Lugeja: Mu laps on 11-aastane. Lapse isa ei ole lapse elus pärast lapse 2-aastaseks saamist osalenud. Laps ei ole saanud temalt ka rahalist ega muul viisil toetust ning suhtlus lapse ja lahus elava vanema vahel puudub. Samas lapsega reisile minekuks on vaja ka teise vanema kirjalikku nõusolekut, kuid teise vanemaga ei ole võimalik kuidagi ühendust saada. Mida selles olukorras teha?
Vastab perekonnaõiguse jurist Angela Jürgenson:
Kui lapsega koos elaval vanemal pole teise lapsevanema kontaktandmeid, on soovitatav teha vanemal õigustatud isikuna päring Rahvastikuregistrile (https://rr-taotlus.smit.ee/) teise lapsevanema kontaktandmete , nagu e-post, telefon ja elukoht, teada saamiseks. Kui last kasvatav vanem saab teada teise lapsevanema andmed, tuleks võtta ka temaga ühendust, näiteks saates talle sõnumi või e-kirja, kus küsida lapsega reisimiseks nõusolekut. Kui ka siis vastust ei saa, tuleb koostada kohtule lapse ühise hooldusõiguse muutmise avaldus, et lapse ainuhooldusõigus jääks last kasvatavale vanemale. Avalduses tuleb kirjeldada elulisi asjaolusid- kui kaua lapsevanemad last koos kasvatasid, kas teiselt lapsevanemalt on lapsele elatist taotletud, kas teine lapsevanem on lapsest huvitunud või laps tema järgi küsinud. Tuleb kirjeldada, miks kohtu poole pöördutakse, kuhu ja millal on vaja reisida.
Avalduse eest tuleb tasuda 10 eurone riigilõiv. Kui avaldus on valmis, tuleb see saata koos tõenditega (näiteks sõnum lapsevanemale ja info reisi kohta) lapse elukohajärgsele Maakohtule. Kohus võtab avalduse menetlusse ja küsib avalduse kohta teise lapsevanema, lapsele riigi poolt määratava tasuta advokaadi ja vanemate koduomavalitsuste arvamused. Vahel määrab kohus koheselt ka ärakuulamise istungi. Tavaliselt kestab kohtuasi kokku alates avalduse esitamisest u 3–4 kuud, enne kui saabub otsus.
Minu Arvamus
15. mai 2022 08:50