„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Laanet: sõjalist agressiooni NATO vastu ei ole võimalik välistada (1)
17. mai 2022
Kaitseminister Kalle Laanet. Foto: Scanpix

Riigikogu ees esmaspäeval saadikute küsimustele vastanud kaitseminister Kalle Laanet tõdes, et sõjalist agressiooni NATO vastu ei ole võimalik välistada, vahendab BNS.

Laanet kinnitas, et riigi kaitse, julgeolek on riigi kõige olulisem prioriteet. „Me kõik teame, et transatlantiline julgeolekuolukord on fundamentaalselt muutunud. Venemaa sõda Ukrainas ja ähvardused NATO liitlaste vastu demonstreerivad, et sõjalist agressiooni NATO vastu ei ole võimalik välistada,“ selgitas kaitseminister.

Ta märkis, et Eesti kaitsmise sõjalistel võimetel on kaks poolt. „Peame tagama, et arengut NATO kaitsehoiaku edasisel kujundamisel toetataks vastavate kaitseplaanide kiiret ja sujuvat rakendamist liitlaste poolt, et see oleks vägedega tagatud ning läbi harjutatud.“

NATO kollektiivkaitset tuleb märkimisväärselt tugevdada

Laaneti sõnul on NATO riigi- ja valitsusjuhid kokku leppinud, et Venemaa pikaajaline oht nõuab NATO kollektiivkaitse otsustavamat tugevdamist rõhuasetusega Balti riikidele ja NATO idatiivale. NATO on Eestis ja Balti riikides juba sõjalist kohalolekut rohkem kui kahekordistunud. Tapal ja Ämaris paikneb tänase seisuga ligi 2000 liitlassõdurit.

„Need otsused on olnud õigeaegsed ja vajalikud, kuid Venemaa agressiivsus ja sõjaline oht nõuavad nii Eestilt kui liitlastelt rohkem tegemist. Seetõttu peame seniselt heidutushoiakult liikuma tugevdatud kaitse hoiakule. See võiks veenda Venemaad, et mis tahes sõjaline rünnak NATO vastu on esimesest momendist määratud ebaõnnestuma,“ ütles kaitseminister.

Laanet selgitas, et Eesti on teinud liitlastele ettepaneku luua Eestisse NATO juhtimisahelas oleva diviisisuuruse üksuse juhtimise element, kuhu kuuluksid nii Eesti enda kui ka Eestisse paigutatud liitlasüksused, sealhulgas Suurbritannia, Prantsusmaa, Taani ja loomulikult ka kriisi ajal siia määratud kõige kõrgemas valmiduses tugevdusüksused.

Eesti valitsus on nii eraldiseisvalt kui ka koos liitlastega valmis tegema investeeringuid liitlastega seonduva taristu täiendavaks väljaarendamiseks. Konsultatsioonid liitlaste vahel jätkuvad aprillist kuni juunini ja peavad kulmineeruma NATO tippkohtumisel Madridis 29. kuni 30. juunini. „See eeldab kindlasti meie valitsusliikmetelt, mitte ainult kaitseministrilt, vaid ka eelkõige peaministrilt ja välisministrilt, aga loomulikult ka teistelt ministritelt tõsist selgitustööd meie liitlaste hulgas. Nii minul endal kui ka välisministril ja peaministril on planeeritud väga tihedad välisvisiidid meie liitlaste juurde, et selgitada neile meie uut kontseptsiooni ja kaitsehoiakut,“ märkis Laanet.

Tugevamaks peab saama ka Eesti enda kaitsevõime

Kaitseminister tõi teise dimensioonina esile, et tuleb tugevdada Eesti iseseisva kaitsevõime poolt. „Vabariigi Valitsus on riigikaitsele Euroopas järsult halvenenud julgeolekuolukorra tõttu käesoleval aastal täiendavaid vahendeid eraldanud juba kahel korral ehk otsuste näol. Nende tugevduste realiseerumine tagab lahendused kõige kriitilisematele puudustele. Jaanuaris tehtud 340-miljoniline rahaeraldus on peaasjalikult seotud laskemoonaga, mille olulisust ei saa üle hinnata. Selle otsusega olime ühtlasi üks esimesi sõjalisse riigikaitsesse täiendavaid erakorralisi vahendeid eraldanud riike Euroopas,“ ütles Laanet. 

Lisavahenditega täiendame laskemoonavarusid enam-vähem kogu kaitseväes kasutatava relvastuses oleva nomenklatuuri ning kaliibrite ulatuses. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on selle summa osas kõik vastavad lepingud juba sõlminud. Laskemoon peab olema tarnitud 2025. aastaks, ent põhilised tarned on planeeritud aastaks 2023 – suurusjärgus 85 miljonit – ja aastaks 2024 suurusjärgus 188 miljonit eurot, mis on tänastes turutingimustes kõige kiirem võimalik ajagraafik.

Tugevduspaketiks pea pool miljardit

Märtsis tehtud otsusega eraldati Eesti sõjalise kaitse tugevduspaketi raames Kaitseministeeriumi valitsemisalale veel 476 miljonit eurot. Tugevduspaketi koostamisel lähtuti eeldusest, et Eesti kaitse on osa NATO plaanidest, ning võeti arvesse Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne ning esmased kogemused ja õppetunnid Ukraina sõjast.

„Seega, valitsuse otsused täiendavad vahendeid kuue valdkonna jaoks: lühimaa-õhutõrjesüsteemide kasutuselevõtt, tankitõrjevõime täiendamine, kaugtulevõime parendamine, olukorrateadlikkuse suurendamine, täiendav taristu ehitamine liitlaste vastuvõtmiseks ning Kaitseliidu suunal vabatahtlikele suuremate võimaluste loomine maakaitses osalemiseks,“ selgitas Laanet.

Lisaks sellele on valitsus võtnud põhimõttelise suuna keskmaa-õhutõrje väljaarendamiseks hiljemalt 2025. aastaks. Kaitseministeerium peab vajalikke konsultatsioone liitlastega ja koostab hiljemalt vastava võime hankimise ja elluviimise kava. „Keskmaa-õhutõrje võimekuse väljaarendamiseks vajalikud lõppotsused, sealhulgas rahastamine ja hankimise ajaraam, tehakse riigi  eelarvestrateegia 2023–2026 koostamise käigus ning need arutelud algavad augustis,“ ütles Laanet.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vaatleja
17. mai 2022 17:46
h ttps://www.youtube.com/watch?v=MKymDIz67ZU Jakov Kedmi h ttps://www.youtube.com/watch?v=6b89jcNqgJo Henry Kissinger