Meediavahi Pealinna podcastis lahkasid veebisaate „Aru pähe!” tegija Margus Kiis, Mihhail Vladislavlev ja Allan Alaküla Youtube´i rolli sõjaväljal ning nentisid, et Eestil on selle kaasaegse propagandasõja olulise kaitse- ja ründerelva kasutamise võimed välja arendamata. Selle strateegilise võimelünga vastu oleks abiks ka valimisteks valmistuvate erakondade juutubiseerumine.

Kiis leidis, et praeguses sõjapropagandas on mõlemal poolel Youtube´i roll varasemaga võrreldes järsult kasvanud. „Kanalina on see põhimõtteliselt avatud kõikidele osapooltele. Venes tegutseb lisaks rezhiimi toetavatele kanalitele ikka ka teisiti- ja isemõtlejaid. Omaette kategooria on muidugi Vene bot´id, robotkommentaatorid,” rääkis Kiis. „Ja Ukraina võimekus Vene propagandat peegeldada ja palle neile tagasi lüüa on sageli imetlusväärne. Omaette nähtus on nende presidendi nõunik Arestovitsh, kes annab kümneid intervjuusid päevas ja kelle esituslaadis on sõda muutunud külmaks kalkulatsiooniks, kus emotsioonidele jääb vähe ruumi.”

Vladislavlev pidas oluliseks Youtubi´i suunatust oma maa lojaalsele publikule. „Youtube on meediasõjas vaid üks relvaliik, nagu näiteks tank. Ainult sellest Venele Ukraina üle võidu saavutamiseks ei piisa. Omal maal, kus saab lisaks kasutada ka kõiki teisi meediarelvaliike nagu televisioon, raadio, ajalehed, võidab Venemaa meediasõja totaalselt. Ka Ukraina meedia on suunatud eelkõige kodumaale ja Läände ning seal ta võidab samuti totaalselt,” rääkis Vladislavlev. Tema meelest on vastaspoole mõjutamise võime aga mõlemal poolel väga väike.

Alaküla meelest sõjaolukorras sisuloome ka Youtube´is allutatud tugevale tsensuurile. „Üksikvõitlejate isetegevust me veebis enam peaaegu ei kohta. Kui midagi sellisena ka välja paistab, siis need on need sama „juhuslikud” nagu suvalises kõmulehes lavastatud paparatsofotod,” võrdles Alaküla.

Alaküla meelest võib lähinaabruse ja ka Eesti venekeelse inforuumi eripärasid arvestades meie institutsioonide, ühenduste, arvamusliidrite ja erakondade nõrk esindatus Youtube´is muutuda reaalseks julgeolekuprobleemiks. „Eesti erakondadest on praegu EKRE ainus, kes Youtube´is reaalselt jala maha on saanud. Neil pole haruldased ka kümnete tuhandete vaatamistega saated, samal ajal kui teiste parteide jaoks on see kanal paremal juhul koomas postkast kampaaniaklippide parkimiseks,” nentis Alaküla. Ta avaldas kummastust, et endast eriti tehnoloogiasõbralikku kuvandit loov Eesti200 on Youtube´is sama nõrk kui teised. „Paari aasta vanused klipid mõnekümne vaatamisega.”

Vladislavlev lisas, et EKRE jutuubi-lembust seletab nende ligipääsu puudumine nö traditsioonilisele meediale: „Ega neil ju palju meedia-alternatiive polegi.”

Kiis avaldas lootust, et ka teistel erakondadel jätkuks siiski oidu strateegiliselt olulise teabekanali hõlvamiseks.