„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
130 meetrit Kas Tallinnasse tuleb Eesti esimene pilvelõhkuja? (0)
17. mai 2022

Tallinna uus 33-korruseline pilvelõhkuja Maakri kvartalis saab ehitusloa, kui aitab kaasa loodussõbralikuma linnaruumi ja hoone ümbruse inimsõbralikuks muutmisele. Tallinna linnavalitsusel on kavas võtta hoone planeering vastu kolmapäevasel istungil, peale mida korraldatakse hoonele ka arhitektuurikonkurss.

Maakri kvartalisse kavandatud Eesti Luteri Kiriku kõrghoonest võib lubatud ehituskõrguse järgi saada esimene pilvelõhkuja Eestis, kuid linnavalitsus on jätnud hoone planeeringu kinnitamise ootele, et täpsustada enne, kuidas muuta sealset tänavaruumi hubasemaks.

„Väga oluline on Maakri kvartali ala puhul avalik linnaruum,“ ütles Tallinna abilinnapea Madle Lippus. „Hoone kerkib kõrgusesse, aga ta peaks arenema ka kvaliteetse tänavaruumi suunas.“

Linlased arvavad, et kõrghooned sobivad, aga leidub ka neid, kelle sõnul rikuvad nad linnapildi ära. „Väga siia kõrghooneid juurde ei mahu, aga kui mõni ehitatakse, mis seal ikka,“ märkis Adi. „Tallinnas on rohelisi kohti päris palju, et probleemi ma ei näe.“

Ken ütles, et kõrghooned rikuvad linnapildi ära. „Kõrgemaks ei tasu teha,“ lausus ta.“ Muidu läheb liiga suureks ja see rikub üldpildi ära, ega muud ei olegi.“

Kõrghoonesse tulevad nii elu- kui ka äripinnad

Lippuse sõnul on loodavatel linnatänavatel ruumi erinevat tüüpi liiklejatele. „Seal võiks olla väikeseid ärisid, kuhu on mõtet sisse astuda, kohvikuid ja erinevaid teenuseid, mis on meile igapäevaselt tarvilikud,“ sõnas Lippus. „Kõik need oleksid seal linnaruumis olemas ja meil oleks mugav nendeni jõudmine, kas siis jala, jalgrattaga, aga vajadusel ka autoga.“

Kõrgeimad olemasolevad hooned südalinnas on Swisshotelli kaksiktornid, Maakri Torn ja Radisson Hotell. Lisaks Eesti Luteri kiriku kõrghoonele on Maakri kvartalisse kavandatud ka Estonian Business Schooli kõrghoone, mis peaks valmima 2025. aastal ning Tartu maantee äri- ja büroohoone, mille planeering on kinnitatud.

„Kindlasti on mõnusa ja kvaliteetse linnaruumi puhul oluline ka rohelus ja loodus laiemalt,“ lisas Lippus. „Kõrghaljastus aga ka teisttüüpi rohelus linnaruumis on väga oluline, olgu selleks põõsad või looduspõhised lahendused.“

Lubatud kõrgus on 130 meetrit

Põhja-Tallinnasse Sitsi kvartalisse on lubatud ehitada koguni kuni 200 meetri kõrgune hoone, kuid abilinnapea sõnul on linn praegu seisukohal, et kõrghoonete kvartaliks jäägu südalinn.

Võimalus Eesti esimeseks pilvelõhkujaks on abilinnapea sõnul olemas. „Arendajaga oleme kokku leppinud, et korraldatakse arhitektuurivõistlus,“ rääkis Lippus. „Lubatud kõrgus on hoonel 130 meetrit, aga milline ta välja nägema hakkab, selgub arhitektuurikonkursi käigus. Võimalik on kasutada ära kogu maksimum maht, mis tähendab, et see torn saab olema suhteliselt sale või on võimalus teha see tegelikult ka madalam ja pisut jässakam.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid