“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Kõlvart Tallinna päeva etteütlusel Ajalugu teevad inimesed, raekoja esmamainimise 700 aastat tagasi põhjustas kahe mehe mõõgavõitlus (3)
13. mai 2022

„Kas te teate, kuidas raekoja esmamainimine tekkis?“ küsis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart oma tervituskõnes Tallinna päeva etteütluse kirjutajatelt ja tõi välja huvitava fakti tänavu 700. aastast sünnipäeva pidava raekoja kohta.

Vaata galeriid (44)

Täna südapäeval kirjutati Raekoja platsil kümnendat Tallinna päeva etteütlust, millest võttis nii kohapeal osa ligi 800 ja ülekande vahendusel enam kui sada eesti keele huvilist. Keelelembeseid õpilasi tervitas ka linnapea, kes rääkis Tallinna iidse raekoja ajaloo kohta üsna vähe teatud fakti.

„On keegi kursis, kuidas saime teada raekoja vanuse? On olemas üks dokument, kus on välja toodud, et 700 aastat tagasi haavati kedagi mõõgaga,” rääkis ta. “Alates sellest hetkest on meil olemas kirjalik dokument ja tänu sellele on meil tänavu suur juubel. Ma ei teagi, keda rohkem tänada, kas seda, keda haavati või kes haavas, aga see on lugu sellest, et ajalugu teevad ikkagi inimesed. Mul on hea meel, et esmakordselt kirjutatakse Tallinna päeva etteütlust Raekoja platsil.“

Uukkivi köidab eesti keele juures enim selle kõla

Etteütluse teksti luges seekord ette näitleja ja laulja Ivo Uukkivi, kes ütles, et kirjutas viimati etteütlust kooliajal. „Ma arvan, et kui oleksin tänast etteütluse teksti pidanud kirjutama, siis koolonite kasutusega oleksin eksinud,“ sõnas näitleja. „Kõik muu oleksin õigesti kirjutanud.“

Uukkivi poolt ette loetud etteütluse tekstis olid muu hulgas laused nagu: „Keskaegse apteegi kaubavalik oli kirev: õlid, tinktuurid, salvid, palsamid, raviteed, klarett. Keskaegsete inimeste mõtteviisi oli raske murda: tallinlane pigem suri, kui lasi end ravida.”

Uukkivi lisas, et eesti keele juures köidab teda enim selle kõla. „Ma end teistes keeltes väljendada väga ei oska,“ rääkis ta. „Aga eesti keeles on seda samuti väga raske vahel teha. Kui seda osata, siis on see ilus.“

Etteütluse lugemine oli Uukkivi sõnul pigem keerukas. „Just see, et pidi väga aeglaselt lugema, hoidma ühtset ja aeglast tempot ja lauseid kordama,“ kirjeldas ta. „Imelik oli alguses minu jaoks ilmuda sinna aknale, keskaegsed riided seljas, aga pärast tegi see mind rõõmsaks.“

Tallinn väärtustab eesti keelt

Kõlvart tunnistas, et temal tekkisid etteütluse teksti mõned vead sisse. „See tekst ei olnud väga lihtne,“ märkis ta. „Mõned vead tõesti tulid sisse, aga samas oli väga huvitav tekst.“

Tallinna linna jaoks on oluline, et eesti keel oleks alati tähelepanu keskpunktis. „Tänane üritus on selleks hea näide,“ ütles Kõlvart. „Aga see on ka lihtsalt tore, personaalne, ilus ja tõi palju positiivseid emotsioone.“

Linnapea tuletas omakorda meelde, millal etteütluse traditsioon alguse sai.

„Uskumatu, kümme aastat tagasi kirjutasime esimest korda etteütlust Tallinna Ülikoolis ja nüüd oleme siin Raekoja platsil,“ lausus ka linnapea. „Kas siin on keegi, kes kirjutas kolm aastat tagasi ka Vabaduse väljakul etteütlust? Nii tore, et meid on taas kohal nii palju. Kaks aastat kirjutasime etteütlust (koroona tõttu – toim.) veebis.“

Kõlvarti sõnul ei ole Tallinnas ühtegi uhkemat kohta kui Raekoja plats. „Kas Tallinnas on mõni uhkeim koht kui Raekoja plats? Ei ole ja kindlasti ei ole ühtegi kohta, kus ajaloo kontsentratsioon oleks suurem kui siin,“ rääkis ta. „Tänavu tähistame Raekoja apteeki 600 aastat esmamainimisest, raekoja 700 aastat esmamainimisest. Tegelikult on juba möödunud ka 580 aastat sellest päevast, kui esmakordselt oli siin Raekoja platsil asetatud jõulukuusk, seega Raekoja plats on väga ajalooline paik linnas.

Õpilased võiksid rohkem eestikeelset ilukirjandust lugeda

Etteütlust teinud Maria ütles, et mõnda sõnu kuulis ta esimest korda. „Kuna ma olen venelane, siis alguses oli see minu jaoks raskem,“ rääkis ta. „Aga ma arvan, et kõik läks hästi.“

Rocca al Mare Kooli emakeeleõpetaja Irene Artma sõnul võiksid õpilased rohkem eestikeelset ilukirjandust lugeda. „Ma ei ütle, et peab rohkem grammatikat õppima, seda tehakse koolis,“ märkis ta. „Aga et eesti keel oleks ka väljaspool kooli, selleks on vaja lugeda eesti keeles ja lugeda just ilukirjandust.“

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Piret Järvela ütles, et eesti keel areneb loomulikus suunas. „Eesti keel on pidevalt arenev organism,“ lausus ta. „Meie eesti keel on heas seisus, sest Eesti riigis õpetatakse riigi keelena eesti keelt. Kuna üha enam räägitakse inglise keele mõjust, siis on ka see üks keelearengu etapp.“

Distantsõppe aasta mõjutas eesti keele tunnetust. „Õigekeele oskus sai kindlasti kannatada,“ ütles Järvela. „Eesti keelt mõjutab elu ja paljugi sotsiaalmeedia. Sealt tulevad registrid jõuavad ka kirjakeelde, kuhu nad tegelikult jõuda ei tohiks.“

Tallinna päeva etteütluse algatas linnapea Mihhail Kõlvart 2013. aastal. Etteütluse teema on alati olnud seotud Eesti kirjanduse, kultuuri ja Tallinna ajalooga. Mullu oli etteütluse tekst pühendatud Eesti taasiseseisvumise juubelile ja aasta varem legendaarsete tallinlaste Jaan Krossi ja Georg Otsa 100. sünniaastapäevale. Teksti on ette lugenud Andrus Kivirähk, Jan Kaus, Ilmar Tomusk, Peeter Kaljumäe, Kelly Sildaru, Reket, Märt Avandi ja Ivo Linna.

Tallinna päeva traditsioon sai alguse 2002. aastal ja sellega tähistatakse Tallinnale Lübecki linnaõiguse andmist 1248. aastal, millest alates kuulub Tallinn täieõiguslike Euroopa linnade hulka. Tallinna päeva tähistamise eesmärk on väärtustada kodulinna ajalugu ja tallinlaseks olemist ning tutvustada linna ajalugu ja tänapäeva.

Tallinna päeva kava leiab https://www.tallinn.ee/tallinnapaev 

Tallinna päeva etteütlus 2022 

Autorid: Seoriin Jõgise, Krista Nõmmik, Ülle Salumäe

  1. Keskajal kutsuti Tallinna saksa keeles Revaliks, Läti Henriku kroonikas kannab eestlaste linnus Lindanise nime.

Keeled ja rahvused kirjutatakse väiketähega.

Nimed kirjutatakse suurtähega.

Rindlause osalaused eraldatakse komaga.

  • 16. sajandiks oli Tallinn üks Põhja-Euroopa paremini kindlustatud hansalinnu, mille südameks oli Raekoja plats koos auväärse apteegi ja raehoonega.

Järgarvu järele pannakse punkt.

Liitkohanimed kirjutatakse läbiva suurtähe ja sidekriipsuga.

Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga.

hansalinn on nimetus ja kirjutatakse väiketähega.

Kohanimed kirjutatakse suurtähega.

  • Raekojas asus linnavalitsus ehk raad, mis oli  tähtsaim valitsus- ja kohtuorgan juba 1322. aastast.

Järgarvud  nõuavad punkti.

Liitsõna korduva sõnaosa asemel kasutatakse sidekriipsu.

Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga.

  • Silmapaistev on torni kiiver, mille varasem hilisrenessanslik vorm on restaureerimise käigus saanud voolava barokse ümaruse.

Kesksõna täiendina kirjutatakse kokku, kui moodustub uus tähendus.

Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga.

Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.

  • Torni tipus keerleb sõjasulasekujuline tuulelipp Vana Toomas, mille originaal asub Tallinna linnamuuseumis.

Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga.

line-lõpuline sõna kirjutatakse ühe täiendiga kokku.

Tavatekstis kirjutatakse asutuse nimetus väiketähega.

Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega.

  • Enne teist maailmasõda seisis Raekoja platsil vaekoda, et kaupmehed ostjaid tüssata ei saaks, ent see hävis märtsipommitamise ajal.

Ajaloosündmused kirjutatakse väiketähega.

Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga.

Vastandav sidend ent nõuab koma.

Kohanimi kirjutatakse suurtähega.

  • Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid 2022. aastal enne   palmipuudepüha möödus apteegi kirjalikust esmamainimisest 600/kuussada aastat.

Rindlause osalaused eraldatakse komaga.

Pühad ja tähtpäevad kirjutatakse väiketähega.

Lühenenud tüvega täiendsõna kirjutatakse põhisõnaga kokku.

Järgarvu järele pannakse punkt.

Kaks arvsõna kirjutatakse kokku, kui sõna lõppu jääb -teist, -kümmend või -sada.

  • Apteeker õppinud mehena tundis ladina keelt, teadis kaasaegseid teadustöid, omas ladinakeelset herbaariumi.

Olevas käändes järellisand kirjutatakse komata.

Keelte nimetused kirjutatakse väiketähega.

Rindlauase osalaused eraldatakse komaga.

  • Et hädalisi avitada, pidi apteek olema avatud nii päeval kui ka öösel.

Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga.

Sidend nii…kui ka kirjutatakse komata.

  1.  Apteegi riiulitel lösutasid kümned või sajad purgid ja totsikud, mis sisaldasid kõikmõeldavaid ravimeid.

Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga.

Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.

  1.  Keskaegse apteegi  kaubavalik oli kirev: õlid, tinktuurid, salvid,  palsamid, raviteed, klarett.

Kokkuvõtufraasiga koondlauses kasutatakse koolonit.

Koondlause korduvad liikmed eraldatakse komaga.

  1.  Tolleaegsest apteegist võis osta tubakat ja soola ning ka kohvi, mida Friedrich Reinhold Kreutzwald kutsus araabia mustikuks. 

Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga.

araabia on siin seotud rahva, mitte kohaga, seetõttu kirjutatakse väiketähega

  1.  Vürtsvein ja armuvalurohi  martsipan olid kesk- ja uusajal palju rohkem kui pelgalt hõrk jook ja elitaarne maiustus, muu hulgas tarvitati neid ka ravimina ja kingiti rae külalistele.

Korduv sõnaosa asendatakse sidekriipsuga.

kui-võrdlus koma ei vaja.

Kui täiendsõna näitab liiki, kirjutame ta põhisõnaga kokku.

  1.  Apteekrite tööd ja leiba kippusid käest võtma soolapuhujad, rändtohtrid, ka vanad naised, kes ravimtaimi hästi tundsid. 

Kõrvallause eraldatakse pealausest  komaga.

Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga.

  1.  Keskaegsete inimeste mõtteviisi oli raske murda: tallinlane pigem suri,  kui lasi end ravida.

Rindlause osalaused eraldatakse kirjavahemärgiga ( selgituse puhul koolon).

Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga.

Tuletised kirjutame väiketähega ning kaashäälikuühendis kõik tähed ühekordselt.

  1.  Raeapteek, farmaatsia kroonijuveel, hoiab au sees apteegiasjanduse reliikviaid ja proviisori professiooni.

Järellisand eraldatakse komadega.

  1.  Tallinna vanalinna süda pakub erilist atmosfääri, mida ei lakka imetlemast nii eesti- kui ka välismaalased.

Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga.

Korduv sõnaosa asendatakse sidekriipsuga.

Ühendsidend nii…kui ka koma ei nõua.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

meenutaja
15. mai 2022 19:46
19. detsembril 1978 võttis Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) keskkomitee vastu ülisalajase otsuse: „Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest." http://forte.delfi.ee/news/militaaria/venestamise-viimane-laine-eestis-vene-keelt-tuli-armastada-juba-lasteaiast-peale.d?id=67450342
vot tak
15. mai 2022 19:32
Eesti majanduseliit näeb Eesti teise riigikeelena inglise keelt, kuigi ÜRO on soovitanud vene keelt.  http://www.postimees.ee/1710571/uro-eriraportoor-soovitas-ka-vene-keelt-riigikeeleks
abi
15. mai 2022 19:06
https://keeleabi.eki.ee/?leht=11