„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Amet hakkab omavalitsustele hüvitama sõjapõgenike eluasemekulusid (1)
17. mai 2022
Foto: Scanpix / foto on illustratiivne

Sotsiaalkindlustusamet on saatnud teisipäevaks kõigile kohalikele omavalitsustele (KOV) halduslepingud, mis võimaldavad sõjapõgenikele eluasemekulude ühekordset hüvitamist ning tõlkekulude katmist, vahendab BNS.

See võimaldab omavalitsuste sotsiaalosakondadel peatselt hakata vastu võtma taotlusi üürikulude hüvitamiseks, teatas sotsiaalkindlustusamet.

“Oleme teinud viimastel nädalatel paljude omavalitsuste ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga (ELVL) väga intensiivset ning konstruktiivset koostööd, et jõuda parimate lahendusteni selle osas, kuidas hüvitada sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud üüri- ja tõlkekulusid. Hea tagasiside ELVL-ilt ja omavalitsustelt on aidanud üheskoos jõuda paindlikku ja vähest bürokraatiat eeldava lahendusteni nii hüvitise taotleja kui ka omavalitsuse jaoks,” ütles sotsiaalkindlustusameti peadirektori ülesandeid täitev Jako Salla.

Ta lisas, et kui omavalitsused on ka omalt poolt vajadusel kinnitused volikogudelt saanud, on neil võimalik hakata abivajajatelt taotlusi vastu võtma, et hüvitada nii tekkivad kui juba tehtud kulutused, kulutusi on võimalik hüvitada nii üürileandjale kui ka põgenikule endale.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei sõnul saab põgenikekriisi tõhusalt lahendada ainult riigi ja omavalitsuste koostöös, sest paratamatult langeb suur osa nende siinviibimisega seotud küsimustest just linnade ja valdade korraldada.

“Kõnealune haldusleping sõlmitakse sotsiaalkindlustusameti kui riigi esindaja ja iga omavalitsuse vahel eraldi, mistõttu on oluline, et omavalitsustel oleks lepingutingimuste osas läbirääkimiste ruumi. Oleme aidanud läbirääkimiste ruumi leida ning esitanud omavalitsuste poolseid ettepanekuid,” selgitas ta ja lisas, et samuti on väga oluline, et riik tagab halduslepingu täitmisel riigieelarvelise rahastuse kuna tegemist on riigiülesannete täitmisega. See annab Trei sõnul omavalitsustele eelarvekindluse lepingulisi kohustusi täita, sest kõigi ühine soov on sõjapõgenikke aidata.

Lepingu tingimuste järgi võimaldatakse hüvitise maksmist ka neile rahvusvahelise kaitse saanutele, kes on alates 24. veebruarist asunud püsivalt elama mõnes Eesti linnas või vallas.

Hüvitise maksimaalne suurus on kuni 6 toimetulekupiiri määra, suuruses 150 eurot, perekonna kohta, mis teeb hetkel 900 eurot. Kuid toimetulekupiiri tõstmisega 200 euroni, suureneb hüvitis kuni 1200 euroni. Kulusid hüvitatakse ühekordselt. Samuti on halduslepingu alusel lubatud hüvitada tõlkekulusid. Hüvitiste taotluste vastuvõtmise alustamise aja otsustab iga omavalitsus ise, info saamiseks selle kohta tuleks jälgida omavalitsuse infokanaleid.  

Ukraina sõjapõgenikke on elama asunud pea kõigis Eesti omavalitsustes. Sõjapõgenike üüritoetuse hüvitamiseks on riigikogule esitatud lisaeelarve eelnõus on sotsiaalkindlustusameti eelarvesse planeeritud üle 17 miljoni euro.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

temaatik
17. mai 2022 17:27
Täna näeme imestusega, kuidas Eesti Vabariigi valitsus on ülejõulise õhinaga asunud hoolitsema sõjapõgenike eest, samal ajal likvideerides rahastamata jätmisega Üürnike Liidu kui Eesti kodanike organisatsiooni, kes võitleb aastaid oma riigi maksumaksjate õiguste eest elada oma kodus oma kodumaal. Millal meie ühiskond on nii üheselt välja astunud nende perekondade eest, keda sunniti ohverdama oma hoitud kodud – mitte mingisuguse vana õigluse taastamiseks, vaid ahnuse rahuldamiseks, eestlaste vara maailmale laiali jagamiseks ja turumajanduse rataste määrimiseks, peamiselt aga poliitilise pimeduse tõttu, mis asetas tiksuva pommi ka tulevaste põlvkondade turvalisuse alla siin Eestis. Meie ühiskond ei ole ühtne ja rebeneb mitmest kandist, kusjuures sundüürnikud on üks osa elanikkonnast, kes ei unusta neile osaks saanud katsumusi ja tuletavad seda kindlasti ikka ja jälle meelde. http://www.kodueest.ee/