"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
purskkaevude hooaeg Tallinnas rõõmustavad inimesi 38 purskkaevu (0)
17. mai 2022

Tallinna linn võib uhkust tunda oma rohkete ja omanäoliste purskkaevude pärast, mida käivad imetlemas isegi spetsialistid mujalt maailmast. Nende imeliste purskkaevude hooaeg on nüüd linnas alanud ja kokku rõõmustab sel korral linlasi 38 purskavat veesilma.

Purskkaev on maastikukujunduses väga vana element. Veekaskaade on parkides ja linnaväljakutel läbi aegade asutatud, sest vesi on elu sümbol. Tallinna purskkaevud on aga huvitavad selle poolest, et on väga eriilmelised. Näiteks Harjumäel on nö maa-alune purskkaev, kus vesi pulbitseb klaasi all, sümboliseerides elu, mis katkes 1944. märtsipommitamise ajal.

“Mul on väga hea meel, et Tallinn ei ole läinud seda teed, et tellib kataloogikaupa, vaid ikkagi on alati asukohapõhine lähenemine – võtame needsamad kalmistupargid või Harju tänava purskkaevu, mis on peidetud klaasi alla või Sõpruse purskkaevu rukkilille motiiviga.

See, mida meie kolleegid välismaalt, kui nad on Tallinnas ringi käinud, on alati imetlenud, et te mõtlete vabalt ja teete selle mõtte ka teoks,” rääkis Kadrioru pargi juhataja Ain Järve.

Ain Järve isiklik lemmik on aga ainulaadne purskkaev Kopli kalmistupargis, mis purskab negatiivselt ehk mitte üles, vaid vesi kaob maasügavikku. Kui üks linna vanimaid töötavaid purskkaevusid on “poisid kalaga” Viru tänava alguses, siis uuemaid on aga Reidi teel.

Tatjana on Reidi tee purskkaevude juurde tulnud koos lastega. “Neile väga meeldib ja nad ootasid väga, millal purskkaevud tööle hakkavad. Kosmose juures purskkaevud on ka väga meeldinud, seal on muruplats ja saab lastega teha pikniku moodi,” rääkis Tatjana.

Iga purskkaevu lähedal on maa all umbes korterisuurune veemahuti, vesi, mis seal sees, ringleb ning uut kusagilt juurde ei võeta. Joogivett ei kasutata purskkaevudes juba ammu. Kuidas üks purskkaev purskab, seda saab ka reguleerida, nii kuidas parasjagu vaja on. “Meie käes on ju automaatika ja me saame ju öelda, et kas sa purskad sellises joas või sul on otsejuga või on sul madaljuga, sest oleme ausad, et ka pargikülastaja ju ootaks mingit vauefekti, et midagi oleks uut,” lisas Ain Järve.

Väiksemaid või suuremaid purskkaevusid on Tallinnas kokku ligikaudu 50, eilseks Tallinna päevaks pandi tööle neist 38. Hetkel jääb avamata Underi purskkaev Rahvusraamatukogu ees ja remondi ootel on Õismäe tiigi purskkaev.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.