„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
fotod ja video Putukaväila roheala saab peagi sensorid, millega mõõdetakse temperatuuri, suhtelist õhuniiskust ja sademeid (0)
17. mai 2022
Foto Mats Õun

B.Green partnerid Helsingist ja Tallinnast tegid täna hommikul tiiru Putukaväilas. Sinna paigutatud andurid annavad aimu, kuidas Putukaväil hakkab mõjutama linnakeskkonda tervikuna. Just see on ka põhjus, mis Helsinki partnerid Putukaväila projekti vastu suurt huvi tunnevad.

Vaata galeriid (49)

B.Greeni projekti keskmes on looduspõhised lahendused linnades ning nende rakendamine linnaplaneerimisel koostöös linnaelanikega. Selleks luuakse koostöös ametnike, linnaplaneerijate ja linnaelanikega andmete- ja osaluspõhine planeerimismudel, mida testitakse esmalt rohealade kavandamisel Tallinnas ja Helsingis.

Tallinnas on projektiala 13,5 kilomeetri pikkune linnaruumikoridor ehk Putukaväil – liigirikas niiduilmeline looduskeskkond, linnaosade vaheline rohekoridor ja liikumisruum inimestele, mis läbib 6 linnaosa.

B.Green mudel toetab Putukaväila arendamist, mis juhindub loodusliku elurikkuse hoidmise ja suurendamise põhimõttest, pakkudes samaaegselt nii mitmekesiseid tegevusvõimalusi kui ka säästvaid liikumisvõimalusi inimestele.

Roheline linn aitab kliimamuutustega hakkama saada

„Me seome oma projektiga rohelise infrastruktuuri linnaplaneerimisprotsessi,“ ütles Stockholmi Keskkonnainstituudi keskkonnakorralduse programmi vanemekspert Heidi Tuhkanen. „Tallinn koostab B.Greeni tehtud töö põhjal käsiraamatu, püüdes tuua kõik head näited nii Helsingist ja Tallinnast kui ka B-Green projektist, et teised Balti regiooni linnas saaksid neid samuti oma linnaplaneerimisse rohelist infrastruktuuri integreerida.“

Käsiraamatus on sisu, mis on seotud kliimamuutustega. „Roheline taristu on üks vahend, millega linn saab kliimamõjusid tulevikus vähendada,“ lausus Tuhkanen „Seega rohetaristut võib näha üsna tähtsa vahendina linnaplaneerimise protsessis.“

Helsingis on Kalasatama endine tööstus- ja sadamaala, mis plaanitakse 2030. aastate lõpuks muuta 25 000-kohaliseks moodsaks linnaosaks. „B.Green keskendub eelkõige Põhja-Kalasatama uute alade virtualiseerimisele ja 3D modelleerimisele, et toetada rohetaristu lahenduste planeerimist ja elluviimist juba planeerimisprotsessi varases staadiumis,“ rääkis B.Green projektijuht Silja Peltonen. „Neid meetodeid saab kasutada nii Tallinnas kui ka teistes linnades, et rohelised elemendid oleksid linnaplaneerimise osaks.“

Tuhkanen lisas, et rohelist infrastruktuuri tuleks hakata varakult linnaplaneerimisprotsessi sisse integreerima. „Hiljem on seda raske teha, et sellest ka mingit kasu saada,“ lausus ta.

Sensorid, mis annab ülevaate Tallinna kliimast

Putukaväila roheala saab peagi sensorid, millega saab Tallinna üldist temperatuuri mõõta. „Nende anduritega saame esmalt teada Tallinna kliimamõjudest,“ selgitas Emile Neimry Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse praktikant. „Andureid tuleb hetkel kokku 18, kuna praegu on tegemist väiksema piirkonnaga, paigaldame need tänavavalgustite külge, mis on kolme meetri kõrgused. Loodame, et inimesed neid lõhkuma ei hakka, sest see on kasulik meie kõigi jaoks, et saaksime linnakeskkonda parandada.“

Nemry sõnul pannakse pooled sensorid maantee äärde, poole aga rohealale. „Nii saame võrrelda andmeid linnakeskkonna ja roheala vahel ning saame teha järeldusi temperatuuri, niiskuse ja sademete kohta,“ rääkis ta.

B.Greeni viivad Tallinnas ja Helsingis läbi kolm projektipartnerit – Forum Virium Helsinki, Tallinna Strateegiakeskus ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.