“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Soome president ja peaminister pooldavad NATO-ga liitumist, Venemaa peaks peeglisse vaatama (2)
12. mai 2022
Foto: Pixabay

Soome president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin teatasid neljapäeval, et pooldavad NATO-ga liitumist.

Niinistö ja Marini ühisavaldus tähendab, et Soome esitab üsna kindlasti taotluse alliansiga ühinemiseks, ehkki mõned sammud tuleb astuda veel enne seda.

Ka Rootsilt oodatakse lähipäevil otsust NATO liikmesuse taotlemise kohta.

“Nüüd, kui otsustamise hetk on lähedal, teatame oma ühisest seisukohast, informeerides sellega ka parlamendifraktsioone ja parteisid,” ütlesid Niinistö ja Marin.

“NATO liikmesus tugevdaks Soome julgeolekut.”

“Soome tugevdaks NATO liikmena kogu kaitseallianssi,” lisasid president ja peaminister. “Soome peab taotlema viivitamatult NATO liikmesust. Me loodame, et selle otsuse tegemiseks vajalikud riiklikud sammud astutakse kiiresti lähipäevadel.”

Liikmesuse taotlemise otsuse peavad tegema president ning valitsuse välis- ja julgeolekupoliitikakomisjon. Loodetakse ka parlamendi toetust.

Soome võib NATO liikmeks saamise taotluse esitada juba järgmise nädala algul.

Niinistö kuulus varem Koonderakonda, mis on NATO-ga liitumist toetanud juba 15 aastat. Ta ise oli aga pikka ega selles eri meelt.

Niinistö on öelnud, et pööre tema mõtetes Soome julgeolekupoliitikast sündis detsembri alguses, kui Venemaa nõudis NATO-let lubadust, et allianss ei laiene enam itta.

24. veebruaril ründas Venemaa Ukrainat. Siis andsid Soome liidrid pressikonverentsi, kus Niinistö lausus praeguseks ikooniliseks saanud sõnad: “Nüüd on mask langenud, näha on vaid sõja külm nägu.”

Siis ei öelnud Niinistö veel, mida ta NATO-ga liitumisest arvab, kuid vihjeid meelemuutusele hakkas kevade jooksul tulema.

Sõda tõi meelemuutuse

Märtsi lõpus ütles president MTV uudistele, et tal on Soome NATO-ga liitumise küsimuses selge seisukoht, kuid välja ta seda ei öelnud.

Esialgu oli Niinistö seisukohal, et NATO-ga liitumine vajab nõuandvat rahvahääletust. Veel aasta alguses leidis ta, et harilikust arvamusküsitlusest rahva meelsuse väljaselgitamiseks ei piisa.

Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale muutis ta selgelt meelt ja ütles märtsi lõpus Svenska Yle-le, et arvamusküsitlused näitavad rahva toetust liitumisele.

Pisut enne aprilli keskpaika rääkis Niinistö juba meediale, et Soome otsus NATO kohta valmib enne alliansi tippkohtumist juunis.

Ka soome rahva suhtumine NATO-sse on Ukraina sõja kestes muutnud. Sel nädalal ütles Yle küsitlus 76 protsendi vastanuist, et soovib Soome NATO-ga ühinemist, vastu oli vaid 12 protsenti.

Soome valitsus on pidanud kevade jooksul suhtumist NATO-ga liitumisse korduvalt muutma.

Veel jaanuaris ütles peaminister Sanna Marin usutluses uudisteagentuurile Reuters, et Soome NATO-sse astumine on selle valitsuse ametiajal väga ebatõenäoline.

Mõni päev pärast Vene vägede Ukrainasse tungimist ütles ta soomlaste NATO-sse suhtumise muutust kommenteerides, et selleks on kaks põhjust.

“Esiteks see, milline on see piir, mille Venemaa on ületanud ja milline on see piir, mida ta ei ületaks. Teine küsimus on seotud sellega, et kui Venemaa ületab mingi piiri, siis kas me oleme selles olukorras üksi või teistega koos,” ütles Marin.

Isiklikku seisukohta hoidus ta välja ütlemast, et mitte liitumise arutelu mõjutada.

Otsus võib sündida pühapäeval

NATO liikmesuse taotlemise kohta teevad otsuse president ning valitsuse välis- ja julgeolekupoliitikakomisjon ühiselt. Arvatakse, et see sünnib pühapäeval. Pärast seda esitab valitsus parlamendile uue raporti.

Parlament võib parimal juhul raporti menetletud saada esmaspäeval, aga võib juhtuda, et see võtab rohkem aega. Kõik sõltub sellest, kui paljud seadusandjad soovivad sõna saada.

Pärast seda palub Soome kutset NATO-ga liituda. 

NATO Brüsseli peakorteris peaks asjad käima kiiresti, aga liitumisprotokolli peavad ratifitseerima kõik 30 liikmesriiki. See etapp peaks kestma umbes 4-12 kuud.

Soome valitsus on teinud NATO-protsessis kogu aeg tihedat koostööd parlamendiga ja soovinud selle seotust juba enne taotluse esitamist. 

Eduskunna lõplik otsus Soome NATO-ga liitumise kohta sünnib aga alles pärast kõiki eelmainitud etappe.

Esialgu ei ole veel teada, kas selleks on vaja kahe kolmandiku toetust.

Soome ja NATO koostöö on kestnud pea 30 aastat

Soome on olnud NATO koostööpartner juba alates 1994. aastast. Soome kaitsejõude peetakse üsna hästi NATO vägedega ühitatavaks. Seda on arendatud ja järele proovitud ühisõppustel ja kriisiohjamisoperatsioonides.

Juba aastaid on eeldatud, et kui Soome ja Rootsi NATO-sse astuvad, teevad nad seda üheaegselt.

Rootsi on oma liitumisaruteludes Soomest pisut maha jäänud. Peaminiser Magdalena Andersson ja välisminist Ann Linde on öelnud, et Soome otsus on tähtis ka Rootsi jaoks.

“Muidugi mõjutab Soome otsus vägagi seda, mida Rootsi otsustab,” ütles Linde enne maipühi Soomet külastades.

Niinistö sõidab järgmisel nädalal Rootsi ning kohtub kuninga ja riigi poliitiliste juhtidega.

Rootsi valitsevad sotsiaaldemokraadid on lubanud teha oma seisukoha NATO-ga liitumise küsimuses teatavaks sel pühapäeval. Kui nad seda toetavad, on liitumistaotlus väga tõenäoline, sest sel juhul on liitumise pooldajatel parlamendis kindel enamus.

NATO juht: Soome liitumine tuleb kiire ja ladus

NATO peasekretär Jens Stoltenberg tervitas neljapäeval Soome liidrite otsust toetada alliansiga liitumist ja ütles, et liikmesusprotsess tuleb kiire ja ladus.

“See on Soome suveräänne otsus, mida NATO igati austab. Kui Soome otsustab taotluse esitada, tervitatakse neid NATO-s soojalt,” ütles Stoltenberg.

Soome ja Rootsi hakkasid NATO-ga liitumise suunas samme astuma pärast seda, kui allianss asus seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale oma julgeolekustruktuuri üle vaatama.

Venemaa mõistis neljapäeval naaberriigi plaani hukka.

“NATO laienemine ja alliansi lähenemine meie piiridele ei tee maailma ega meie mandrit stabiilsemaks ja turvalisemaks,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ja lisas, et Soome NATO-ga liitumises nähakse ohtu Venemaa julgeolekule.

Soome kinnitab, et tema otsus ei ohusta kedagi.

Soome välisminister Pekka Haavisto ütles Euroopa Parlamendile, et “Venemaa sissetung Ukrainasse on muutnud Euroopa ja Soome julgeolekukeskkonda” ning Soome liitumine tugevdab veelgi NATO-t kui tulevast liitlast.

“Ma olen nõus president Niinistö ja peaminister Mariniga, et NATO liikmesus tugevdab nii NATO kui Soome julgeolekut,” ütles ka Stoltenberg.

“Soome liikmesus näitab, et NATO uks on avatud, ja Soome otsustab ise oma tuleviku.”

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
12. mai 2022 17:06
https://sirvi.eu/ajakiri/novaja-gazeta-evropa-rus/#
Minu Arvamus
12. mai 2022 12:16
Puutin on nörrrdinud.

Seotud artiklid