„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
JUHTKIRI Ära peta klienti! (0)
16. mai 2022
Virkko Lepassalu.

Must nimekiri klienti petnud ettevõtjatest, mis nähtav tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti koduleheküljel, sisaldab väga harivat lugemist. Vaidluste sisu on seal kirjeldatud üsna põhjalikult. Eksib see, kes arvab, et mustas nimekirjas asuvad vaid nurgatagused ärid või töökojad. Küllaga leidub justnagu korralikke ja tuntud firmasid igalt alalt.

Kriisid toovad tarbijale igasugust kahju – üldise hinnatõusu kõrval kasvab ka petta saamise oht. Paljude tarbijavaidluste ühisnimetaja on nn määramatu jõud ehk force majeure. Veel hiljuti oli selleks pandeemia, millega võis kõike elegantselt ja hunnitult välja vabandada. Sinna alla võis paigutada nii hommikul sisse maganud sekretäri, lohaka transporditöölise, kes midagi puruks tegi, kui ka lihtsalt millegi unustamise.

Näiteks vaidluse puhul tuntud mööbliärist soetatud enam kui 2000 eurot maksva komplekti puhul möönis müüja, et mööbel on jah katkine. Kuid vigaste osade asendamine võtvat aega küll pandeemia, küll meistri haiguse tõttu. Võib-olla tõesti. Ainult et mis takistanuks poodi ostjale raha tagasi maksmast ja mingit soodustust või mõõdukat vaevatasu pakkumast, jäigi segaseks.

Võlusõna “pandeemia”, millega enne sai kõike välja vabandada, on nüüdseks asendunud järgmistega ehk inflatsiooni ja sõjast tingitud majanduskriisiga. Teate ju, mis maailmas toimub, kehitatakse õlgu.
Raskusi on muidugi. Keegi ei eita. Ainult, et tavaliselt selguvad suured mured – oh üllatust! – alles hiljem, kui ostjalt on võetud ettemaks. Või siis osutub arve oodatust märksa kopsakamaks. Siin pole jutt suurtest ja aastaid kestvatest ehitustöödest, vaid mingitest banaalsetest juhtudest kasvõi olmeelektroonikaga. Lisaks kõik justkui kallineb – ja kliendil on võimatu välja uurida, kas konkreetsel juhul on see ka tegelikult nii. Või on äriomanik meediast lugenud, et kõik kallineb, ja seepärast tõstab ka ise hinda.

Põhiliselt kummitabki tarbijat alguses pakutud hinna suurenemine kõikvõimalikel asjaoludel. Asjaolu, et kümned ja kümned ettevõtted paiknevad aastate viisi avalikus mustas nimekirjas ja samas ei paista see neid kübetki häirivat, näitab, et asume teenuse osutajate või müüjate meelevallas. Seega peaks riik tarbijakaitsele rohkem ressurssi eraldama ja laskma inspektoritel klienditeenindusi kontrollida. Tarbijate petmist või uduse hinnainfo esitamist võiks karmilt trahvida ja seda saaks anonüümsete kontrollostudega või -visiitidega ju tuvastada. Tarbijakaitse mustas nimekirjas asuvaid ettevõtteid tuleks lisaks kuidagi riigi sunniga stimuleerida klientidega asju korda ajama. Vale on jätta kõik tarbija õlule, et pöördugu see kohtusse, mis on teatavasti kallis.

Ärevaks teeb ka, et 70% Tallinna teenindusettevõtetetest rikuvad hindade esitamist. Äril kas ei ole üldse hinnakirja või on see puudulik või märgitud teenuse hind alates mingist numbrist. Igal juhul – alati, kui tundub, et teile on liiga tehtud, ärge käega lööge. Ka juhul, kui tegemist on väiksemate summadega. Nõu saab küsida lisaks riigi tarbijakaitseametile ka Tallinna tarbijate nõustamise infopunktist või linna ettevõtlusameti tarbijakaitse osakonnast.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.