„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Kui jäätmed on sortimata – kelle probleem see siis on? (0)
16. mai 2022
Foto: Scanpix / foto on illustratiivne

Keskkonnaameti sõnul on amet „senisest nõudlikum nii prügilate, kohalike omavalitsuste kui ka iseenda suhtes, karmistades keskkonnalubade nõudeid“. Kahjuks ei vasta see väide tõele. Nõudeid on karmistatud vaid prügilatele ja see on paljude probleemide algus, leiab Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

Millest kõik algas?

Eestis ei ole jäätmete liigiti kogumisega asjad korras, kuigi jäätmeseadus, mis meid kõiki selleks kohustab, kehtib enam kui kümme aastat. Me ei suuda piisavalt hästi siiani jäätmeid liigiti koguda ning seetõttu ka piisavas koguses materjalina ringlusse suunata. Siiskikoguvad paljud Eesti inimesed jäätmeid liigiti ja on ka väga tublisid omavalitsusi, kes panustavad sellesse, et inimestel oleks võimalik liigiti kogutud jäätmeid ka liigiti ära anda. Kuid kahjuks on veel omavalitsusi, kes siiani tegelevad ainult segaolmejäätmete kogumise ja äraveokorraldamisega.

Kuna kõik saavad aru, et probleem ise ei lahene, on hakanud riik probleemi lahendama: Keskkonnaamet sunnib alates märtsi lõpustprügilaid segaolmejäätmeid järelsortima.  Lühidalt: kodudes kõik ühte patta visatud sodi (mähkmetest supi, plasti, papi ja kartulikoorteni) tuleb alates märtsi lõpust sortida prügilates enne ladestamisele suunamist. Keskkonnaamet lähtub loogikast, et kui jäätmeid ei suudeta tekkekohal liigiti koguda, ringlussevõtu sihtarvud on aga vaja täita, siis järelikult peab vastutama keegi teine – antud juhul prügila.

Riik karistab viimast vastutajat, kuigi vastutavad kõik

Eestis on jäätmete lõpp-punkte – prügilaid – hetkel viis. Viiest prügilast neli on saanud tänase seisuga uuendatud kompleksloa, mille järgi ei tohi nad enam segaolmejäätmeid ladestada, seda ilma üleminekuajata.

Selline korraldus jätab prügilatele hetkel kolm valikut: hoida väravad kinni ja koormad ära saata, investeerida ja hakata ise järelsortima või saata jäätmed Iru elektrijaama põletusse. Artikli kirjutamise hetkel on aga näiteks Iru jaam parandustöödeks suletud ning Irusse saavad jäätmeid viia siiski ainult lepingulised partnerid. Soovides värskelt tulnud nõudeid täita, peaks prügilad tegema kiirelt investeeringud, et kõik koormad üle sortida.

Selliste investeeringute tegemiseks ei antud aga ettevõtetele üleminekuaega. Keskkonnaamet väidab, et aasta jagutoimusid arutelud ja selle jooksul oleks tulnud investeeringud juba ära teha, kuid kahjuks ei saa ettevõtted teha ette investeeringuid, kui ei ole ette teada, missugune kompleksluba päriselt kehtima hakkab. Ning ausalt öelda oli selliste korralduste andmine ettevõtetele suur šokk: aasta kestnud aruteludest jäi ettevõtetele mulje, et Keskkonnaameti eesmärk on leida toimivaid lahendusi, mitte hakata karistama ebaproportsionaalselt üht osapoolt.

Kasutud investeeringud

Kui prügilad ka need investeeringud sortimisliinidesse teevad, kaotavad need mõtte juba 2024. aasta 1. jaanuarist. Kohalikud omavalitsused peavad korraldatud jäätmeveo raames pakkuma Eesti elanikele võimalust anda liigiti kogutud biojäätmeid ära seisuga 31.12.2023.Sealhulgas sobib lahenduseks ka kodus kompostimine. Seega on kohalikele omavalitsustele antud üleminekuaeg, et asjad liigiti kogumise osas oma omavalitsuses ära korraldada ja tööle saada.

Sisuliselt ütleb riik praegu inimestele: pole vaja hetkel jäätmeid liigiti koguda: prügilad teevad seda Sinu eest – aga 1. jaanuarist 2024 hakake seda jälle tegema!

Õiguskantsler on andnud Keskkonnaameti manöövrile ka hinnangu: „Kas selline lähenemine tagab prügi ladestamise vähendamise ja võimalikult laialdase kasutuskõlblike materjalide uuesti ringlusse võtmise eesmärgi saavutamise parimal põhiseaduspärasel moel, on väga kaheldav. Selle eesmärgi saavutamata jäämine tähendab lisaks Eesti looduskeskkonna kahjustamisele tõenäoliselt ka Euroopa Liidu trahvimenetlusi. Isikutele tuleb ja tohib panna üksnes selliseid kohustusi, mis eesmärgi saavutamisele tõesti kaasa aitavad. Kui eesmärgi saavutamine sõltub vältimatult paljude inimeste, asutuste ja ettevõtjate koostööst, pole põhiseaduspärane panna koormavaid ja seejuures eesmärgi täitmise seisukohalt vähetulemuslikke kohustusi vaid mõnele neist.“

Nagu viitab ka õiguskantsler, on viimases etapis jäätmete sortimine äärmiselt ebamõistlik, tihti lausavõimatu: biojäätmed lagunevad kiiresti ning rikuvad ära ka kõik teised materjalid, mida ümbritsevad, rääkimata sellest, et nende kättesaamine muu sodi vahelt on väga keeruline. Segaolmejäätmeid prügilates sortides ei ole päris kindlasti võimalik saada kätte sama kvaliteediga materjale kui jäätmeid liigiti kogudes. Samuti ei ole kogu see tegevus isegi seadustega kooskõlas ja nii leidis ka õiguskantsler oma vastuses.

Omavoliline tõlgendus

Ka Riigikontrolli soovitus, millele Keskkonnaameti artiklis viidatakse, on Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt valesti tõlgendatud. Seda kinnitas kõikide osapoolte ühisel arutelul Riigikontrolli esindaja, kelle sõnul oli Riigikontrolli sõnum, et kui prügila väravasse saabub auto, kus on sellised jäätmed, mida ei tohi ladestada, siis prügila saadab selle auto tagasi.

See peaks tekitama omavalitsustes arusaama, et kohapeal liigiti kogumine on siiski kõige mõistlikum. Riigikontrolli sõnum eelmise aasta auditist oli tegelikult, et riik ja kohalikud omavalitsused peavad hakkama biojäätmeid senisest enam eraldi koguma.

Omaette probleem on, et kui me sordiks prügilas enne ladestamist biojäätmed välja, kompostiks saadud massi, ei oleks saadud materjaliga ametlikult ikkagi mitte midagi teha. Selline toode on nn praakkompost, mis ei kvalifitseeru tooteks ja seega ei panusta ka EL ringlussevõtu sihtarvu täitmisesse.

Peame endalt küsima, miks me seda teeme

Jäätmete liigiti kogumise probleem ning materjalina ringlussevõtu probleemi lahendamine on väga oluline: see puudutab meie elukeskkonda. Meie kõigi eesmärk peaks olema soodustada ringmajandust ja tekitada võimalus järjest rohkem jäätmeid materjalina ringlusse suunata. Muidugi on õigus riigil halduspraktikat muuta. Ka ladestamise keeld on sisuliselt õige otsus – ka prügilad ei näe mõtet ladestada sodi, milles on kolmandik biojäätmeid, mida saaks kasutada palju paremini. Kuid küsimus on, kas prügilate sundimine sodi seest materjale otsima, on tänasel hetkel proportsionaalne ja mõistlik. Ei ole. Ei ole prügilate meelestega ole ka juriidiliselt. Riik peaks endalt küsima, kuhu ta tahab jõuda –seejärel veenduma, et protsessis osalevatel lülidel oleks kõigil kohustused täidetud.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid