Kas klaaspudel või -purk on konteinerisse jõudes terve või kildudeks, ei oma tähtsust. Eraldi kogutud klaas suunatakse edasi klaasitehasesse, kus see läheb ümbertöötlemisele uueks klaastooteks. Klaasi ümbertöötlemine on lihtne ning klaas on ideaalne materjal taaskasutuseks, kuna seda saab ümber töödelda peaaegu lõpmatu arv kordi, selgitab Eesti Pakendiringlus OÜ juhatuse liige Alder Harkmann vastuseks Pealinnas ilmunud loole.
Seega on olulisem küsimus mitte miks peaks klaaspakendi kildudeks viskama, vaid see, miks peaks klaaspakendi – uue klaaspakendi materjali – segaolmejäätmete kasti viskama. Kahjuks paljud inimesed klaasi eraldi ei kogu.
Klaasi eraldi kogumiseks on mitmeid võimalusi. Pandiga taara tuleks viia automaati, ilma pandita aga avalikku klaasikonteinerisse või veel parem – tellida omale klaasikonteiner. Kindlasti peaksid selle võimalusega liituma korteriühistud ja toitlustusettevõtted – klaaspakendeid tekib nii kodudes kui kohvikutes päris palju ning on väga kahju, kui need visatakse segaolmekonteinerisse.
Eesti Pakendiringlus pakub korteriühistutele ja toitlustusettevõtetele tasuta teenusena klaasikogumiskonteinerit. Senine kogemus näitab, et kui klaasikonteiner on ühistu poolt olemas, siis elanikud hakkavad ka klaasi eraldi koguma ja üle andma. Klaasi teekond on oma konteineriga sama, mis avalikus klaasikonteineris – uueks klaastooteks ja seda tehtaks enamasti siinsamas Eestis.
Klaasi eraldi kogumine kõikjal lõpetaks ressursiraiskamise ja päästaks klaasi kui materjali põletamisest või prügilasse viimisest – segaolmejäätmete seast ei ole võimalik päästa enam ühtki materjali.
Tervena oleks klaaspakend parem ainult siis, kui seda saaks korduskasutada. Seda aga hügieeni- ja turvakaalutlustel väga palju teha ei saa. Ka pandisüsteemist läheb enamik klaaspakendeid ümbertöötlemisele klaasitehasesse ja nagu öeldud – ei ole vahet, kas klaaspudel või -purk tuleb tuleb sisendina terve või killuna — oluline on ta olmejäätmetest eraldi üle anda.
