"Praegune noorem põlvkond tunneb end liiga vabalt, teistega üldse ei arvestata. Ainult mina – mul on niimoodi mugav ja mind ei huvita, mis edasi saab."

Alicja Pajur, bussijuht
arvamus Isamaa tahtis sundüürnike raha järjekordselt tuuri panna (7)
20. mai 2022

Omandireformi aluste seadus võeti vastu 1991. aasta 13 juunil. Omandireformi reservfond loodi just selleks, et aidata sundüürnikke, kes omandireformiga kodust ilma jäid.

Varem olid nad korteri valdajad, sest tollaste seaduste alusel oli neile välja kirjutatud order ehk antud elamispinna kasutamise õigus piiramata ajaks. 1990-ndate alguses oli ju see omamoodi õnneloterii, kes said oma elamise erastada ja kes tõsteti meie riigi seaduste alusel tänavale, kuna kusagilt olevat omanik või tema sugulane välja ilmunud. Pärijate ringi laiendati ju mitmekümnel korral. Ilmus välja terve kaader „lehmalellepoegi“, kellest said uues Eesti Vabariigis jõukad kinnisvaraomanikud. Tänavale heidetud sundüürnike kannatuste vastu tundis tol ajal empaatiat Keskerakond ja selle juht Edgar Savisaar.

Kui poleks olnud inimesi, kes nendes majades, korterites elasid ja 50 aasta jooksul kinnisvara hooldasid, poleks neid hooneid enam olemaski. Välja ilmunud uutel omanikel oli ikka mõnus hooldatud kinnisvara omanikeks saada küll.

Kusjuures mõned aastad enne väljatõstmisi seisis kogu rahvas ühtsena Balti ketis ja laulis lauluväljakul, vabaks saades kadus paraku vennaarm ruttu. Värskes Eesti Vabariigi õigusriigis tehti mitukümmend tuhat perekonda kodutuks. Rahvas löödi lahku ja see vastasseis kahjuks kestab tänaseni.

Isamaa tahtsi sundüürnike rahaga tõllakuurid läikima lüüa

Tänavu 5. mail esitas Isamaa Riigikogus eelnõu, kus omandireformi reservfondist eraldatavale toetusele pidanuks saama kandideerida muinsuskaitsealadel asuvate tagastatud, kuid ehitismälestiseks mitte tunnistatud ajalooliste ehitiste omanikud. Sellekohane eelnõu lükati õnneks Riigikogus tagasi.

Selge see, et paljud muinsuskaitse objektid praegu lagunevad. Need on kui hundikurgud, mis vajavad raha, et neid hävingust päästa. Haldamisega kaasnevad omanikukohustused ja vara korras hoidmine. See pidi ju vara vastu võtnud omanikele teada olema. Aga nüüd tuli ka see seltskond omandireformi reservist raha taotlema. Selle asemel, et sundüürnikelt andestust paluda ja kannatusi hüvitada, tahtis Isamaa hoopis tõllakuure läikima lüüa!

Sundüürnike raske olukorra leevendamine on Keskerakonna valimislubadustes olnud veerand sajandit järjest. Üürnikud ootavad, et Keskerakond valitsusvastutust jagades nüüd oma näo nende poole pööraks.

Eksperdid tunnistavad ülekohut

Endistele omanikele ja nende pärijatele kuulunud hoonetes elanud üürnikke kui sotsiaalset gruppi ei koheldud omandireformi käigus võrdselt teiste riigile kuuluvatel pindadel elanud inimestega ja sellega tekitati suuri probleeme, öeldakse Erik Terki poolt juhitud ekspertgrupi uurimistöö analüüsis. Paraku on ekspertide arvamusega arvestamine meie poliitikute seas üsna tendentsil. Kui on kasulik, siis arvestatakse. Kui mitte, nagu näiteks sundüürnikele tehtud ülekohtu puhul, siis kasvab kui nõiaväel nahk kuulmiskanalite peale.

Kuhu kõike ei ole omandireformi reservfondi rahasid aastate jooksul pööritatud! Näiteks toetas 2000. aastal valitsus rahandusministeeriumi ettepanekut ja eraldas omandireformi reservfondist 1,5 miljonit krooni Ida-Viru maavalitsusele Narva-Jõesuu linna soojusmajanduse probleemide lahendamiseks vajalike remonttööde tegemiseks.

2009. aastal eraldas valitsus Sotsiaalministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile 3,72 miljonit krooni teise pensionisamba sissemaksete peatamise kulude katteks. 2013. aastal kuritarvitas Andrus Ansipi valitsus sundüürnikele mõeldud omandireformi reservfondi raha andes sealt 8,3 miljonit eurot laenu Estonian Airile! 2015. aastal otsustas valitsus eraldada toetusena omandireformi reservfondist Maa-ametile 750 000 eurot maareformi lõpuleviimisega seotud kulude katmiseks.

Korduvalt on sundüürnikele mõeldud raha soovitud jagada kirikutele. Umbes neli aastat tagasi sooviti sundüürnike raha jagada aga Kohtla-Järve kolemajade lammutamiseks, raha taheti anda Venemaale sõja käigus jäänud Petseri kloostrile jne. Õnneks pole sellised rumalused Riigikogu heakskiitu pälvinud.

Te näete, kui raske on praegu ukrainlastel, kes on sõja ajal kodust ilma jäänud. Aga sundüürnikke tõsteti välja rahu ajal Eesti kui õigusriigi seadustega.

Kommentaarid (7)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kalev Raud
8. märts 2023 10:45
Olen samuti sundüürnik, peagi 73-aastaseks saav raske nägemispuudega ja raske liikumispuudega. Minust sai sundüürnik 18. veebruaril 2002. aastal, kui mind sunniviisiliselt kirjutati elamispinnalt välja. Seega juba 21 aastat. Lähema nelja aasta jooksul pole kindlalt midagi muutumas.
ehitaja
23. mai 2022 18:51
Mustamäel valmib lähiajal saja korteriga teenusmaja eakatele. "Soovime sinna majja just neid inimesi, kel on raskusi liikumisega," ütles Laats h ttps://www.err.ee/1608606055/oiguskantsler-riik-ja-linnad-peaksid-aitama-uhistutel-lifte-ehitada h ttps://pealinn.ee/2015/05/09/soome-linnavarajuht-iga-kuues-helsingi-elanik-elab-linnakorteris/
omandireform 1921
22. mai 2022 09:12
https://spektrnews.in.ua/news/vot-tak-oni-i-zhili---pavlo-bondarenko/106528#gsc.tab=0 Lenin krabas endale vabrikant Savva Morozovi uhke villa ja sõidab imperaatorile kuulunud Delaunay-Belleville’ga. Šveitsi pangas on Lenini nimel 75 milj. franki.
tänapäev
21. mai 2022 15:11
Täna näeme imestusega, kuidas Eesti Vabariigi valitsus on ülejõulise õhinaga asunud hoolitsema sõjapõgenike eest, samal ajal likvideerides rahastamata jätmisega Üürnike Liidu kui Eesti kodanike organisatsiooni, kes võitleb aastaid oma riigi maksumaksjate õiguste eest elada oma kodus oma kodumaal. Millal meie ühiskond on nii üheselt välja astunud nende perekondade eest, keda sunniti ohverdama oma hoitud kodud – mitte mingisuguse vana õigluse taastamiseks, vaid ahnuse rahuldamiseks, eestlaste vara maailmale laiali jagamiseks ja turumajanduse rataste määrimiseks, peamiselt aga poliitilise pimeduse tõttu, mis asetas tiksuva pommi ka tulevaste põlvkondade turvalisuse alla siin Eestis. Meie ühiskond ei ole ühtne ja rebeneb mitmest kandist, kusjuures sundüürnikud on üks osa elanikkonnast, kes ei unusta neile osaks saanud katsumusi ja tuletavad seda kindlasti ikka ja jälle meelde. http://www.kodueest.ee/
kähku rikkaks
21. mai 2022 10:41
Kui võimule tuli Mart Laari valitsus ja ametisse pandi reformiminister Liia Hänni, hakkas omandireformi aluste seadus, lühidalt ORAS, kiiresti muutuma. Sellest seadusest sai varanduse teenimise tööriist. Tagastama hakati kõike, isegi võlgadega kaetud kinnistuid. Unustati hüpoteegid ja majade ehitamiseks võetud, kuid tasumata jäänud pangalaenud. Kiiresti hakkas laienema ka pärijate ring, jõudes absurdini Jaanus Betlemi seaduseparandusega, mida hakati nimetama lehmalellepoja seadusemuudatuseks. See oli tehtud ühe konkreetse suguvõsa jaoks, et ka kõige kaugem „lellepoeg" midagi saaks. Ühe ja sama hulga evp -de eest sai erastada luksuskorteri Toompeal või logudiku ääremaal.
ajalugu
20. mai 2022 20:14
Tallinnale oli toimunud juba mitu õhurünnakut, kuid 1944. aasta 9. ja 10. märtsi omad olid neist suurimad. Pommitamiste tagajärjel hukkus ametlike teadete kohaselt 757 inimest (586 tsiviili, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu. Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta, kirjutab Vikipeedia. Need 20 000 inimest tuli paigutada kuhugi elama ja tänapäeval nimetatakse neid ja nende järglasi sundüürnikeks. https://uueduudised.ee/arvamus/martsipommitamise-kaja-kolab-tanases-maailmas-tugevamini-kui-kunagi-varem/
stiilinäitaja
20. mai 2022 15:09
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele! Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel.