„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
heeroldi jutud Milline oli eelmise sajandi elukeskkond Kalamajas? (0)
16. mai 2022

Heeroldi jutud viivad seekord Kalamajja, mis elukeskkonnana valmis rohkem kui 100 aastat tagasi, toonase ehitusbuumi käigus. Milline oli eelmise sajandi elukeskkond Kalamajas ja kui palju on sellest alles täna?

Heerold Jüri Kuuskemaa tuli seekord vanalinnast välja, kuid mitte kaugele – Uus-Kalamaja piirkonda. „Aastal 1898 plaaniti siia uus linnaosa korrapäraste ristuvate tänavatega malelaua plaani lahendusega, sest käimas oli tööstuslik revolutsioon,“ ütles Kuuskemaa. „Tallinna lähikonnas rajati Volta tehas ja mitmeid teisi tehaseid, eriti Kopli suunas.“

„Minul on täna eriline privileeg tutvustada maja, kus tulin teadvusele oma lapsepõlves 1940 aastate teisel poolel, see maja kannab numbrit Salme 25,“ rääkis Kuuskemaa. „Aga enne veel sellest tänavast ja piirkonnast.“

Sõja tänavast sai Salme tänav

Salme tänav kandis alguses Kuuskemaa sõnul Sõja tänava nime. „Sealt edasi teine lõik kandis nime Ülem-Sõja tänava nime, sest seal oli sõjaväeharjutusväljak ja lasketiir, siit marssisid sõdurid üsna sageli edasi-tagasi,“ rääkis ta.

Pärast teist maailmasõda, millal sõjad ei olnud eriti populaarsed, otsustati tänava nime muuta ja 1951. aastast peale on Sõja tänav kandnud Salme tänava nime. „Aga siis olin mina siit juba läinud,“ lisas Kuuskemaa. „Kui vaadata majade ehitusplaani, siis on siin valdavalt kahekorruselised puumajad, ühe või kahe trepikojaga, trepikojad on kaunistatumad kui muu osa maja fassaadist. See oli tingitud sellest, et kui puumaja põlema süttib, on hea kui on kivist trepikoda, sest selle kaudu on kergem majast välja pääseda – see andis arhitektile võimaluse ka huvitavateks kujundusteks.“

„Vaadake näiteks seda helerohelise-valgega maja, mille keskel on kivist trepikoda osa, seal on eripärased aknad, mis mõjuvad dekoratiivselt,“ kirjeldas Kuuskemaa. „Mis puudutab katust, siis on see astmeline, alguses kasutati neid koli pööningutena.“

Uks on kunstipärane tisleritöö

Majad, mida Kuuskemaa tutvustas, on ehitatud aastal 1932. „Arhitektuuri leksikon kahjuks lähemaid andmeid Salme 25 maja suhtes ei anna,“ lausus ta. „Aga eks see ole ka 1930. aastate ringis. See maja on lihtsama katusega, puumaja laudis on esile toodud ja seal on kaks kivist trepikoda.“

Salme maja uks on Kuuskemaa sõnul lausa kunstipärane tisleritöö. „Seal on joonjas stiilis kapiteel, külgpostid ja rombikujuline valgusaken,“ kirjeldas ta. „Praegu on nii, et Salme tänava majast mööda jalutades, varjab aeda kõrge plank. See aed oli minu lapsepõlve mängumaa ja üle plangu näeme suurt puud.“

„Üks sümpaatne majaelanik tegi värava meie jaoks lahti ja saame vaatama minna, milline see õu praegu välja näeb,“ lisas Kuuskemaa. „Siin on nii puitpõõsaid, murumaad kui ka mõned ehitised.“

Kuuskemaa ütles, et tema lapsepõlves oli selles hoovis kivist alusel lehtla, kus oli mõnus olla kui vihma sadas või oli liiga palav. „Mida on tore vaadata, et siin on ka lapsed tänapäeval toimetamas ja nende atribuudid jäävad meile ka kohe silma,“ sõnas ta. „Minule meenub laste sõidukitega üks kõige luksuslikumaid episoode selles majas, kui minu vanaema Betty Kuuskemaa käis filmimas Leningradis ja tõi sealt kaasa kaherattaga laste jalgratta, mida toona üldse siin Tallinnas näha ei olnud ja minul oli luksus siin aias sellega sõitma õppida.“

Kuuskemaa sõnul on Salme tänav 25 maja olnud tore maja ja on seda praegugi. „Siin elab nii nooremaid kui ka vanemaid inimesi,“ ütles ta. „Siin on ka teine ja kolmas põlvkond lapsi ja lapselapsi. Hea on näha, et maja elab täisväärtuslikku elu ja teda hinnatakse.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.