„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Milline on tuleviku Tallinn? Lähima kümne aastaga kasvab pealinn 180 000 elaniku võrra (2)
17. mai 2022
Foto: Mats Õun

“Kui kõik Tallinna on kavandatud planeeringud saaks ka tehtud, siis Tallinna rahvaarv kasvaks järgmise kümne aasta jooksul 180 000 elaniku võrra. Ainuüksi Põhja-Tallinnasse lisanduks 40 000 elanikku,” sõnas Tallinna Ülikooli vanemteadur ja inimgeograaf Tarmo Pikner. “Kõigepealt tulevad kunstnikud, loomeeinimesed ja teevad koha tuntuks ning seejärel hakkab tasapisi ka ülejäänud rahvas seda paika avastama.”

Milline küll võib välja näha tuleviku Tallinn 10, 20 aasta pärast? Juba täna katsetame me isesõitvaid busse, mõnes piirkonnas toovad toitu koju pakirobotid ning valesti parkijaid kontrollivad targad droonid.

Jättes aga innovaatilised lahendused kõrvale, siis proovime hoopiski ennustada, milline piirkond või asum Tallinnas tõotab järgneva 10 aasta jooksul kõige kiiremini areneda.

Vaadates ajast pisut tagasi, on ühed järsumad muutused toimunud mahajäetud tööstusaladel, mida täna teame kui Rotermanni kvartalit, Telliskivi ja Noblessneri piirkonda – tõelised arenduspärlid.

Boheemlased käivad kinnisvaraarendajate ees

Tervikuna suurimaid muutusi on sel sajandil näinud aga endised tööliste elupaigad Põhja-Tallinnas, eesotsas Kalamajaga, kus täna saavad eluaset endale lubada peamiselt keskmisest tunduvalt kõrgema sissetulekuga inimesed. “Kõigepealt tulevad kunstnikud, loomeeinimesed ja teevad selle koha tuntuks ning seejärel hakkab tasapisi ka ülejäänud rahvas seda paika avastama,” lausus Pikner.

Ka mujal maailma suurlinnades kipub olema, et kesklinna läheduses olevad, veidi hoolitsemata piirkonnad saavad esialgu avastatud boheemlaste poolt, peale mida hakkavad selles arenevas piirkonnas potentsiaali nägema aina rohkemad. 

Kuid milline asum võib järgmise 10-20 aasta jooksul teha samaväärse hüppe? On see Kesklinna serval olev Majaka või äkki hoopiski mõni meie lähivaldadest, kuhu põgenevad noored pered kallite kinnisvarahindade eest?

“Kui praegune segane aeg oleks võimalikult lühike, siis ma usun, et see suurim kasv toimub Põhja-Tallinnas uutes elamupiirkondades, mis on endised sadama- või tööstusalad,” ütles arhitekt Indrek Allmann. 

“Kindlasti Kopli poolsaar, Paljassaare ja ehk ka Majaka piirkond,” oli Pikner samal meelel.

Juba täna areneb Kopli elukeskkond kiirelt üha kirjumaks. Markantseim näide on ehk Sepa tänava ümbrus, kus veel seitse aastat tagasi asetses linna legendaarseim supiköök. Täna arendatakse sealsamas nooblit mereäärset Kopli liinide kvartalit.

Telliskivi piirkonnaga väga sarnast arengut on läbi tegemas täna Põhjala tehase kant. Et aga Põhja-Tallinn kujuneb lähi aastakümnete jooksul täielikuks eliitrajooniks – seda eksperdid ei usu.  “Juba menetluses olev Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette, et seal võiks ehitusõigust oluliselt juurde anda. See võimaldaks Põhja-Tallinnasse luua mitte ainult uut ja väga kallist kinnisavara, vaid ka tasukohast ja kättesaadavat kinnisvara,” rääkis Allmann.

Kesklinnas peaksid autod sõitma maa-alustes tunnelites

See tendents vähendaks segregeerumist ehk protsessi, kus linnas kujunevad välja eraldi rikaste ja vaeste linnaosad, mis on täna nii Tallinnas kui ka enamike Euroopa linnades hoo sisse saanud.

Linnakeskkond ja siinsed võimalused kujundavad aga otseselt ka seda, kuidas linlased siin elavad. Keskmise Tallinnlase brutopalk on pea 1800 eurot, mis on ligi 200 euro võrra kõrgem kui Eesti keskmine. Ligi 70% eelmise aasta Eesti SKPst loodi Tallinnas ja Harjumaal.

85% tallinlastest elavad korteris ja pooled siin elavatest leibkondadest on üheliikmelised ehk elavad üksinda, 53% tallinlastest koguvad liigiti biojäätmeid. Kolmandik linlastest sõidavad igapäevaselt tasuta ühistranspordiga. Just linlaste liikumisharjumused on ehk linnaruumist kõige rohkem mõjutatud. 

Välja on käidud erinevaid lahendusi, näiteks kiirliinide loomise. Rotermanni kvartalit ja Patarei merekindlust arendav suurettevõtja Urmas Sõõrumaa seisab aga selle eest, et tulevikulinnas saaks autod Tallinna kesklinnas sõita vaid maa alla olevates tunnelites. 

“Neist tunnelitest läbi sõitmine võiks olla autojuhtidele tasuline – nii nagu Stockholmiski, kus ühe auto kohta tähendab see igakuist 20-30 eurost lisakulu, mis on täielik köömes. See tooks linna kassasse 40-50 miljonit eurot aastas ja selle eest saaks Tallinn miljardi euro väärtuses teha nii tunneleid kui ka kergliiklusteid,” kirjeldas Sõõrumaa.

Praegu on aga teada, et Tallinn on lähiaastatel kujundamas olemasolevat ühistranspordivõrgustikku nii, et elanikel oleks vähem ümberistumisi ja teekond bussiga saaks kiiremini läbitud.

Lähema kahekümne aasta jooksul näeb linnaruumis veel ka mitmeid suuri arendusi – Tallinna suurhaigla, Filmilinnak, Rail Baltica ühisterminal ning mitmed äri- ja elukondliku kinnisvara arendused.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Hipid kui taandarengu edendajad
17. mai 2022 08:47
Selles võib ka kindel olla, et boheemlaste järel hakkavad piirkonnad alla käima, sest neile ei meeldi reeglid.
Linn pole selleks valmis
17. mai 2022 08:44
See oleks küll õudne.