„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Miks peaks terve klaasanuma kildudeks viskama? (0)
16. mai 2022
Foto: Pixabay

Toiduainetööstuse liidu korraldatud pakendikonverentsil selgus taas, et pakendijäätmete teke on alates 2001. aastast kahe kordistunud. 2008 tekkis Eestis rekordiliselt 214 000 tonni ehk inimese kohta 160 kg pakendijäätmeid. Igapäevase prügi hulgast sorditakse valdavalt välja vaid pandipakendid, peamiselt pudelid.

Suur osa taaskasutatavatest pakendijäätmetest rändab olmejäätmete koostises prügimäele või siis põletusse. Ja 100 000 tonni aastas on seejuures tavaline. Teisalt meenutati konverentsil taas Euroopa Liidu plastistrateegia nõuet: kõik pakendid olgu 2030. aastaks taas- või korduvkasutatavad. Konverentsil kõneldu taustal tundub, et Eesti viimane suurem edusamm pakendite taaskasutuse asjus jääb aastasse 2005.

Siis kehtestati meil pandipakendi süsteem. Tänapäeval imestab mõni lugeja oma kirjas meediale aeg-ajalt, miks peaks täiesti terveid klaaspurke kogumiskonteineritesse puruks loopima. Asjatundjad on andnud igasuguseid kommentaare, miks see nii on, ometi jääb aga mõistetamatuks, miks ei võiks sissejuhatuseks kasvõi pandipakendi süsteemi laiendada. Igasugune klaaspakend on ju tegelikult tervena märksa lihtsamini taaskasutatav kui kildudeks visatuna. Naljakas, et kogutavaid klaaskilde nimetatakse justnagu loodushoidlikuks taaskäitlemiseks. Samamoodi peaks tervena kokku koguma kange alkoholi pudelid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.