“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
vaata otse kell 12 Testi oma eesti keele oskust pidupäeva etteütlusel, tekst peaks olema jõukohane juba kaheksanda klassi noortele (3)
13. mai 2022
Ivo Uukkivi Foto Scanpix

Paljudele noortele tähendab sõna “liiderlik” juhiomadustega inimest, ütles kogenud eesti keele õpetaja Anu Kell. Hääldatakse ju sõna “leader” inglise keeles samamoodi. Igaüks saab 13. mail kella 12-15 Raekoja platsil kaasa lüüa Tallinna päeva etteütlusel.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kaia Rosin korraldas koos kolleeg Igor Kaasikuga Tallinna päeva etteütluse eel keeletrenne, et etteütlusel osalejatel kirjutamine ikka paremini välja tuleks. “Etteütlus paneb rõhku suure ja väikese algustähe õigekirjale,” lausus Rosin. “Raeapteegil on suur juubel, aga millise algustähega see asutus eri juhtudel kirjutada? Lausetes on juttu ka apteeker Melchiorist ja hansalinnadest. Etteütluse eel tasuks nende sõnade kirjaviis üle vaadata.”

Õpetaja sõnul on tähtsal kohal sõnade kokku- ja lahkukirjutamine. “Tallinn on Euroopa muusikalinn ja mõnedki laused on ajendatud sellest tiitlist,” rääkis ta. “Samuti tasuks etteütluseks valmistudes uurida muusikastiilide sõnavara ja õigekirja. Kokku- ja lahkukirjutamine oleneb ju ka täiendsõnast ning kontekstist selle ümber. Kas on tegu riigi või kultuuriga? Näiteks, kas õige on eesti keele huviline või Eesti keelehuviline.”

Etteütluse tekst peaks olema jõukohane juba kaheksanda klassi noortele. “Tasub meelde tuletada, milliste sõnade ette käib koma ja milliste ette mitte,” ütles Rosin. “Etteütluses on nii lihtaluseid, põimlauseid kui ka koondlauseid. Samuti tasub meenutada kooloni kasutust.”

Sotsiaalmeedia risustab keelt

Tallinna päeva etteütlusele on eesti keele huvilised oodatud end proovile panema 13. mai südapäeval Raekoja platsil. “Kahel eelmisel aastal me koroonapandeemia tõttu koguneda ei saanud, kuid etteütluse toimumist see ei takistanud – keelesõbrad maailma eri paigus kirjutasid e-etteütlust. Seekord aga on taas võimalus tulla kokku ja panna end proovile õlg õla kõrval, üheskoos. Loodan, et paljud linlased seda võimalust ka kasutavad,” rääkis linnapea Mihhail Kõlvart.

“Tänavune etteütlus on eriline veel ühel olulisel põhjusel – see on pühendatud linna auväärseima hoone, Tallinna raekoja 700. aastapäevale. Soovime märgilist tähtpäeva väärikalt tähistada ja seda silmas pidades on valitud ka koht etteütluse kirjutamiseks. Niisiis kutsun kõiki eesti keele huvilisi 13. mail Raekoja platsile, et saada osa meeleolukast ja erakordsest sündmusest.”

Eesti keele õpetaja Anu Kell ütles, et etteütluseks harjutades tuleks kindlasti meelde tuletada kokku- ja lahkukirjutamise reeglid, sest neis eksitakse praegu kõige sagedamini.

“Tüüpiline sõnapaar, mida tihti valesti kirjutatakse, on “veel kord”,” tõi Kell näite. “Tundub, et siin peab lausa reegli ära muutma, sest õigekirja ei suudeta meeles pidada. See sõnapaar kirjutatakse alatasa kokku, kuigi õige on kirjutada need sõnad lahku. Teine selline tüüpvigu tekitav sõnapaar on taas kord, mida samuti ikka ja jälle kokku kirjutatakse. Piisaks tegelikult ka sõnast “taas”, sest teine sõnalisand “kord” ei anna väljendusele midagi juurde. Sageli kirjutatakse kokku ka koguaeg, mis samuti õiges kirjakeeles lahkukirjutamist nõuab.”

Paljuski aitab kogenud õpetaja sõnul tüüpvigade tekkele kaasa sotsiaalmeedia üha suurenev levik. “Seal keegi õigekirja ei kontrolli,” lausus Kell. “Tundub, et kommentaaride kirjutajaile pole õigekiri enam kuigi tähtis. Vale kirjapilt jääb lugejaile silma ette ja nii see levib, sest silmamälu on väga paljudel.”

Tihti kasutatakse võõrväljendeid sealgi, kus omakeelne sõna täiesti olemas. Või moondub sõna tähendusväli võõrkeele mõjul hoopis teiseks. “Noorte keelekasutuses on võõrkeele mõjud märgatavad. Emakeele tunniski ei tule tihtilugu omasõnad meelde, selle asemel tulevad ingliskeelsed väljendid,” ütles Kell.

“Leian siis ise eestikeelse vormi vastu, seda juhtub tunnis järjest sagedamini. Teatud sõnade tähendusväli on inglise keele peatungi tõttu muutunud. Näiteks sõna “osavõtlik” tähendus. Noored kipuvad arvama, et see on inimene, kes kõigest aktiivselt osa võtab. Eesti keeles aga tähendab see sõna empaatiavõimelist inimest. Veel kummalisem on sõna “liiderlik” kasutus. Õpilaste arvates on tegu juhiomadustega inimesega. Inglise keeles leader seda ju tähendab ning hääldus on tõesti sarnane, kuigi tähendus kummaski keeles erinev!”

Õige norm vaid kliki kaugusel

Vigane keelekasutus ei pea aga sugugi tähendama, et õpilaste kodumaa-armastus kahanenud oleks. “Patriotismitunne on noortel kindlasti olemas, tähtis on osaleda nii laulupeol ja rahvatantsu teha kui ka vabariigi aastapäeval lippu heiskamas käia,” ütles Kell. “Samas võiks patriotismitunnet rohkem seostada ka õigeid eestikeelseid vorme kasutades. Üttele ei osata koma panna, seegi viga näib olevat mõjutatud meilikirjavahetusest. Korrektsest kirjaoskust ei lähe aga vaja mitte ainult emakeele tunnis, vaid kogu elu. Paljud firmad on öelnud, et kui motivatsioonikiri on vigu täis, pannakse see kohe kõrvale.”

Kahtluse korral saab kirjapildi alati õigekeelsuse sõnaraamatust üle vaadata. “Õigekeelsuse sõnaraamat on norme loov ja kõik vormid on sellest sõnaraamatust väga lihtsalt kontrollitavad,” lausus Kell. “Sõnaraamatu vaatamine on samas väga lihtne, igaühel on ju mobiil käepärast. Veebi ÕS annab kõige korrektsemad vormid ja kahtluse korral on sealt sõnakasutus imelihtne üle kontrollida, see on kliki kaugusel.”

Veatut kirjutamisoskust arendab õpetaja sõnul ka klassikaline etteütlus. “Kui õpilane etteütluses vigu teeb, ütleb ta, et ise ma sellist lauset kunagi ei moodustaks, kuid veatu kirjutamise oskust saab etteütlusega harjutada.”
Tänavu kirjutatakse etteütlust 13. mail kella 12-15 Raekoja platsil, registreeruda saab https://www.tallinn.ee/est/etteutlus/Etteutlusele-registreerimine-2022

Mullu pani veebi vahendusel toimunud etteütluses oma emakeeleteadmised proovile rekordarv, üle 3000 keelehuvilise. Tallinna päeva etteütluse traditsiooni algatas Mihhail Kõlvart 2013. aastal, toona veel abilinnapeana haridusvaldkonda kureerides. Ürituse eesmärk on pakkuda võimalust panna koos proovile oma teadmised ja õppida midagi uut Tallinna kohta.

Etteütlust on seni kirjutatud Tallinna Ülikoolis, kinos Kosmos ja Vabaduse väljakul. Teksti on lugenud kirjanikud Andrus Kivirähk, Jan Kaus, Ilmar Tomusk ja Eduard Vilde (näitleja Peeter Kaljumäe kehastuses), vigursuusatamise maailmameister ja olümpiapronks Kelly Sildaru, muusik Reket, laulja Ivo Linna ja näitleja Märt Avandi jt tuntud inimesed. Tänavu loeb seda näitleja ning laulja Ivo Uukkivi.

Etteütluseks valmistumise materjale leiab veebilehelt https://www.tallinn.ee/est/etteutlus/oppematerjalid

IVO UUKKIVI: Sõna “lill” tähendab mulle kogu maailma, ilu, elu ja armastust

“Eesti keeles saab mõelda ja öelda nii, nagu teistes keeltes pole võimalik,” lausus Tallinna päeva etteütlust dikteeriv näitleja Ivo Uukkivi.
Uukkivi kinnitusel on ilusad kõik eesti keele sõnad, kuid temalgi on oma lemmikud. “Kõige armsam ja tähendusrikkam on mulle sõna “lill”,” ütles ta. “See sõna sisaldab minu jaoks kogu maailma, ilu, elu ja armastust.”
Uukkivi kinnitusel on eesti keelt vaja hoida nagu elurikkust. “Mida rohkem on meil keeli ja sõnu, seda rikkam on elu. Kui suhtuda elurikkusesse kui ebavajalikku, siis kaob peagi ka elu. Eesti keeles saab mõelda ja öelda nii, nagu teistes keeltes pole võimalik. Keel on kultuur. Kui me kultuuri ei hoia ega toeta tema vaba arengut, siis kaob ka keel ja ühes sellega kõik muu, mille kaudu end määratleme.”
Eesti keele hoidmisel ja edasikestmisel võivad näitleja sõnul ohuks saada hoopis käsud, keelud ja karmid reeglid. “Need on püüd takistada keele vaba loomingulist arengut,” ütles ta. “See ei tähenda, et keelt ei tule hoida. Kui on vabadus, siis hoitakse keelt ka vabast tahtest.”

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kaheksas klass
15. mai 2022 19:42
Minu dorogoi friend! /Kirja saatis Londonist minu vennanaine, palgapõgenik./ Mind volnuujet one kysymys. That dvuhkeelsuse story. Jne. http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=28425
no nii
12. mai 2022 15:26
https://kultuur.postimees.ee/7200310/viktoriin-kui-hasti-tunned-kirjut-emakeelt
Minuteada
9. mai 2022 11:15
Melchior on võõrsõna, milleks see on eestikeelses etteütluses? Melhior ehk uushõbe on vase ja nikli (kuni 30%) sulam, mis võib sisaldada ka veidi rauda ja mangaani, mis suurendavad sulami tugevust ja korrosioonikindlust. Melhior (maillechort) on nime saanud prantsuse leidurite Maillet ja Chorier järgi. Melhior on väga plastne ja korrosioonikindel hõbevalge sulam. Melhiorist, mis sisaldab umbes 30% niklit, 0,6–1% rauda ja 0,3–1,3% mangaani, valmistatakse laevade aurujõuseadmete kondensaatoritorusid, mida jahutatakse mereveega. Väiksema niklisisaldusega (umbes 20%) melhiorist tehakse arstiriistu, täppisaparaatide osi, lauanõusid ja metallraha.