„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Kõrghariduse tulevikus kolm varianti: kas riik maksab, maksavad tudengid või harime vaid eliiti (0)
19. mai 2022
Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. Foto: Scanpix

„Esiteks me ei suuda õppejõududele palka maksta,“ ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, kelle sõnul on kõrghariduse rahastuses täna kaks kriitilist kohta, kus kvaliteet kannatab.. „Ja teiseks see, et tudengid ei suuda õpingutele pühenduda, sest nad teevad liiga palju tööd. Meil kolm neljandikku tudengitest töötab üle 20 tunni, ehk siis võiks öelda, et kui nad oleksid töötajaid, siis nad pool oma tööajast tegelikult tegelevad millegi muuga.“

Valk ütles, et saab valida kolme variandi vahel. „Kas suur osalus kõrghariduses, mis on riigi poolt täielikult makstud ja sel juhul me räägime skandinaavia rahastusmudelist,“ sõnas ta. „Või me valime suure osaluse ja väikse kogumaksumuse, siis me peaksime rääkima sellisest Suurbritannia või Angloameerika mudelist, kus üliõpilased maksavad palju. Kui me valime, et kõrgharidus on tasuta ja kogumaksumus on väike, siis on see kõrgharidus eliidile, kus on väga vähe osalejaid.“

Valk selgitas ka seda, et töökohad muutuvad ja meil on vaja rohkem õpetada kõrgharidusega inimesi. „Meil on ka vaja erialasid laiendada,“ märkis ta. „Mitmekesisus, milliseid asju on vaja õpetada kasvab. Me ei saa õpetada vähemaid asju, et jätame hästi vähe valikuid. Anname inimestele võimaluse õppida suurtes laiades üksustes. Ja elukestva õppe või ümber- ja täiendõppe maht kasvab samuti. Meil ei piisa sellest, et me ükskord inimesi koolitame elu jooksul, vaid me peame neid kaks või kolm korda koolitama.“

Valgu sõnul on osalus kõrghariduses kasvanud kõikides riikides ja ka meie riigi huvi on, et see ka nõnda jätkuks. „Teiselt poolt on riikidel soov hoida oma tasuta kõrgharidust ja kolmas on see, et tegelikult ei tahaks raha juurde panna – tahaks kolm eesmärki korraga saavutada, aga võimalik on saavutada kahte eesmärki korraga,“ selgitas ta. „Saab valida, kas suur osalus kõrghariduses, mis on riigi poolt täielikult makstud ja sel juhul me räägime skandinaavia rahastusmudelist. Või me valime suure osaluse ja väikse kogumaksumuse, siis me peaksime rääkima sellisest Suurbritannia või angloameerika mudelist, kus üliõpilased maksavad palju. Kui me valime kaks viimast, et kõrgharidus on tasuta ja kogumaksumus on väike, siis on see kõrgharidus eliidile, kus on väga vähe osalejaid.“

Spetsiaalne kalkulaator aitab erinevaid stsenaariume läbi mängida

Selleks, et pakkuda analüütilist tuge kõrghariduse rahastamise debatis, on arenguseire keskus välja töötanud kõrghariduse rahastamise kalkulaatori.

Arenguseire keskuse eksperti Uku Varblase hinnangul ei ole mitmed rahastust puudutavad küsimused positivistlikult vastatavad. „Palju sõltub väärtushinnangutest, mistõttu on väga hea, kui on võimalik oma eelistuste põhiselt erinevaid variante läbi mängida ja see rahastamise kalkulaator paikneb arenguseire keskuse veebis,“ rääkis ta. „See on kõigile kättesaadav ja seal on võimalik siis oma eelistuste põhjal läbi mängida erinevaid variante.“

Selleks, et see kalkulaator natuke praktilisem tunduks, tutvustas Varblane juba kalkulaatoril läbi mängitud stsenaariume. „Me oleme läbi mänginud mõned stsenaariumid sellel samal kalkulaatori põhjal,“ ütles ta. „Ma möönan, et need on lihtsalt näidised – igaüks saab oma eelistustele vastava variandi panna sellel ise kokku.“

Kõrgkoolide tulude vaates tagab kõige kõrgemad tulud Varblase sõnul turupõhiste õppemaksude stsenaarium ja jätkusuutlik tasuta kõrgharidus. „Kui säilib see status quo, siis me jõuame 197 miljonini aastaks 2028,“ märkis ta. „Kui me rakendame selle kallima variandi õpilaste jaoks, ehk siis turupõhiste õppemaksude stsenaariumi, siis see tooks 137 miljonit eurot lisatulu kõrgkoolidele õppemaksude näol.“

Teine vaade on Varblase sõnul riigikulude vaade. „Siin me näeme, et aastaks 2028 on kõige suuremate kuludega seotud see stsenaarium, mis kannab nime jätkusuutlik, tasuta kõrgharidus – pisut üle 300 miljoni. „Üllataval kombel turupõhised õppemaksud, kus siis tegelikult tegevustoetuse kasv külmutatakse ja madalad õppemaksud, kus tegevustoetus kasvab edasi, on riigi jaoks sarnaste kuludega seotud,“ märkis ta. „Aga see selgitus seal taga on see, et kui me tahame tagada ainult neid õppelaene, kus õppelaenud on sissetulekust sõltuvad, siis sellega võib tekkida riigile täiendav suur potentsiaalne lisakohustus.“

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna nentis, et ühiskonnas on tekkinud selge arusaam, et kõrghariduse rahastamisega on probleeme ning muutusteta enam jätkata ei saa. „Muutusi on tarvis ja nüüd ongi küsimus, millised need muutused saavad olema,“ ütles ta. „Järgmise aasta kevadel on riigikogu valimised ja see on suurepärane materjal kõikidele erakondadele selleks, et disainida välja oma kõrghariduse rahastamise mudel, mida valijatele välja pakkuda.“

Lahendus peab olema jätkusuutlik ja tagama kõrghariduse kvaliteedi

Kersna hinnangul on erinevaid mudeleid analüüsides olulised kolm asja. „Esiteks ükstapuha, millise mudeli me võiksime valida, me peame lähtuma sellest, et kõrghariduse kättesaadavus ei väheneks,“ rõhutas ta. „Et noorte võimalus kõrgharidusse siseneda ei väheneks. Teiseks peab see rahastusmudel tagama kõrghariduse kvaliteedi ja kolmandaks on selle rahastusmudeli jätkusuutlikkus.“

Kersna nentis, et riik on kõrgkoolidega praegu patiseisus, kuna rektorid keelduvad halduslepingutele alla kirjutamast, sest olemasolevate vahenditega ei suudeta tagada seda, mida riik tegelikult sooviks kõrgkoolidelt saada. „Rektorid on öelnud, et järgmisel neljal aastal peaks kõrghariduse tegevustoetus kasvama 15 protsenti,“ märkis ta. „Ja see on ka kindlasti ettepanek, millega haridus ja teadusministeerium läheb riigieelarvestrateegia läbirääkimistele. Konkreetselt tähendaks see järgmisel aastal 25 miljonit eurot lisaraha. Aga ma ei taha leppida sellega, et me räägime taaskord ühe aastasest kasvust, vaid meie eesmärk peab olema pikaajaline kõrghariduse rahastamise kasv.“

Kersna kinnitas, et haridusministeeriumil ei ole ühe või teise mudeli osas mingit kinnisideed ega eelistust. „Mitte ükski mudel ei ole ideaalne,“ sõnas ta. „Kõikidel nendel mudelitel on omad plussid ja miinused ja see nõuabki suuremat ühiskondlikku kokkulepet, millise mudeli alusel me kõrgharidust jätkusuutlikult rahastame.“

Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja Raul Aron avaldas toetust ettepanekule kaaluda süsteemi, kus rahastusest osa sõltuks sellest, et millist eriala õpetatakse. „Töötukassa analüüsib seda, et milline on tööjõuvajadus lähitulevikus ja milline on ka pakkumine,“ märkis ta. „Tegelikult võiks süsteem heldem olla näiteks nende erialade puhul, mida on meil hädasti vaja ja siis nii-öelda mitte päris huviharidus, aga selline, mis ei ole niivõrd akuutne, et nende puhul oleks see omaosalus siis suurem.“

Kõige halvem variant oleks Aroni hinnangul see, kui üle 40 protsendil töötutest inimestest üldse erialast haridust ei oleks. „Sellest sõltub ka see, et kui hästi inimene ise elus hakkama saab,“ rääkis ta. „Kui hästi ta suudab oma osalust hariduses või mujal teenustes välja kanda ja kui hästi ta suudab edaspidi makse maksta ja pensionäre üleval pidada.“

Sissetulekust sõltuvad laenumaksed võivad tuua tagasi ümbrikupalga

Näiteks toodud mudeleid kommenteerides nentis Aron, et õppelaenusüsteem, mida saab tagasi maksta, arvestades lõpetanu sissetulekut, võib endaga teatud probleeme kaasa tuua. „See võib olla ümbrikupalka soodustav,“ ütles ta. „Natuke ka selliseid vastakaid stiimuleid on seal, et ma ei tahagi õppida seda eriala või ma ei taha võtta vastu seda töökohta, kui sellega kasvab hüppeliselt laenukoormus. Selles mõttes seal on vastuolulisi stiimuleid, aga iseenesest see õppelaenude suurendamine, omaosaluse suurendamine ja mitte ainult hariduses, vaid ka pensionides, tervishoius ja nii edasi, ma arvan, et see on möödapääsmatu.“

Tartu Ülikooli Rektor Toomas Asser rõhutas, et eelpool tabelis välja toodud baasstsenaarium ei saa kindlasti olla see, millega jätkatakse. „Ja igal juhul sõltumata sellest, mis versiooniga me edasi ka ei lähe, on vaja lahendada õppetoetuste süsteem, kuna olukord on ebanormaalne,“ lausus ta. „Meil ei ole hetkeseisuga alternatiivide vahel valikuid tehtud. Me teame kõikide taustasid, mida me oleme tõesti korduvalt ka arutanud, aga ühene positsioon on hetkel see, et meie lähtuksime sellest olemasoleva süsteemi võimendamisest, ehk siis niinimetatud tasuta kõrgharidusest. Riigipoolseid ootusi ei ole võimalik aga tänase rahastuse juures katta.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.