„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Sutt: Venemaa agressioon Eesti majandust kindlasti pikali ei löö (2)
19. mai 2022
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Foto: Mats Õun

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti hinnangul tuleb materjalide tarneraskuste ja tööjõupuuduse tõttu Eesti firmadel oma tegevust aasta jooksul ümber korraldada, samas on ta kindel, et Venemaa agressioon Ukrainas maailma ja seega ka Eesti majandust pikas plaanis rivist välja ei löö, kirjutab Tartu Postimees. 

Sutt märkis, et mõneti ollakse sõjast tingitud kriisiks valmistunud, sest juba koroonaaeg pani ettevõtteid oma tööd ümber korraldama. “Siis kolisid paljud ettevõtted tootmise Aasiast tagasi Euroopasse. Heaks näiteks on Ida-Virumaal tegutsev Silmet, mis toodab haruldasi muldmetalle. Vastus küsimusele aga on see, et Venemaa agressioon meid kindlasti pikali ei löö. Lühiajaliselt on keeruline, sest tarneahelad on vaja ümber korraldada, koroonaaeg pani juba inimesi mõtlema, aga metallid, väetised, teatud puidukategooriad – nendega on kindlasti keeruline,” ütles Sutt. 

Tema sõnul oli palgasurve juba enne suur, aga pikali ei löö ka see. “Euroopa Komisjoni prognoos näitab majanduskasvuks veidi üle nulli, Eesti Pank andis prognoosiks veidi alla nulli. Need on kõik vea piires,” ütles Sutt.

Tema sõnul on ehitusettevõtetel seis keeruline ning kindlasti on raske ka neil, kelle tegevus on energiamahukas. “Tee-ehitus on raskes seisus, on teada bituumeni puudujäägist ning neid tarneahelaid kiiresti ümber ei korralda. Lühiajaliselt on meie majandusel keeruline, kuid kui pikaajaliselt vaadata, siis Venemaa osatähtsus maailma majanduses on kaks protsenti, seega see ei löö maailma majandust uppi,” ütles Sutt. 

Võrreldes suure majanduskriisiga 2008. ja 2009. aastal on Eesti Suti sõnul praegu tervikuna tugevamas olukorras. “Toona kukkus ära väga palju nõudlust. Praegu on mure selles, kust leida töötajaid ja toorainet. Toon ühe näite tooraine teemal. Eesti on lubanud aidata Ukrainas Žõtomõri oblastit, mis on väga metsarikas piirkond, üks suurimaid puidu eksportijaid ja töötlejaid kogu Ukrainas. Kuna puidu tarneahelad Valgevenesse ja Venemaale on katkenud, võiksime sealt puitu importida hoopis Eestisse,” rääkis Sutt. 

Mis puudutab riigipoolset abi, siis praegu on Eesti läinud Suti sõnul seda teed, et Kredex ja EAS tegelevad ekspordinõustamisega, millega aidatakse leida uusi turge ja uusi tarneahelaid. “Kredexil on ka käendusmeetmed, mida pakkuda. Praegu on ettevõtetel rohkem abi vaja ümberkorraldamise ja tootearenduse asjus,” lisas Sutt. 

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kes keda
20. mai 2022 15:37
Vastastikuste majandussanktsioonide eesmärk on aga vastase majandus pikali lüüa.
Murelik
19. mai 2022 08:38
Hea oleks kui ei lööks aga isiklikult arvan, et otsestest mõjudest olulisem on kuhu areneb majandusolukord Euroopas laiemalt ja eelkõige meie peamistes partnerriikides, millest aga praegu on veel vara rääkida, kuigi erinevaid prognoose juba tehakse ja kahjuks mitte kõik need ei õheta lausoptimismist.