„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Tulevane Tallinna Haigla hoiab ära patsiendi solgutamise ühest kohast teise (0)
16. mai 2022

Uus haigla parandab tunduvalt patsientide olmetingimusi. Samas oleks sinna vaja maa-alust lisakorrust, kus haigla saaks tegutseda võimalike kriiside korral.

Linnavalitsus esitas volikogule hoonestusõiguse eelnõu, et Lasnamäele, aadressile Narva maantee 129, kerkiks nüüdisaegne suurhaigla. Tallinna Haigla projektijuht Sven Kruup ütles, et kogu ravivõimalus saab olema ühes kohas, inimesed ei peaks enam kõndima eri haiglahoonete vahel. “Praegu peab ravi saamiseks mõnikord 2-4 hoone vahel liikuma ja sageli saadakse ravi alles viiendas asutuses. See ei ole kuigi patsiendisõbralik,” lausus ta.

Linnapea Mihhail Kõlvart lisas, et uus hoone viib Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna Keskhaigla pakutava arstiabi uuele tasemele: “Lisaks parandame arstiabi kättesaadavust Tallinna ja kogu Harjumaa inimestele.”

Nüüdisaegses haiglas hakkavad Kruubi kinnitusel paiknema kõik üksused loogilises järjekorras ja need tulevad õige suurusega. “Seega muutub kõrgtehnoloogiline ravi mugavamaks nii patsiendile, kelle jaoks liikumine – maakeeles öeldes osakondade vahel – muutub lihtsamaks, kui ka personalile, kes vabaneb transpordikohustustest, mis pole abi andmisega otse seotud.”

Otsust vaja kohe

Kruup ütles, et Euroopas uuendatakse haiglaid 30-40 aasta tagant. “Hea näide on Soome, mis on asunud seda tegema 1970.-80ndatel rajatud haiglatega,” rääkis ta. “Hollandi haiglate uuendamise või kapremondi sammu pikkus on 35 aastat. Nad on leidnud, et see on ratsionaalsem kui elu eest vanu hooneid käigus hoida. Meil on muidugi kliima külmem ja selle võrra ehitus kallim. Seega peaks hoone kauem kestma. Nagu ütles üks ekspert Skandinaaviast – tegemist on tubli keskmise ülikooli tasemel haiglaga, mida me Tallinnasse kavandame. Me ei loo midagi üleloomulikku, vaid tänapäevase haigla, mis saab olema samal tasemel meie põhjanaabrite omadega.”

Kruup lausus, et kui tehnoloogiliselt nõudlikud erialad on saanud praegustes haiglahoonetes rohkem tähelepanu, siis tavapalatid ja olme – nagu näiteks vaid üks WC koridori peal – ei vasta enam nõuetele. “Isegi kui rakendaksime teatud hoonete osades rämedalt tehnoloogilist meditsiini ja kasutaksime kaitsevahendeid, siis nakkuserisk on praegustes oludes ikkagi suur. Patsiendid on ju üldiselt tavainimesed, nad pole meditsiiniliselt üliharitud,” rääkis ta.

Kõlvart kinnitas, et haiglale on väga vaja ka maa-alust lisakorrust. “Meil ei ole ühtegi haiglat, kus oleks varjend olemas,” nentis ta. “Arvestades Euroopa praegust geopoliitilist olukorda, on Tallinna Haigla strateegiliselt kogu riigi jaoks väga oluline. Kahjuks praegu ei ole Eestis ühtegi haiglat, mis vastaks kriisiolukorra vajadustele. Meie eesmärk on luua terviklik ja kaasaegne meditsiinilinnak, kus ka eri kriisides on tervishoiuteenuse toimepidevus tagatud. See ei ole mõeldud ainult sõjaks, tekkida võivad ka muud inimtekkelised ja looduslikud katastroofid. Siis peab meil olema täiendav ressurss. Rääkimata sellest, et haiglas peab olema ka vastav logistika olukorras, kus meid ootavad järjekordsed pandeemiad ja epideemiad.”

Linn on Kõlvarti sõnul teinud riigile ettepaneku lisakorruse ehitamist täiendavalt rahastada. “Selle lisakorruse ehitamine läheb maksma umbes 50 miljonit lisaeurot ja praegu oleme olukorras, kus seda vastust veel ei ole, aga mingi hetk tuleb otsustada, sest projekteerimine juba käib,” rääkis ta. “Seda ei saa täiendavalt juurde projekteerida, see peab olema osa suurest projektist ja lähiajal tuleb võtta vastu otsus, kas rajada täiendavalt -2 korrus või mitte.”

Kõlvart nentis, et tegelikult peab linn olema valmis ka ise ehituseks raha leidma. “Kuna aga tegemist on üleriigilise tähendusega objektiga, arvan ma, et on õige ja õiglane, et riik ka panustab ja osaleb suuremate summadega,” ütles ta. “Tallinna Haigla hakkab tulevikus teenindama isegi rohkem kui 50% patsiente väljastpoolt Tallinna.”

Haigla loomise graafik saab Kõlvarti hinnangul olema väga pingeline. “Me ei saa oodata, millal tuleb üks või teine otsus,” märkis ta. “Ehitamiseni jõudmiseks tuleb projekteerimishange juba järgmiseks aastaks lõpule viia. Ja juba käesoleva aasta lõpust ja järgmise aasta algusest tuleb alustada ka ehitamisega. Selleks on meil plaanis jagada ehitushanked mitmeks etapiks. Esimese etapiga saab alustada juba enne, kui on valmis lõplik ehitusprojekt. Näiteks välistrasside ehitamine saab alata enne seda, kui on valmis ehitusprojekt.”

Pingeline graafik

Kõlvart ütles, et praegu käib aktiivne haigla projekteerimine. “Linn on asutanud haigla ehitamiseks sihtasutuse ja eraldanud raha selle käivitamiseks,” lausus ta. “Kui me praegu projekti realiseerimisega ei tegele, siis järgneva 20 aasta jooksul ei tule Tallinna uut haiglat üldse.”

Kõlvarti sõnul on kõik need sammud olulised, et liikuda operatiivselt edasi uue meditsiinilinnaku arendamisega ning juba järgmisel aastal alustada haigla süvise ja välisvõrkude ehitamisega. Hoonestusõigus on Kõlvarti sõnul veel üks samm selle nimel, et loodud sihtasutus saaks projekti arendamisega tegeleda. “Sellega kinnitame, et meil on tõsine plaan projektiga edasi minna,” tähendas linnapea.

Kõlvarti kinnitusel püsivad haigla rajamiseks vajalikud tööd praegu graafikus. “Võimalik on ehitada nii välistrassid kui ka mõne aja pärast hoone,” ütles ta. “2026 ei pea olema haigla täiesti valmis, kuid me peame olema siis suutelised taotlema vähemalt mõnele haigla osale kasutusluba.”
Haigla peahoone peab olema valmis ja sellele kasutusluba olemas hiljemalt 31. detsembriks 2028.

Haigla läheb maksma vähemalt 520 miljonit eurot
• Suurhaigla rajamine koos meditsiinitehnikaga läheb maksma vähemalt 520 miljonit eurot. Euroopa Liit nõustus andma 280 miljonit eurot. Sellega seoses tuleb linnal järgida kindlat tegevuskava.
• Hiljemalt 2023. aasta lõpuks peab linn sõlmima lepingud kaevetöödeks, vee- ja elektrivarustuse tagamiseks ning raudbetoonkonstruktsioonide tarnimiseks.
• 2024. aastal tuleb allkirjastada haigla ehitusleping ja 2025. aasta lõpus peab olema pool sellest täidetud.
• 2025. aasta esimeses pooles peab linn sõlmima lepingu haigla tööks vajaliku sisseseade tarnimiseks ja 2026. aastal peab algama haigla kasutusloa taotlemine.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.