„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Professor Raul Eamets hinnatõusu leevendamisest: aktsiiside langetamisest võidaksid jõukamad, käibemaksu langetamisest vaesemad (5)
16. mai 2022
Professor Raul Eamets Foto Scanpix

„Mina näen, et siin on jämedalt võttes kaks võimalust,“ ütles Tartu Ülikooli makroökonoomika professori Raul Eametsa hinnatõusu leevendamise meetemete kohta. „Üks on erinevate tarbimismaksude või kaudsete maksude alandamine. Osades riikides on rakendatud teatud käibemaksuerisusi näiteks toiduainetele, see oleks suunatud selle seltskonna toetamiseks, kelle toidukorv moodustab sissetulekust väga suure osa.“

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas esmaspäeval avalikul istungil hüppeliselt kasvanud inflatsiooni mõju ja selle leevendamise võimalusi.

Majandusekspert Raivo Vare sõnul peame leppima sellega, et riigieelarvet puutumata me inflatsiooniprobleeme ei lahenda. „Suur osa lahendustest on väljaspool meie haardeulatust ja kui midagi on meie haardeulatuses, siis sellel on küljes hinnalipik, mis vähendab riigi tulusid,“ sõnas majandusekspert Raivo Vare. „Sõda kestab minimaalselt sügisesse ja aasta lõpuni, aga maksimaalselt veel kauem. Ausalt öeldes võiks öelda, et me võime ära unustada lootused, et kohe läheb üle – kohe ei lähe üle.“

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasiku sõnul on inflatsioonitase Eestis väga kõrge – aprillis pea 19 protsenti ja see on kindlasti teema, mis vajab tõsist käsitlemist. „Taustaks kindlasti oleks hea vaadata, et kus kohast inflatsioon pärineb, missugused kaubagrupid ja millised tooted on kallinenud,“ märkis ta. „Selle poole pealt saab siis ka hinnata seda, et mis on need peamised tegurid, mis inflatsiooni praegu üles lükkavad.“

Pikas perspektiivis peaks inflatsioon olema Kaasiku sõnul keskpankade rahapoliitika poolt juhitud. „Praegune kiire inflatsioon euroalal tähendab seda, et ka keskpangad peavad reageerima sellele,“ ütles ta. „Keskpankade reaktsioon on antud juhul siis rahapoliitikat karmistada. Euroopa euroala keskpangad on juba teavitanud, et ühelt poolt lõpetatakse ära varaostud ja järjest rohkem on antud signaale, et tuleb alustada intressitõusudega ja seda on oodata juba käesoleval aastal, ehk et selline väga leebe rahapoliitiline keskkond on selgelt muutumas.“

Kaasik rõhutas, et rahapoliitika poole pealt tuleb arvestada, et rahapoliitika tegeleb inflatsiooniga euroalal tervikuna, mitte inflatsiooniga üksikutes liikmesriikides. „On väga oluline praegu tähele panna, et nii suuri inflatsiooni erinevusi, nagu me praegu näeme euroala riikides, ei ole euroajaloo jooksul kindlasti nähtud, aga tõsi, ei ole ka nii kõrget inflatsiooni nähtud,“ rääkis ta. „Analüütilised hinnangud viitavad, et kui see inflatsiooni šokk jääb peamiselt energiakandjate kanda ja sealt väga palju edasi teise ringi efekti ei teki, siis on ikkagi lootust, et paari aasta möödudes meil inflatsioon taltub.“

Eestis on inflatsioon oluliselt kiirem, kui mujal euroalal

Tulles kitsamalt Eesti juurde, on oluline vaadata, miks meil on inflatsioon oluliselt kiirem, kui mujal euroalal. „Siin on mitu tegurit, aga eelkõige peame me arvestama, et suur osa sellest inflatsioonist tuleb energiaturgudelt,“ sedastas ta. „Me peaksime kindlasti seetõttu mõtlema selle peale, et kas on midagi, mida me saaksime teha, et meil see pakkumine elektrihindade poole pealt või elektripakkumise poole pealt oleks parem. Et meil oleks kokkuvõttes ka hinnad mõistlikumal tasemel.“

Aasta alguses, enne Venemaa agressiooni, oli Eesti majandus tegelikult üliheas seisus. „Olukord oli väga hea ka võrreldes teiste euroala riikidega,“ ütles ta. „Me oleme üks kiiremini koroonakriisist taastunud majandus ja see tähendab seda, et väga hea majandusseisus on ettevõtetel lihtsam hindu tõsta. Väga hea nõudluskeskkond tähendab seda, et valitsusel tuleks olla väga ettevaatlik, et seda nõudluse keskkonda omakorda mitte veel edasi stimuleerida.“

Kaasiku hinnangul tuleks siinkohal eristada, et kas me tahame tegeleda sellega, et inflatsioon tulevikus oleks madalam või me tahame tegeleda sellega, et aidata neid inimesi, keda inflatsioon rohkem lööb. „Need on minu meelest kaks erinevat probleemi, millega tuleks ka siis erinevalt tegeleda,“ märkis ta. „Võlgu võtmisega kulusid ja hinnatõusu kinni makstes, võime me genereerida täiendavat inflatsiooni, aga samal ajal kindlasti olemasoleva eelarve piires püüda aidata neid, kes kõige rohkem abi vajavad, tundub kindlasti väga mõistlik ja vajalik tegevus olevat.“

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul ütleb majandusteooria seda, et tegelikult tuleks tegeleda hinnatõusu algse põhjusega. „Kui on tegemist liiga kiire nõudluse kasvuga, siis tuleb nõudluse kasvu piirata,“ ütles ta. „Kui inflatsioon on tingitud mõnede kaupade defitsiidist, siis tegelikult nõudluse piiramine aitab vähem. Aitab küll, aga tegelikult parem oleks, kui leitaks võimalusi pakkumise suurendamiseks.“

Nõudluse kasvades peavad kasvama ka hinnad

Nõudluse kasv on Lättemäe kinnitusel hetkel kiire kogu maailmas ning Eestis oli see veelgi kiirem, kuna koroonakriis meie nõudlust nii suurel määral ei kärpinud. „Meil oli piiranguid vähem ja meil tegelikult sisenes turule ka teatud osa vabu vahendeid pensioni teisest sambast, mis on aidanud nõudluskeskkonda hoida tugevana,“ selgitas ta. „Ja nõudluse kasvades hinnad peavad kasvama, see on majandusteooria.“

Lättemäe sõnul sattus nõudluse kasv keskkonda, kus erinevatel põhjustel oli pakkumispoolseid probleeme. „Tootmise tarneraskused, energeetika, Venemaa sõja mõju toormele ja energiaturgudele on tekitanud kitsikuse teatud toorainete ja teatud energiatoodete kättesaamisel,“ rääkis ta. „Ja kui toimuvad kaks asja korraga, et nõudlus kasvab üsna kiiresti ja samal ajal pakkumine väheneb, siis nad hakkavad üksteist võimendama ja hinnatõusu veel suuremaks tegema.“

Kolmas oluline tegur on Lättemäe hinnangul see, et kui veel aasta alguses võis loota, et tarneraskustele leitakse lahendused, siis sõda on seda konteksti muutnud. „Võib eeldada, et teatud toorainete puhul, teatud toodete puhul me tegelikult ilmselt ei taha sealt Venemaalt või Valgevenest pärinevaid kaupu pikka aega osta,“ märkis ta. „See tähendab seda, et see hind võibki olla struktuurselt kõrgem, sest kui me leiame asendustoote, ei pruugi see olla sama soodne, kui me sealt piirkonnast saime, rääkimata siis kõikidest nendest logistilistes keerukustest, mis on seotud energiaga.“

Lättemäe sõnul on probleem just see, et kõik need tegurid mõjuvad üheaegselt ja ühes suunas, mis tähendab üsna hüppelist hinnataseme tõusu. „Probleem on ühiskondlikust vaatenurgast tõsine, kuna toidul ja energiatoodetel on vaesemates majapidamistes suurem osakaal,“ nentis ta. „Kui me siin räägiksime mingisugusest püsivast hinnatõusust mõnel luksuskaubal, siis oleks olukord teine, aga tõsi on see, et toit on esmatarbekaup, soe tuba on esmatarbekaup ja selles mõttes ta sellist vaesemat elanikkonda lööb valusamalt.“

Suur osa inflatsioonist pärineb väljastpoolt Eestit

Väga suur osa inflatsioonist on Lättemäe hinnangul tegelikult rahvusvaheliselt imporditud. „Imporditud läbi toormehindade tõusu, läbi energiahindade tõusu, läbi tarneraskuste ja läbi tööstustoodete kallinemise teistes riikides,“ loetles ta. „See on oluline kahest aspektist. Esiteks see ei ole Eesti spetsiifiline probleem, millega saab ainult Eestis võidelda, vaid sellega tuleks tegeleda rahvusvaheliselt. Euroala kontekstis eelkõige siis Euroopa keskpanga poolt. Teisest küljest mingis mõttes olukord ei ole nii halb, kui kõrgest inflatsioonitempost vaadata.“

Nõudlust saab Lättemäe sõnul piirata intressitõusuga, mida turud ka tegelikult ju keskpankadelt ootavad. „Riigi poolt oleks selleks eelarve defitsiidi vähendamine, mida me sõja mõjude ja praeguse konteksti korral, kus riik peab päris palju kulutama ka julgeolekule üldiselt, ei ole võimalik seda defitsiiti vähendada,“ rääkis ta. „Pakkumist on riikidel väga keeruline suurendada, kuigi seda on ka proovitud teha.“

Lättemäe sõnul on räägitud palju ka maksude alandamisest. „Maksude puhul on see mure, et ühest küljest see justkui mõjub hästi kiiresti, kuid tulebki tõdeda, et see meede ei ole ei majanduslikult ega rahanduslikult eriti tõhus,“ ütles ta. „Majanduslikult seetõttu, et ühtegi inflatsioonil algset põhjust tegelikult maksude alandamine ei adresseeri ning konkurentsiolukord jääb turul samaks. Näiliselt tekib tunne, justkui oleks pakkumine muutunud odavamaks ja ettevõtjaid ilmselt annavad ka esimese hooga selle maksualanduse mõju tarbijatele edasi. Aga kuna konkurentsisituatsioon turul ei parane, siis tegelikult mingisugune osa sellest maksu alandamisest pikas perspektiivis läheb igal juhul ka ettevõtja lisakasumiks.“

Kui kõik tavapärased inflatsiooniga võitlemise meetodid on riigile üsna tasuta käes, siis maksude alandamine lööb Lättemäe hinnangul riigieelarvesse püsiva augu, mille puhul siis tekib kohe küsimus, et võib-olla saaksime oma raha kasutada efektiivsemalt. „Sellisel maksu alandamisel on ka sotsiaalse ebavõrdsuse mõõde,“ nentis ta. „Mingis mõttes maksu alandamine on regressiivne meede ehk, et soosib rikkamaid rohkem kui vaesemaid.“

Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets tõstis esile kolm olulist aspekti. „Esiteks mitmed toormekallinemised ei ole veel jõudnud lõpptarbijani,“ märkis ta. „Teiseks ei ole tänaseks selge, millal jõustuvad nafta- ja gaasitarnimisesanktsioonid Venemaa vastu, mis hakkavad täiendavalt hindu mõjutama ja kolmandaks võivad hakata inflatsiooniga kaasnema kõrgemad palganõudmised, mis omakorda lükkab tagant nõudlust ja tõstab hindu veelgi.“

Maksude alandamisest oleks efektiivsem sihitud toetuste maksmine

Eametsa hinnangul peame me arvestama, et hinnad on jõudnud uuele tasandile ja elukallidus üldiselt tõuseb. „Mina näen, et siin on jämedalt võttes kaks võimalust,“ ütles ta. „Ühest on siin juba räägitud, see on erinevate tarbimismaksude või kaudsete maksude alandamine. On tõsi, et kaudsete maksude, näiteks aktsiiside alandamisega, me pikaajaliselt kindlasti inflatsioon ei mõjuta, aga me teeme selle hinnatõusu tarbijale talutavamaks. Samas on selge see, et eriti kütuseaktsiisi alandamise puhul võidavad sellest jõukamad inimesed. Osades riikides on rakendatud teatud käibemaksuerisusi näiteks toiduainetele, see oleks suunatud selle seltskonna toetamiseks, kelle toidukorv moodustab sissetulekust väga suure osa.“

Teine, efektiivsem ja vähem kulukas, meede oleks Eametsa kinnitusel toetuste maksmine konkreetsetele sihtgruppidele, kes on suuremas hädas. „Olgu need siis madalama sissetulekuga pered, paljulapselised üksikvanemad või üksikud pensionärid – sihtgrupid keda see hinnatõus valusasti lööb,“ rääkis ta. „Ja ma ei räägi praegu inflatsiooni mõjutamisest. Eestil on siin suhteliselt vähe midagi teha, sest rahapoliitikat tehakse väljaspool meid.“

Majandusekspert Raivo Vare nentis, et olukorra juurpõhjused on meil teada ning neid meil kuidagi lahendada ei ole võimalik. „Ükskõik kui kaua kestab sõda, siis kõik see, mis seondub sõjaga, see veel kestab mõnda aega edasi,“ ütles ta. „Sõda kestab minimaalselt sügisesse ja aasta lõpuni, aga maksimaalselt veel kauem. Ausalt öeldes võiks öelda, et me võime ära unustada lootused, et kohe läheb üle – kohe ei lähe üle.“

Vare hinnangul oleks hea võtta lähtekohaks aastane perspektiiv, mille jooksul ilmselt midagi ei muutu. „Võimalused olukorra leevendamiseks on tegelikult veel omakorda kõik seotud sellega, et nad ühel või teisel viisil käivad riigi tulude pihta,“ nentis ta. „Suur osa nendest on väljaspool meie haardeulatust ja kui midagi on meie haardeulatuse, siis sellel on küljes hinnalipik, mis vähendab riigi tulusid ja mida me ei taha teha. Pannes nõudluse-pakkumise bilansi ja inflatsiooni mittestimuleerimise eesmärgi ka veel sinna kõrvale, siis see on ikka natukene võimatu missioon –  kõiki asju korralikult kokku sobitada.“

Riigieelarvet mõjutamata probleeme lahendada ei õnnestu

Kuskil tuleb Vare sõnul teha praegu valikuid. „Neid valikuid ei tee ükski teadlane ega ükski ametnik, neid valikuid teevad poliitikud, aga neil peaks see olema informeeritud otsus,“ ütles ta. „Riigil tuleb võtta see seisukoht, et riigieelarvet mõjutamata meil neid probleeme lahendada ei õnnestu. Mul on ettepanek komisjonile ja riigikogule, rivistada üles kõikvõimalikud stsenaariumid, igaühel arvutused taha ja siis valida nende vahel. Aga selle eelduseks on, lepime sellega, et meil ei õnnestu nii, et riigieelarvet ei puutu ja lahendame probleeme.“

Energeetika poole pealt hoiatas Vare, et kui me ka end gaasiga suudame ära varustada ja vastava terminali saada, siis gaasihinnad kukkuma ei hakka. „kättesaadavus on abiks, aga ta ei mõjuta hinda, sest üldist hinnataset, nii gaasi jaoks eraldi kui ka gaasi kaudu kogu energeetika jaoks, konkreetselt määravad siiski teised faktorid ja suurema turu peal toimuv. Sinna meie see asi ei ulatu mitte kuidagi, kas me siin paneme või ei pane mingi terminali ülesse. Ma garanteerin teile, et järgmisel talvel on gaasihinnad kõrgemad.“

Vare sõnul tuleb vaadata ettenägevalt suuri protsesse ja leppida sellega, et energeetikas on veel tulemas mitu rasket ja kõrge hinnatasemega aastat. „Hinnad ei lange sinna, kus nad olid,“ hoiatas ta. „Kuigi suvel võivad aeg-ajalt tekitada olukorrad, kus peaaegu ei maksagi midagi, kui on tuult palju jne, aga sealsamas talvel oleme jälle hädas. Juba praegu on näha, et oleme hädas hinna mõttes, isegi kui varustuskindluse probleemi ära lahendame.“

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

asotsiaal
19. mai 2022 12:13
Tulevane pension saab olema I sammas(100%) + II sammas(1%). Et hoida toimimas jooksvalt pensionimaksjate poolt rahastatav I sammas, on vaja tänasel palgatöötaja-pensionimaksja perel kasvatada 3 last uuteks pensionimaksjateks oma tulevaseks pensioni ajaks ja teha seega kestmispanust 600kEURi(100%). Nagu näitas II samba audit, oli keskmine eestlane suutnud koguda 6kEURi II sambasse, mis on võrreldes I samba piisava panusega 1%. Mis kehaosa lapsel, kelle kasvatamise panus on 200kEURi, saaks kasvatada 6kEURi eest? Mil-lega tegeleb eestlane II sammast kogudes? Ilmselt tûhise 1% asendustegevusega. Igal juhul on mõistlikum kasvatada kasvõi üks laps lisaks I sambasse või maksta lastetusmaksuga kinni ta kasvatamine suurperes, kui mängida 1% suuruses II samba pensioniliivakastis oma vana-duse kindlustamist.
asotsiaal
18. mai 2022 13:16
Praeguse jooksvalt sotsmaksu pensioniosast rahastatava I samba Pensionikassa pensionisüsteemi korral pole ohuks inflatsioon ega ka rahalised kollapsid. Rahaline kollaps võib selles süsteemis toimuda kasvõi iga kuu. Järgmine kuu korjatakse sotsmaksu pensioniosa uues rahas ja makstakse kohe ka vanurite pensioniks uues rahas. Pensioniraha pikaajalise kogumise mõttetust II ja III sambasse Eesti geopoliitilisel alal suurendab see, et siin toimus 20 sajandil 10 suurt rahalist mullistust, milles hoiused nulliti, kuid lastest pensionimaksjaid ei nullitud, neid kõiki ei tapetud. 21 sajandi 20 aasta jooksul on majanduskriiside sagedus sama ehk siis 2 kriisi 20 aasta kohta.
asotsiaal
17. mai 2022 10:10
Mida arvata neist, kes soovitavad raha koguda II sambasse?
TT
17. mai 2022 13:48
Tänases situatsioonis vist vägagi õige otsus. Aktsiate hinnad all ja raha väärtus kukub kolinal.
Minu Arvamus
16. mai 2022 22:05
. . . aktsiiside langetamisest võidaksid jõukamad, käibemaksu langetamisest vaesemad . . . Aga kui tõuseksid inimeste sissetulekud, võidaksid kõik. See parandaks rahva ostujõudu ja tooks riigikassasse juurde tulu maksude näol. Meil millegipärast opereeritakse kurgumandleid tagumiku kaudu. Maksude langetamine inflatsiooni ei peata, sissetulekud peavad tõusma koos hindade kasvuga. Maksude langetamisel tõusevad hinnad varsti kõrgemaks kui olid ja ka riik jääb maksutulust ilma.