„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Nõmme plaanib parklaäärse punamonumendi lähiajal ära viia (0)
18. mai 2022
Nõmme linnaosa vanem Lauri Paeveer. Foto: Mats Õun

Selles, et Tallinnas Valdeku tänava ja Viljandi maantee nurgal olev monument tuleb sealt ära viia, on ühel meelel nii Nõmme linnaosa vanem Lauri Paeveer kui linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Kristen Michal, kirjutab Postimees. 

Maanteeäärse parkla juures oleval monumendil on nii eesti kui vene keeles kiri «Igavene mälestus langenutele võitluses fašismiga. 1941–1945». Riigi muinsuskaitseamet on monumendi olemasolust teadlik, kohaliku omavalitsuse dokumentides pole selle kohta ainsatki märget.

Muinsuskaitseametist öeldi Postimehele, et tegemist on nõukaaegse mälestuskiviga sealsamas lähedal tankitõrjekraavis hukatutele. «Selle monumendiga on kummalisi asju juhtunud. 1990. aastate alguses vahetati see omaaegne iseenesest ilus monument mingisuguse pseudovärgi vastu välja. Eelmisel aastal pandi Liiva kalmistule kultuuriministeeriumi ja juudi kogukonna osavõtul uus mälestuskivi nendele, kes Viljandi maantee tankitõrjekraavides 1941. aastal hukati. Põhjuseks oligi ilmselt kunagise mälestusmärgi asendamine mingist tehismaterjalist plaadiga,» teatas muinsuskaitseamet.

Igal juhul on kindel, et linna maal asuv mälestuskivi ei ole mälestisena kaitse all, samuti ei asu seal ühtegi matmispaika, mis võiks sõjahauana kaitse all olla. Nii et punamonumendist vabanemiseks on vaja vaid kohaliku omavalitsuse ehk Nõmme linnaosa valitsuse ja Tallinna linnavalitsuse initsiatiivi.

«Kremli režiim on Teise maailmasõja mälestamise muutnud poliittehnoloogiliseks mõjuvälja kasvatamiseks. Narratiiv Suurest Isamaasõjast ning igikestvast võitlusest natsismiga viib alati välja soovini taastada Nõukogude Liit. Lagastatakse ajalugu, tahtes taastada impeerium, milles väevõimuga võeti rahvastelt vabadus ise olla. Punamonumendid on selle aja meenutus,» tõdes Michal.

Ta lisas, et Venemaa võimude tegevust ja nende rahastatud mõjutustegevust arvestades oleks kohane üle kogu Eesti leida okupatsiooniikoonidele sobiv koht. «Soovitavalt mõnes muuseumis, et kurjus oleks varustatud ülevaatega, mida need kipspead ja -plaadid Eesti ja vaba maailma rahvaste ajaloos õigupoolest tähendasid. Teeme omalt poolt volikogus ettepaneku pealinnal koostöös muinsuskaitseameti ning näiteks Eesti Mälu Instituudiga okupatsiooni loodud punamonumendid ja nende asukohad veel enne sügist üle vaadata. Kindlasti on valikuid tehes iga monumendi puhul oluline teada, kas seal on matmispaik, mida kõnealusel juhul ei ole,» ütles Michal.

Nõmme sotsiaaldemokraadist linnaosa vanem Paeveer leidis samuti, et sellel monumendil ei peaks avalikus ruumis kohta olema. «Minu arvates võiks ära koristada kõik punamonumendid, mis pole seotud mõne matmispaigaga ega ole mälestusmärgid selle sõna õiges tähenduses. Sealhulgas ka sellesama monumendi,» ütles ta.

Linnaosavanem lisas, et enne tegutsema asumist tuleks siiski korraldada Nõmme elanikega arutelu ja kuulata ka nende arvamust. «Muidu on nii, et kõigepealt tehakse ja pärast hakatakse rääkima ja vabandust paluma. Teeme pigem vastupidi. Meil pole vaja seda kohe hommepäev ära viia. Istume kõigepealt korraks maha ja arutame, kuhu me selle viime ja mis selle saatus saab olema,» lausus Paeveer. «Arutaks asja kõigepealt kohalike elanikega läbi. Ära tuleb see sealt viia, aga püüame siin mitte kirgi üles kütta. Ma arvan, et mõne nädala jooksul on see monument sealt läinud.»

Viimastel aastatel on kõrvalises kohas asuv monument olnud korras ja selle ümbrus hooldatud. Ametnikud kahtlustavad selles Vene saatkonna kätt, sest linnaosavalitsus pole monumendi juures midagi teinud.

Michal lisas, et Tartu on teinud hea algatuse teisaldamaks okupatsioonimonument Raadil ning et sama tuleks teha Tallinnas ja mujal Eestis. «Kasvõi punaväe tank T-34 Narvas, mille toru on Eesti poole. Selle tanki kohta kirjutab Eesti riiklik turismiinfo lehekülg Puhka Eestis: «Koht on kujunenud Ida-Virumaa, peamiselt Narva vastabiellunute üheks populaarsemaks peatuspaigaks, kus ümber kahuritoru sõlmitav värviline lint on saanud pulmarituaali üheks osaks. Tänu lintidele näeb sõjamasin ebaharilikult lustakas välja.» See tekst eri keeltes näitab, et korrastada ja deputiniseerida on vaja nii füüsilist kui virtuaalset sümbolite ruumi,» ütles Michal.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.