“Korteriühistu juhatuse liikmetel on kohustus seista ühistu liikmete ühiste huvide eest, mh ka võlglastelt võlgnevuste sissenõudmine,” selgitab HUGO.legal õigusbüroo jurist Monika Sulg.
Võlgnikelt võlgnevuste sissenõudmine on võimalik kahel viisil:
1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega kohtule läbi e-toimiku või
2) hagiavalduse esitamisega kohtule.
Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ei ole vaja esitada kohtule tõendeid võlgnevuse tekkimise kohta ja enamasti on tegemist kiire menetlusega.
Hagiavalduse esitamisel kohtule on kohustus hagiavaldusele lisada kõik tõendid, mis tõendavad võlgnevusega seonduvaid asjaolusid: põhikiri, üldkoosolekute otsused, esitatud arved jne. Enamasti on korteriühistu põhikirjas selgelt fikseeritud, kuidas arvestatakse erinevaid kulusid: inimese kohta, ruutmeetrite alusel. Korteriühistu peab oma tegevuses väga korrektselt iga aasta majanduskava vastu võtma ja selles selgelt ära märkima, millised kohustused ühistu liikmetel lasuvad (nt remondifond, halduskulud).
Juhul, kui korteriomandi omanik on surnud, pärijatest midagi teada ei ole ja võlgnevus kasvab, võivad korteriühistu juhatuse liikmed esitada avalduse pärimismenetluse algatamiseks vastavalt pärimisseadusele. Nimetatud toimingu tegemiseks tuleb pöörduda endale sobiva notari poole, kelle juures saab pärimismenetluse algatamise avalduse vormistada. Pärimismenetluse käigus selgitab notar välja pärija(d) ja pärast pärimismenetluse lõppemist on võimalik alustada pärijate vastu võlgnevuse sissenõudmise menetlust.