„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Astangu ja Mäeküla kaitseala kaitseks üht Tallinna elurikkamat paika (0)
16. mai 2022
Albert Truuväärt

Astangul asub kahepaiksete, roomajate, kimalaste ja päevaliblikate liigirikkaim elupaik ning linna suurim haudelindude ja ulukite elupaik, seetõttu soovib Tallinn luua Haaberstisse Astangu-Mäeküla kaitseala.

Abilinnapea Vladimir Svet selgitas, et tegemist on unikaalse paigaga. “Kohalik kaitseala on plaanis moodustada üle 162 hektari suurusel maa-alal, mis paljude uuringute kohaselt on Tallinna üks elurikkamaid piirkondi,” rääkis Svet.

“Eksperthinnangu kohaselt on tegemist linnale ülioluliste loodushüvede tuum-alaga, millel on suur väärtus puhkamise, tervisespordi, taimede ja marjade korjamise ning loodushariduse jaoks. Kui sinna lisada veel paiga kultuuri- ja ajalooline väärtus, ei ole põhjust kahelda, et Astangu-Mäeküla piirkond väärib kaitset ja säilitamist oma praegusel kujul.”

Nahkhiirte talvitumispaik

Haabersti linnaosa vanema Oleg Siljanovi sõnul tellis linn ekspertiisi, et uurida kaitseala loomise mõttekust. “Ekspertiis jõudis järeldusele, et Astangu-Mäeküla piirkonnas on looduslike liikide ja elupaikade kombinatsioone, mida mujal omavalitsuse piires ei leidu,” ütles ta.

“Või on need liigid ja elupaigad väga haruldased ning nende säilimine ilma kaitseta ei oleks mõeldav. Näiteks on piirkond Eesti olulisim nahkhiirte parvlemispaik ja üks olulisemaid talvituspaiku. Lisaks on see linna piires liigirikkaim ja parimas seisus elupaik kahepaiksetele, roomajatele, kimalastele ja päevaliblikatele ning suurim ja mitmekesiseim elupaik haudelindudele ja ulukitele. Enam kui 20 hektaril laiub üks linna ulatuslikumaid alvarikooslusi, seal on sanglepalodud ja salumetsad ning kasvab mitmeid kaitsealuseid taimeliike. Seega on ala kaitse alla võtmine igati põhjendatud.”

Linnavalitsus algatab nüüd oma korraldusega Astangu-Mäeküla piirkonna kohaliku kaitse alla võtmise, seejärel toimub avalik väljapanek ja arutelu. Paiga võtab kohaliku kaitse alla oma otsusega volikogu.

Seni kolm kohalikku kaitseala

Ettepaneku moodustada piirkonda riiklik looduskaitseala tegi riigi keskkonnaamet 2010. aastal. Kaheksa aastat hiljem otsustasid keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet looduskaitseala rajamise plaanist loobuda ning moodustada väikse ala I ja II kaitsekategooria liikide kaitseks. Otsus sai teoks juunis 2021, kuid kaitse alla võeti vaid II kategooria nahkhiirte talvituskohad ning kolm I ja II kategooria taimeliiki.

Märtsis 2021 esitasid elanikud linnale 45 allkirjaga ettepaneku Astangu-Mäeküla kohaliku kaitseala moodustamiseks. Seni on Tallinnas moodustatud kolm kohalikku kaitseala: Pääsküla raba (2013), Merimetsa roheala (2017) ja Harku mets (2021). Linnas on ka hulgaliselt kaitsealuseid objekte. Riiklikud ja kohalikud kaitsealad katavad ligi viiendikku Tallinna pindalast. Natura 2000 alad hõlmavad Tallinna maismaast 7,2%.

I kaitsekategooriasse kuulub Eestis 64 liiki, mis on haruldased ja inimtegevuse tõttu hävimisohus ning esinevad vähestes elupaikades.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.