„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
IVO UUKKIVI ETTEÜTLUSEL: Mind köidab eesti keele ilus kõla (0)
16. mai 2022
Aleksandr Gužov

“Õpilased võiksid keeleoskuse arendamiseks rohkem eestikeelset ilukirjandust lugeda,” soovitab emakeele õpetaja Irene Artma. Linnapea Mihhail Kõlvart aga rääkis enne Tallinna päeva etteütlust põneva loo raekoja esmamainimisest. “Tallinna jaoks on eesti keel alati tähelepanu keskpunktis,” märkis ta. Tänavu kirjutas etteütlust ligi tuhat inimest.

Keelehuvilised, sealhulgas paljud Tallinna koolide õpilased, kogunesid reede pärastlõunal Raekoja platsile oma keeleteadmisi testima. Tänavuse etteütluse tekst oli pühendatud Raeapteegi esmamainimise 600. ja raekoja 700. aastapäevale. Etteütlust kirjutanud õpilane Aron ütles, et esialgu pani tekst teda närveerima. “Alguses oli paras hirm,” lisas ta. “Aga ma usun, et kõik läks tegelikult hästi.”

Samuti end etteütlusel proovile pannud Maria sõnul kuulis ta mõnda sõna esimest korda. “Kuna ma olen venelane, siis alguses oli see minu jaoks raskem,” mainis ta. “Aga sain hakkama.”
Etteütlust kirjutas ka linnapea Mihhail Kõlvart, kes tunnistas, et tal tekkisid mõned vead sisse. “See tekst ei olnud väga lihtne,” nentis ta. “Aga samas oli väga huvitav.”

Tekst oli kasulik ja huvitav

Nagu ikka, luges etteütluse teksti kirjutajatele ette üks tuntud inimene. Tänavu oli selleks näitleja ja laulja Ivo Uukkivi, kes ilmus selleks keskaegsetes riietes raekoja aknale. Ise kirjutas Uukkivi etteütlust viimati kooliajal. “Arvan, et kui oleksin tänase etteütluse teksti pidanud kirjutama, oleksin koolonite kasutamisega eksinud,” sõnas näitleja. “Kõik muu oleksin õigesti kirjutanud.”

Uukkivi lisas, et eesti keele juures köidab teda enim selle kõla. “Mina ennast teistes keeltes väljendada väga ei oska,” rääkis ta. “Aga eesti keeles on seda samuti vahel väga raske teha. Kui aga osata, siis on see ilus.”
Etteütluse teksti lugemine oli Uukkivi sõnul pigem keerukas. “Just see oli raske, et pidi väga aeglaselt lugema, hoidma ühtset ja aeglast tempot ja lauseid kordama,” rääkis ta. “Imelik oli alguses ilmuda sinna aknale, keskaegsed riided seljas, aga pärast tegi see mind rõõmsaks.”

Keelelembeseid õpilasi tervitanud linnapea rääkis Tallinna iidse raekoja ajaloo kohta ühe üsna vähe teatud fakti. “Kas keegi on kursis, kuidas saime teada raekoja vanuse?” küsis ta. “On olemas üks dokument, kus on välja toodud, et 700 aastat tagasi haavati kedagi mõõgaga. Alates sellest hetkest on meil olemas kirjalik dokument ja tänu sellele tänavu suur juubel. Ma ei teagi, keda rohkem tänada, kas seda, keda haavati või kes haavas, aga see on lugu sellest, et ajalugu teevad ikkagi inimesed.”

Linnapea tuletas meelde ka Tallinna päeva etteütluste ajalugu. “Mul on hea meel, et esmakordselt kirjutatakse etteütlust Raekoja platsil,” lausus ta. “Kaks aastat kirjutasime etteütlust koroona tõttu veebis. Kümme aastat tagasi alustasime etteütluste kirjutamise traditsiooni Tallinna Ülikoolis. Toona tuli idee, et võiks olla üritus, mis oleks pühendatud eesti keelele. Mõtlesime, kuidas korraldada midagi sellist, mis oleks ühest küljest kasulik, teisalt huvitav. Nii tuligi etteütluse korraldamise mõte. Viimati aga saime päriselt kokku kogunedes etteütlust kirjutada kolm aastat tagasi Vabaduse väljakul. Nii tore, et meid on tänavu taas kohal nii palju.”

Kõlvart rõhutas emakeele olulisust. “Linna jaoks on eesti keel alati tähelepanu keskpunktis,” tähendas ta. “Tänane üritus on selle kohta hea näide. Aga etteütlus on ka tore sündmus, mis toob palju positiivseid emotsioone.”
Klassiga koos etteütlust kirjutamas käinud Rocca al Mare kooli emakeeleõpetaja Irene Artma sõnul võiksid õpilased õigesti kirjutamiseks rohkem eestikeelset ilukirjandust lugeda. “Ma ei ütle, et peab rohkem grammatikat õppima, seda tehakse koolis,” märkis ta. “Aga et eesti keel oleks ka väljaspool kooli, selleks on vaja lugeda eesti keeles, ja just ilukirjandust.”

Pühendatud iidsele raekojale ja apteegile

Kadrioru saksa gümnaasiumi emakeeleõpetaja Piret Järvela lisas, et eesti keel areneb loomulikult. “Eesti keel on pidevalt arenev organism,” lausus ta. “Meie keel on heas seisus, sest Eesti riigis õpetatakse seda riigikeelena. Kuna üha enam räägitakse inglise keele mõjust, siis on ka see üks keelearengu etapp.”

Kodusõppe aastad on õpetajate sõnul noorte eesti keele tunnetust mõjutanud. “Õigekeele oskus sai kindlasti kannatada,” nentis Järvela. “Eesti keelt mõjutab elu ja paljuski sotsiaalmeedia. Sealt tulevad registrid jõuavad ka kirjakeelde, kuhu nad tegelikult jõuda ei tohiks.”

Teksti autorid olid emakeeleõpetajad Seoriin Jõgise, Krista Nõmmik ja Ülle Salumäe. Raekoja platsil kirjutas etteütlust ligi 800 ja ülekande vahendusel enam kui sada eesti keele huvilist.

Millised olid etteütluse laused?
• Keskajal kutsuti Tallinna saksa keeles Revaliks, Läti Henriku kroonikas kannab eestlaste linnus Lindanise nime.
• 16. sajandiks oli Tallinn üks Põhja-Euroopa paremini kindlustatud hansalinnu, mille südameks oli Raekoja plats koos auväärse apteegi ja raehoonega.
• Raekojas asus linnavalitsus ehk raad, mis oli tähtsaim valitsus- ja kohtuorgan juba 1322. aastast.
• Silmapaistev on torni kiiver, mille varasem hilisrenessanslik vorm on restaureerimise käigus saanud voolava barokse ümaruse.
• Torni tipus keerleb sõjasulasekujuline tuulelipp Vana Toomas, mille originaal asub Tallinna linnamuuseumis.
• Enne teist maailmasõda seisis Raekoja platsil vaekoda, et kaupmehed ostjaid tüssata ei saaks, ent see hävis märtsipommitamise ajal.
• Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid 2022. aastal enne palmipuudepüha möödus apteegi kirjalikust esmamainimisest 600/kuussada aastat.
• Apteeker õppinud mehena tundis ladina keelt, teadis kaasaegseid teadustöid, omas ladinakeelset herbaariumi.
• Et hädalisi avitada, pidi apteek olema avatud nii päeval kui ka öösel.
• Apteegi riiulitel lösutasid kümned või sajad purgid ja totsikud, mis sisaldasid kõikmõeldavaid ravimeid.
• Keskaegse apteegi kaubavalik oli kirev: õlid, tinktuurid, salvid, palsamid, raviteed, klarett.
• Tolleaegsest apteegist võis osta tubakat ja soola ning ka kohvi, mida Friedrich Reinhold Kreutzwald kutsus araabia mustikuks.
• Vürtsvein ja armuvalurohi martsipan olid kesk- ja uusajal palju rohkem kui pelgalt hõrk jook ja elitaarne maiustus, muu hulgas tarvitati neid ka ravimina ja kingiti rae külalistele.
• Apteekrite tööd ja leiba kippusid käest võtma soolapuhujad, rändtohtrid, ka vanad naised, kes ravimtaimi hästi tundsid.
• Keskaegsete inimeste mõtteviisi oli raske murda: tallinlane pigem suri, kui lasi end ravida.
• Raeapteek, farmaatsia kroonijuveel, hoiab au sees apteegiasjanduse reliikviaid ja proviisori professiooni.
• Tallinna vanalinna süda pakub erilist atmosfääri, mida ei lakka imetlemast nii eesti- kui ka välismaalased.

Andres Kõpper, artistinimega NÖEP. Foto: Scanpix

NOËP NOORTELE: Muusikuna läbi löömiseks peab olema nii õnne kui töökust

“Noortel muusikutel on tänapäeval palju rohkem eeskujusid, kelle järgi joonduda ja kes neid inspireeriks,” sõnas Tallinna päeva puhul kunstigümnaasiumi õpilastega kohtunud artist NOËP ehk Andres Kõpper.
Kõpperile on tema lugudes olulised keskkonnateemad. “Lugu kirjutades olen tundnud, et kõigest muust, näiteks armastusest, kirjutada on nagu triviaalne, ja seetõttu on keskkonnateema jõudnud lugudesse suhteliselt tihti,” rääkis ta. “Aga järgnevas loomingus proovin ma sellest natuke eemalduda.”

Muusikamaailma siseneda soovivatel noortel soovitas Kõpper leida tasakaal oma sisetunde ja teiste kriitika vahel. “Tasub usaldada oma sisetunnet, aga ka tagasisidet ja kriitikat, mis on minu arvates edasiviiv jõud,” selgitas ta. “Tuleb leida hea tasakaal nende vahel, ma ise ka siiani otsin seda.”

Kõige olulisem omadus, mida Kõpperi sõnul noortel muusikuna läbilöömiseks tarvis läheb, on järjepidevus. “Popmuusikaga on võimalik jõuda näiteks hitini niimoodi, et lihtsalt jõhkralt veab,” ütles ta. “Aga et see oleks karjäärina jätkusuutlik, siis ma arvan, et töökus ja järjepidevus on kõige tähtsamad.”
Enda rahvusvahelisest edust rääkides märkis Kõpper, et kahtlemata on suur tegur õnn. “Ma kasutaks Instagrami asutaja sõnu: meil kõigil on mingitel eluhetkedel õnne, aga tähtis on lihtsalt ära osata tabada need hetked ja siis võtta sellest maksimum. Töökuse abil,” lausus ta.

Uue põlvkonna muusikutel on Kõpperi hinnangul tänu TikTokile ja sotsiaalmeediale mõnevõrra lihtsam esile kerkida. “Noortel muusikutel on ka palju rohkem eeskujusid, kelle järgi joonduda ja kes neid inspireeriks,” ütles ta. “Meil on kas või Eesti-siseselt popmuusika täis noori inimesi. Ma arvan, et see on selline hästi reaalne ja käegakatsutav inspiratsiooniallikas ka neile, kes veel ei ole näiteks tuntud või kuskile omadega jõudnud.”

Andrus Kivirähk. Foto: Scanpix

KIVIRÄHK: Ilma koerata on linna peal tobe jalutada

Tallinna päevast alates saab Kadriorus jalutada kirjanik Andrus Kivirähu radadel ja kuulata telefonist tema meenutusi läbitud paikade kohta.

Tallinna kirjanduskeskuse eestvõttel saab läbida kaardirakenduse kirjandusliktallinn.ee abil jalutuskäike tuntud kirjanike jälgedes. Tallinna päeva puhul lisandus rakendusse Andrus Kivirähki rada. Kirjaniku sõnul algab tema kirjanduslik rada Vesivärava kohvikust, sest see on hea koht, kus kõigepealt kõht täis süüa ja siis matkama minna. “Ja see rada lõpeb Kadrioru kohvikuga Luigetiigi ääres,” märkis ta. “Niisiis lõpetuseks saab jälle saiakese süüa. Eks see jalutuskäik seisnebki selles, et vahepeal kõnnid, vahepeal istud ja vahepeal jood kohvi ja sööd saia.”

Mööda rada kõndides võib kuulata telefonist Kivirähu meenutusi tee äärde jäävate kohtade suhtes. “Need on ju kõik lihtsalt suvalised isiklikud mälestused,” ütles ta. “Kohad, kus oled mõne sõbraga kunagi õlut joonud või kus on näiteks mingi kuri mees, kes karjub alati, kui mu koer üritab tema krundile jalga tõsta. Ise lugesin tekstid sisse muidugi. Kuna need on ikkagi puhtalt minu mälestused, poleks sobinudki mõnel näitlejal neid lasta lugeda.”

Iga mälestus on Kivirähu sõnul vaid paar lauset pikk. “Kui inimene telefoniga käib ja üritab neid kuulata, siis ega ta ei viitsi üle ühe minuti raisata selle peale,” lausus ta.
Kõik keskuse kirjanduslikud rajad kulgevad enam-vähem läbi Kadrioru. “Tegelikult jalutame koeraga ka Kalamajas ja ümber vanalinna,” märkis kirjanik. “Nii et neid radasid on veel, millest ma võiks rääkida, aga ka meie Kadrioru rada on väga tore.”

Teisi kirjandusradasid pole Kivirähk läbi käinud. “Aga enne, kui ma seda kirjutama hakkasin, kuulasin, et mis siis teised teinud on,” rääkis ta. “Ja no need on ikka üsna sellised teaduslikud tekstid ja sealt saab palju infot kirjanduslooliste objektide kohta.” Koer on jalutuskäikudel Kivirähu sõnul ideaalne kaaslane. “Ta on lihtsalt hea seltsiline, üksi on tobe käia. Kui teiste inimestega ringi käid, siis peaks juttu ajama kogu aeg. Koeraga on just nimelt see hea, et sa ei ole üksi, aga samas ei pea aktiivselt suhtlema. Saad oma mõtteid mõelda.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.