annab veel üks kord selge signaali nii ühiskonnale kui ka riigi valitsusele, et me peame selle projektiga edasi liikuma,“ sõnas linnapea.

Maa-alune varjend läheb maksma täiendavad 50 miljonit eurot

Rääkides maa-alusest lisakorrusest nentis Kõlvart, et vajadus selle järgi on väga suur. „Meil ei ole ühtegi haiglat, kus oleks varjend olemas,“ nentis ta. „See ei ole mõeldud ainult sõjakriisiks, vaid tegelikult võivad tekkida väga erinevad inimtekkelised kui ka looduslikud katastroofid ja siis meil peab olema täiendav ressurss. Rääkimata sellest, et haiglas peab olema tagatud ka vastav logistika olukorras, kui meid ootavad järjekordsed pandeemiad ja epideemiad. Seega kaasaegne meditsiinilinnak on hädavajalik isegi, kui me ei lähtu kriiside võimalustest. Tegelikult me peame tunnistama, et kriisid võivad tulla ja valmisolek peab olema.“

Kõlvart märkis, et riigile on tehtud ka vastav ettepanek seda täiendavalt rahastada. „Selle lisakorruse ehitamine läheb maksma täiendavalt umbes 50 miljonit eurot ja täna me oleme olukorras, kus seda vastust veel ei ole, aga mingi hetk tuleb otsustada, sest projekteerimine juba käib,“ rääkis ta. „Seda ei saa täiendavalt juurde projekteerida, see peab olema osa suurest projektist ja lähiajal tuleb võtta vastu see otsus, kas tuleb täiendavalt -2 korrus või mitte.“

Kõlvart nentis, et tegelikult linn peab olema valmis ka selleks, et vajalikud vahendid iseseisvalt akumuleerida. „Aga kuna tegemist on üleriigilise tähendusega objektiga, arvan ma, et on õige ja õiglane, et riik ka panustab ja osaleb suuremate summadega,“ ütles ta. „Rääkimata üldisest tähendusest – tegelikult me peame arvestama ka sellega, et Tallinna haigla hakkab tulevikus teenindama isegi rohkem kui 50% patsiente väljastpoolt Tallinna haldusterritooriumist.“

Töögraafik saab olema Kõlvarti hinnangul väga pingeline ja just selle pärast tuleb selle projektiga alati edasi liikuda. „Me ei saa oodata millal tuleb üks või teine otsus,“ märkis ta. „Me praegu lähtume ka sellest, et selleks, et oleks võimalik jõuda ehitamiseni, tuleb projekteerimishange juba järgmiseks aastaks lõpule viia, aga juba alates käesoleva aasta lõpust ja järgmise aasta algusest tuleb alustada ka ehitamisega. Selleks on meil plaanis jagada ehitushanked mitmeks etapiks. Esimese etapiga saab alustada juba enne, kui on valmis lõplik ehitusprojekt. Näiteks välistrasside ehitamine saab toimuda veel enne seda, kui on valmis ehitusprojekt.“

Haiglaprojekti teeb riskantseks ehitushindade tõus

Kõlvarti kinnitusel ollakse praegu graafikus ja kui suudetakse ka graafikus püsida, siis on võimalik paralleelselt ehitada nii välistrassid kui ka mõne aja pärast hooned. „On tähtis arvestada ka sellega, et 2026 ei pea olema haigla valmis,“ ütles ta. „2026. aastal peame olema suutelised akteerima ühe osa ja taotleda ka kasutusluba ja selleks ajaks ei pruugi haigla 100% valmis olla, aga on tähtis, et kasutusloa menetlus juba käiks vähemalt ühele osale suurest haiglast.“

Kõlvart nentis, et ehitushindade tõus toob riske. „Hinnad kindlasti kasvavad, aga praegu ma arvan ei suuda keegi prognoosida, mis olukord on ehitusturul aasta pärast, rääkimata kahe aasta pärast ja suuremad hanked me kuulutame välja järgmise aasta lõpus,“ selgitas ta. „Tegelikult olukorraprognoos on raskendatud ka isegi käesoleva aasta perspektiivis ja me ei tea kas kasvavad ainult hinnad või kasvavad ka palgad. Praegu me näeme kuidas kasvab inflatsioon ja kindlasti ka raha hind langeb. See tähendab, et summad on suuremad, aga nende summade väärtus on väiksem. Me loodame, et kasvavad ka palgad ja kui kasvavad palgad, kasvavad ka linna tulud.“

Kõlvarti hinnangul tuleb täna lähtuda sellest, et see on muidugi risk, aga kui seda otsust täna ei tehta, siis seda haiglat ei tule. „Ja siis kindlasti ei tule kunagi ka sellist suurt toetust Euroopa poolt – 280 miljonit eurot,“ konstateeris linnapea. „Samas me igal juhul peame Tallinna haiglate hooneid renoveerima, ehk siis lähima kümne aasta perspektiivis kulutame me vahendeid niikuinii, aga kvaliteedihüpet me ei saa. Kaasaegset meditsiinilinnakut, millel oleks ka kriisideks valmisolek me ei saa ja see oleks kindlasti eksistentsiaalselt vale otsus.“

Tallinna Haigla projektijuht Sven Kruup ütles, et kogu ravivõimalus ja võimsus saab olema ühes kohas, inimesed ei peaks enam matkama erinevate haiglahoonete vahel. “Täna peab ravi saamiseks sageli 2-4 hoone vahel liikuma ja sageli saadakse ravi alles viiendas asutuses. See ei ole väga patsiendisõbralik,” lausus ta.

Kruup ütles, et Euroopas uuendatakse kõikides riikides haiglaid 30-40-aastase intervalliga. “Hea näide on Soome, mis on asunud seda tegema 1970-80ndatel rajatud haiglavõrgu osas,” rääkis ta. “Holland on jõudnud sinna, et haiglate uuendamise või kapremondi sammu pikkus on 35 aastat. Nad on leidnud, et see on ratsionaalsem kui elu eest vanu hooneid käigus hoida. Meil on muidugi kliima külmem ja selle võrra ehitus kallim. Seega peaks hoone kauem kestma. Nagu ütles üks ekspert Skandinaaviast, et tegemist on tubli keskmise ülikooli tasemel haiglaga, mida me Tallinnasse kavandame. Me ei loo midagi üleloomulikku, vaid tänapäevase haigla, mis asub samal tasemel näiteks meie põhjanaabritega.”

Haigla peahoone valmib hiljemalt 2028. aastal

Kruup lausus, et kui tehnoloogiliselt nõudlikud erialad on saanud rohkem tähelepanu, siis tavapalatid ja olmelised aspektid – nagu näiteks üks WC koridori peal, mida inimene märkab kõige rohkem – ei vasta enam nõuetele.

“Isegi kui rakendaksime teatud hoonete osades rämedalt tehnoloogilist meditsiini ja kasutaksime kaitsevahendeid, siis nakkuserisk on praegustes oludes ikkagi suur. Patsiendid on ju üldiselt tavainimesed, nad pole meditsiiniliselt üliharitud,” rääkis ta.

Kruup ütles, et kaasaegses haiglas paiknevad kõik üksused loogilises järjekorras ja on õige suurusega. “Seega muutub kõrgtehnoloogiline ravi mugavamaks nii patsiendile, kelle jaoks liikumine – maakeeles öeldes osakondade vahel – muutub lihtsamaks. Aga ka personalile, kes vabaneb transpordikohustustest, mis pole abi andmisega otse seotud,” rääkis ta.

Hoonestaja kohustub ehitama haigla peahoone valmis ja vormistama kasutusloa hiljemalt 31. detsembriks 2028. Haigla peahoone tähtaegselt mittevalmimisel kohustub hoonestaja tasuma leppetrahvi 2 protsenti hoonestusõiguse aastatasust, kuid mitte rohkem kui 500 eurot iga tähtpäeva ületava päeva eest.

Haigla läheb maksma vähemalt 520 miljonit eurot

Hoonestusõiguse seadmise eesmärgiks on luua Tallinna linna terviklik ja kaasaegne mediitsinilinnak, et parandada arstiabi kättesaadavust suurele arvule Tallinna ja Harjumaa elanikest, luues seeläbi eeldused ravitegevuse kvaliteedi paranemisele ning aidates kaasa arstiabi jätkusuutlikkusele. 

Kuna projekti rahastatakse osaliselt Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastu toel, siis tuleb projekti realiseerimisel juhinduda Euroopa Komisjoni poolt ette antud kontrollpunktidest. Esimene neist, projekteerimislepingu sõlmimine, on praeguseks täidetud, teise tähisena peab hiljemalt 2023. aasta neljandas kvartalis sõlmima lepingud kaevetöödeks, vee- ja elektrivarustuse tagamiseks ning raudbetoonkonstruktsioonide tarnimiseks.

2024. aasta esimeses kvartalis tuleb allkirjastada haigla kompleksi ehitusleping. Neljanda olulise etapina peab 2024. aasta lõpuks olema 10 protsenti ehituslepingust täidetud. Viienda etapina peab 2025. aasta neljandas kvartalis olema täidetud 50 protsenti ehituslepingust.

Kuuenda teetähisena tuleb 2025. aasta teises kvartalis linnal sõlmida lepingud haigla tööks vajaliku sisseseade tarnimiseks pärast hoone valmimist. Seitsmendaks peab 2026. aasta teiseks kvartaliks saama ehitajalt tunnistuse ehitise valmimise kohta ning algatama kasutusloa menetluse.

Praeguste eesmärkide kohaselt on plaanis jõuda 2026. aasta suveks haigla ehitusega nii kaugele, et haigla tervikosale on võimalik alustada kasutusloa menetlust ja lõplik sissekolimine on planeeritud 2027. aastal.

Tallinna linnavalitsus otsustas kolmapäevasel istungil esitada linnavolikogule eelnõu, millega seatakse linna omandis olevale Narva maantee 129 kinnisasjale otsustuskorras hoonestusõigus Sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus kasuks ning määratakse hoonestusõiguse tingimused.

Hoonestusõigus seatakse 50 aastaks, hoonestusõiguse aastatasu on 15 258 eurot, mis moodustab 2 protsenti sotsiaalmaa sihtostarbega maa maksustamishinnast, selgus otsuse eelnõust.

Suurhaigla rajamine koos vajaliku meditsiinitehnikaga läheb maksma vähemalt 520 miljonit eurot. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid