„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Investeerimisekspert: Finantsturg on nagu patsient, kes on pikalt olnud tilgutite all (0)
20. mai 2022
Foto: Scanpix

„Kasumid kipuvad olema täna pigem valdkondades nagu energeetika ja relvatööstust,“ sõnas Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas. „Need ei ole eetilised sektorid, aga maailm ongi natuke katki tänasel päeval. Finantsturg on nagu patsient, kes on pikalt olnud tilgutite all. Nüüd siis võetakse tilguti ära ja ta peab ise kõndima hakkama.“

Tänases olukorras sõltub investeerimise mõttekus Tanilase hinnangul ennekõike inimese teadmistest ja närvikavast. „Jätame hetkeks investeerimise kõrvale ja mõtleme üldse tarbimise peale – kui meil on siin hullud päevad Stockmannis või Kaubamajas, on ju terve linn kollaseid kilekotte täis ja hinnad on 30 protsenti või 50 protsenti all,“ tõi ta näiteks. „Kõik lähevad ostma, sest nad teavad, et nad saavad põhimõttelt sama raha eest rohkem kaupa. Aktsiaturul on põhimõtteliselt sama moodi.“

Kuigi Tallinna börs on Tanilase sõnul isegi suhteliselt hästi vastu pidanud, siis lääne börsid on kohati suisa 25 protsendilist langust näinud. „See on inimesi ära hirmutama hakanud ja mitte ainult inimesi, kes alles hakkavad investeerima, vaid ka professionaalid on rohkem mures,“ märkis ta. „Investeerida on kindlasti siis kõige parem, mida rohkem hirmu on turul – siis sa saad soodsama hinnaga. Mis aga asja keeruliseks siin teeb on see, et meil on siin aastaid ju pärituul olnud.“

Tanilas juhtis tähelepanu asjaolule, et kui tavaline majandustsükkel on umbes seitse aastat, siis meil viimane majanduskriis oli 2008-2009, ehk siis 13 aastat tagasi. „See majandustsükkel oli nii pikk ja meil suuri tagasilööke ei olnud,“ ütles ta. „Koroonakriis muidugi oli kaks aastat tagasi, aga see sai finantsturgudel suhteliselt kiiresti läbi tänu sellele, et tulid keskpankade stiimulid, võime seda rahatrükiks ka nimetada.“

Inflatsioon närib inimeste investeerimisvõimekust

Praegu on aga Tanilase hinnangul päris hull olukord, eriti kui vaadata inflatsiooni, mis on Eestis Euroopa kõrgeim. „Kui niimoodi hakata mõtlema, et kui paljudel inimestel üldse raha üle jääb igapäevaste kulutuste kõrvalt nagu toit, kütus, eluaseme kulud jne, siis väikeste summadega muidugi oleks nagu võimalik,“ sõnas ta. „Aga mida me soovitame, kuna on nii heitlikud ajad, siis mitte korraga seda raha ära investeerida, vaid teha seda regulaarsete maksetega ja seal ikka variante on.“

Tanilase andmetel pakuvad erinevaid lahendusi kõik Eestis tegutsevad pangad ning ka mitmed välispangad. „Kui me võtame kas või enda kodubörsi, siis seal põhimõtteliselt sa saad ju ilma tehingutasudeta toimetada,“ märkis ta. „Ka hoidmistasusid ei ole LHV-l ja Swedbankil ning nüüd vist SEB muutis ka oma hinnad soodsamaks väikeinvestorite jaoks. Aga sa pead ettevaatlik olema ja vaatama, et mida sa ostad ja Swedbank ise tõi aasta tagasi turule need Roburi fondid, seal põhimõtteliselt saab juba alates ühest eurost investeerida. See on igal juhul mõistlik, kuna hinnad on madalamad.“

Eestlaste lemmik varaklass on Tanilase sõnul viimased kümme aastat olnud kinnisvara, mis üldiselt on inflatsiooni vastu hästi kaitstud. „Poole aasta või aasta perspektiivis lähevad aga asjad selles mõttes veel hullemaks, et intressid hakkavad Euroopas üles minema,“ lausus ta. „Ameerikas me juba näeme seda ja kui need hakkavad üles poole minema, siis kallima raha hind hakkab kindlasti kulu suurendama nii neil, kes on eluasemelaenu võtnud või ka ettevõtetel, kes on laenu võtnud ja siis läheb kinnisvara pool keerulisemaks.“

Kas investeerida omal käel või osta teenust?

Üldjoontes on aga Tanilase sõnul kaks varianti – kas aktiivsed lahendused või passiivsed lahendused. „Aktiivsed lahendused on see, kus sa põhimõtteliselt ostad siiski kellelegi teenust,“ selgitas ta. „Kas see siis on Swedbank, LHV, SEB või mõni muu pank, kus sa usaldad enda raha mõne fondijuhi juhtida ja kui sa usaldad kellelegi fondijuhile, siis ta teeb kindlasti sellise hajutatud portfelli. Kui sa ostad kellegi teise teenust, siis sa maksad mingit aastatasu selle eest. Tavalisemad tasud jäävad ühe protsendi kanti aastas. Mõnel natuke rohkem, mõnel natuke vähem.“

Kui on aga soov ise oma portfelli kokku panna, siis tasuks Tanilase hinnangul veidi eelteadmisi koguda. „Õnneks on meil selliseid investeerimiskoolitusi päris palju,“ ütles ta. „Ma pean ütlema, et Tallinna börs on suurusjärgus 10 protsenti kukkunud. Seda on kaks korda vähem kui Euroopa või Ameerika turud, aga ikkagi inimestel on mure ja siis tasuks kellegagi rääkida või natukene arutada, mida siis osta.“

Tanilase sõnul küsitakse ka välismeedias professionaalide käest, et mida seal tehakse ja seal lähevad ka arvamused täiesti lahku. „Nii palju, kui on erinevaid inimesi, nii palju on ka arvamusi,“ märkis ta. „Tavaliselt sellistel aegadel, kus energia hind on nii kallis, on needsamad fossiilkütuste tootjad, kelle aktsiad on tõusnud päris palju. Ukraina ja Venemaa sõja tõttu on relvatootjate aktsiad tõusnud. Samas need ei ole eetilised sektorid, aga maailm ongi katki natuke tänasel päeval.“

Rohepööre on pikas perspektiivis hea valik

Pikaajalises plaanis on Tanilase hinnangul rohepööre väga hea variant, kuhu investeerida, aga seal võtab kõik veel aega. „Rohepööre pikaajaliselt on kindlasti super variant, eriti praegu ma vaatan, et kogu Euroopa tahaks Venemaast energiasõltumatuks saada, aga selle saavutamiseks läheb ikkagi, minu arvates kümmekond aastat ja rohkemgi,“ selgitas ta. „Sinna oleks vaja hästi palju investeeringuid, aga nendega on lihtsalt see mure, et päris paljud roheenergiaettevõtted ei teeni veel kasumit või teenivad vähe kasumit ja turud täna ei armasta üldse ettevõtteid, mis kasumit ei teeni.“

Kui inflatsioon on kõrge, siis tahetakse Tanilase sõnul kohe mingit kasumit saada. „Kasumid kipuvad olema täna pigem valdkondades nagu energeetika ja relvatööstust,“ nentis ta. „Võib-olla ka pangad on need, kes võiksid natuke võitma hakata ja kindlasti ülespoole lähevad. Aga nagu ma mainisin, et ka professionaalide jaoks on täna kindlasti viimase paari aastakümne keerulisim aeg – pole näinud enne sellist rahatrükki.“

Tanilas võrdles tänast finantsturgu patsiendiga, kes on pikalt olnud tilgutite all. „Nüüd siis võetakse tilguti ära ja ta peab ise kõndima hakkama,“ ütles ta. „Küsimus on, et kas ta nüüd hakkab kõndima ja võib-olla tal on ikkagi natuke mingeid ravimeid ja turgutamist vaja, et selline keeruline seis on kindlasti.“

Portfell olgu piisavalt hajutatud

Müügi osas tuleks Tanilase hinnangul vaadata üle oma portfelli hajutatus ning kui miski ikka hakkab und segama, siis tasuks see maha müüa. „Kui ikkagi öösel rahulikult enam magada ei saa, siis on kindlasti midagi valesti,“ lausus ta. „Aga siis peaks vaatama portfellile otsa, et kuivõrd hajutatud see on, nii riikide kui ka erinevate sektorite lõikes. Kui on liiga palju näiteks Eestis, siis on see oht, et kui peaks kriis edasi minema ja isegi kui ettevõtetel ei lähe väga hullusti, siis meil on nii väikesed ettevõtted, et piisab paarist suuremast müügiorderist ja hinnad kukuvad. Kui me vaatame kas või neid uusi esmaemissioone, mis meil on olnud siin alternatiivturul – need on väikesed ettevõtted ja hinnad on päris palju kukkunud likviidsuse pärast.“

Sektorite osas tasuks Tanilase sõnul samuti vältida liigset ühetaolisust. „Kui on liiga palju näiteks tehnoloogiaettevõtetes, siis kindlasti ma arvan, et võiks midagi müüa,“ märkis ta. „Üks asi mida kindlasti tasuks silmas pidada, on see, et kui on sellised kindlad asjad, mis isiklikus elus on tulemas siin paari aasta jooksul ja kuhu raha on kindlasti vaja, siis vähemalt kõik see raha ei tohiks kindlasti olla riskivarades.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.