“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Euroopa Liidu plastistrateegia nõuab, et kõik pakendid oleksid 2030. aastaks taas- või korduvkasutatavad (0)
12. mai 2022
Foto Albert Truuväärt

„Toidujäätmetel on tohutu süsiniku jalajälg,“ ütles Saksamaa innovatsioonikeskuse projektijuht Marina Dodel neljapäevasel Toiduliidu pakendikonverentsil. „See on nii suur, et kui toidujäätmed oleks riik, oleks see Hiina ja Ameerika Ühendriikide järel kolmas süsinikdioksiidi tekitaja.“

Pakendijäätmete teke on alates 2001. aastast kahekordistunud ning seda ei ole suudetud siduda lahti majanduse (tarbimise) kasvust. 2008. aastal tekkis Eestis rekordiliselt 214 000 t (inimese kohta 160 kg) pakendijäätmeid. Igapäevase prügi hulgast sorditakse valdavalt välja vaid pandipakendid (peamiselt pudelid) ning suur osa taaskasutatavatest pakendijäätmetest rändab olmejäätmete koostises prügimäele (2008. aastal u 100 000 t).

Pakendijäätmeid tuleb taaskasutada, kuna see aitab vältida prügistamist, jäätmete kodumajapidamises põletamist ning pakendimaterjali uuesti kasutamine toorainena võimaldab kokku hoida loodusvarasid.

Maailma juhtiva toiduainete pakendilahenduste tarnija Multivac tutvustas viite ülemaailmset trendi, mida toidutootjad on toiduainete pakendamisel kasutusele võtnud.
Selle aasta suurima trendina tõi Dodel välja toidu säilitamiseks mõeldud pakendi innovatsioonid nagu vaakumpakendid, taassuletavad pakendid või antimikroobsed pakendid. „Toidujäätmetel on tohutu süsiniku jalajälg. See on tegelikult nii suur, et kui toidujäätmed oleks riik, oleks see Hiina ja USA järel suuruselt kolmas süsinikdioksiidi tekitaja,“ ütles Dodel. „Selle trendi peamine eesmärk on vähendada pakenditega toidu raiskamist.“

Teiseks suundumuseks on Dodeli sõnul monomaterjalide kasutuselevõtt ringmajanduse tugevdamiseks. „See tähendab liikumist monomaterjalpakendite poole ehk keskendutakse materjalikomponentide lihtsustamisele,“ lisas ta. „Euroopa Liidu plastistrateegia nõuab, et kõik pakendid oleksid 2030. aastaks taas- või korduvkasutatavad.“

Naftast valmistatud plastide kasutamist tuleb vähendada

Kolmas suur trend on Dodeli sõnul bioplast. „See suundumus puudutab kasvavat nõudlust bioplasti järele, et vähendada tavapäraste naftast valmistatud plastide kasutamist,“ märkis ta. „Bioplasti mõiste hõlmab laia valikut erinevaid materjale. Need võivad, aga ei pea olema biolagunevad. Need võivad olla biopõhised, aga ka fossiilpõhised.“

Neljas trend ühendab ühelt poolt suurt digitaliseerumistrendi ja teiselt poolt suurt jätkusuutlikkuse trendi. „Märgised ja etiketid on tülikad ja ajale jalgu jäänud pakendielemendid, kuna need on sageli valmistatud erinevast materjalist kui toote põhipakendid, raskendades sageli pakendi sorteerimist,“ ütles Dodel. Nihe kergesti eraldatavate etikettide ja taaskasutatavate või taastuvate märgistusmaterjalide poole on äratuntav ja muutub aina tugevamaks.“

Viiendaks trendiks on korkide taaskasutatavuse parandamine, eelkõige joogiturul. On saabumas Euroopa Liidu seadusandlus, mis näeb ette, et korgid peavad jääma pudelite või topside külge. Nende juhiste järgi tehakse juba uuendusi korkide, sulgurite ja tilade osas.

Iga Euroopa riik maksab plastpakendi omavahendit

Euroopa Komisjoni tellitud uuring liikmesriikidelt vaatas, milliseid tooteid kõige enam meri rannale uhub. Selgus, et 50% moodustasid sellest ühekordsed plasttooted. „Leiti kümme peamist tootegruppi: joogipudelid, sigaretikonid, kilekotid, kõrred, hügieenivahendid, vatitikud, õhupallivarred, joogitopsid, ühekordsed sööginõud ja -riistad,“ märkis Soomlais.

„Kui räägime pakenditest, siis automaatselt mõtleme plastpakendi peale ja nii peakski olema, sest suurem osa, mis tarbijateni jõuab ongi plast,“ ütles Toiduliidu Pakendikonverentsil keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. „Plast ise ei ole halb, aga see, mida iga inimene pärast plasti kasutamist sellega edasi teeb, kuhu see edasi jõuab, see pilt võiks olla parem.“

Euroopa Liidu tasandil on vastu võetud ühekordse plasti direktiiv. „Selle osas on meil kõvasti vaja tegutseda, et leida kõik lahendused, kuidas edenemist mõõta,“ lisas Soomlais. „Ja palju tööd on meil veel ees, pidevalt on vaja otsida korduskasutatavaid lahendusi.“

2021. aastal tehti Soomlaisi sõnul Euroopa Liidus riigipeade tasemel otsus uue komponendi kehtestamiseks. „Iga riik peab Euroopa Liidu eelarvesse maksma summa, mida nimetatakse plastpakendi omavahendiks,“ sõnas ta. „See tähendab, et Euroopa Liidu eelarvesse tuleb maksta plastpakendi summa pealt, mida riik ei ole suutnud ringlusesse võtta. Eesti sissemakse selle otsuse järel suurenes 11 miljoni euro võrra.“

Plastpakendeid on raske ringlusesse võtta

Ökomodulatsioon on pidev protsess ja hinnastamine peab olema olelusringi põhine. “Üleminek ökomodulatsioonile ei saa toimuda üleöö,“ rääkis Rohetiigri projektijuht Külliki Kesa. „2008. aastast, kui toimus esimene „Teeme Ära!“ koristustalgud, on inimeste teadlikkus kasvanud, aga nagu näha, siis koristusest üksi ei piisa, midagi on vaja veel parendada.“

Kesa sõnul on oluline luua ühtne pakendite ringlussevõtu süsteem. „See tähendab, et kõik osapooled on teadlikud, et ringlus saab toimida,“ lausus ta.

Rohetiigril on peatselt valmimas pakendite disainijuhend, millest on tõenäoliselt ettevõtetel palju abi, kui hakatakse uusi pakendeid disainima. „See tõstaks teadlikkust, kuidas pakendit ringlusesse võtta,“ märkis Kesa. „See aitab kaasa kvaliteetse materjalide voogude tekkele.“

Disainijuhend jaguneb kaheks – teoreetiliseks ja praktiliseks. „Teoreetilise poole pealt on oluline kindlasti seaduslik raamistik, standardid ja kuidas süsteem toimib,“ rääkis Kesa. „Praktilise osa poolelt on olulised ringdisaini strateegiad ja ringlussevõtu eeldused.“

Disainijuhendi praktilise osa poolt oleks Kesa sõnul oluline materjalide vähendamine. „Pakendi vältimine läbi tooteinnovatsiooni,“ ütles Kesa. „Näiteks ettevõte Lush muutis šampooni tahkeks ning minimeeris pakendi vajadust.“

Carlsberg asendas Kesa sõnul plastikust rühmapakendis keskkonnasõbraliku liimiga. „See on liim, mis suudab koos hoida kuni kaheksat metallpurki, kuid see ei takista nende ringlussevõttu,“ kirjeldas ta.

Bioplasti tootmine kasvab enam kui kolm korda

Märgiseid ja etikette paraku toidutoodetelt täielikult eemaldada pole võimalik, sest need annavad tarbijale olulist sorteerimise ja toitumisalast informatsiooni. „Üheks võimalikuks lahenduseks sellele on toidupakendile kuvatud QR-kood, mis annab lisateavet ilma pakendil palju ruumi kasutamata,“ märkis Dodel.

European Bioplastics arvutuste kohaselt kasvab globaalse bioplasti tootmine järgmise viie aasta jooksul enam kui kolm korda. „Selle üheks põhjuseks võib olla see, et biolagunevust peetakse kõige keskkonnasäästlikumaks pakendite kõrvaldamise meetodiks kasutusea lõppemisel,“ lausus Dodel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.