„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
neli miljardit kaitsekulutusteks Martin Herem: Eesti tulejõud suureneb järgmise nelja aastaga märgatavalt (0)
20. mai 2022
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. Foto: Scanpix

“476 miljonit lisaeuro eraldamise alus oli see, et võeti arvesse Ukraina sõja esimesi õppetunde. Ja teiseks eelduseks võeti siis, et selle täiendava raha eest oleksime suutnud järgmise kahe aasta jooksul ehk 24.-ks veebruariks 2024 Eesti kaitsevõimet tõsta teatud mahus. Järgmise nelja aasta jooksul on Eesti kaitsevõime ülalpidamiseks kui ka arendamiseks mõeldud peaaegu neli miljardit eurot. See on hästi tõsine ja suur maksumaksja panus Eesti kaitsevõime hoidmiseks ja arendamiseks,” ütles kaitseminister Kalle Laanet kaitseministeeriumi 2023–2026 arengukava tutvustades.

Kaitseministri sõnul on kaitsevõime tõhustamisel muuhulgas räägitud mitmikraketiheitjate hankimisest ja vastava sõjaväeüksuse loomisest, lisaks on päevakorral teise brigaadi mehhaniseerimine ja kõikide maakaitseüksuste täielik varustamine, mehitamine, väljaõpe ehk maakaitse täielik lahinguvalmidus.

“Kuna ehitushinnad on teinud tõsise hüppe, siis me ajatasime teatud objektide väljaehitamise ja õhutõrje ja keskmaa õhutõrjeosas on siis valitsuses kokku lepitud, et, me viime valitsusele juulis siis põhjalikud numbrit ja ajagraafiku, kuidas siis keskmaa õhutõrje võimekus Eestis tagada, aga me oleme kokku leppinud ka selle, et 2025. aastaks peaks see võimekus olemas olema. Võib-olla on võimalik keskmaa õhutõrjet natuke varem tarnida ka juhul, kui riik riigile tehingud toimivad kiiremini.

Kaitseliit kasvab 20 000-liikmeliseks

Aasta alguses sõjaväele eraldatud 340 miljonit oli Laaneti sõnul eelkõige mõeldud laskemoona soetamiseks ja kuna see otsus langetati enne sõda, siis saab selle raha eest rohkem laskemoona, kui pärast sõja algust saanud oleks, sest sõda on laskemoona hinda tõstnud.

“Hilisema otsusega eraldatav 476 miljonit sisaldab kaugtule võime tugevdamist mõlemasse brigaadi lisanduvate täiendavate liikursuurtükkidega,  lühimaa tankitõrjemahu suurendamist ja lisa lasemoona varumist. Ja kindlasti on märgilise tähtsusega, et Kaitseliidu poolt ette valmistatud maakaitseüksus peaks kasvama 20000 inimeseni,” märkis Laanet.

Hetkel on julgeolekuolukord Laaneti sõnul selline, et vabatahtlike huvi ühineda kaitseliiduga on suur. “See tähendab seda, et me peame kindlasti tagama neile nii isikukaitsevarustuse kui ka loomulikult väljaõpe. See on üks tõsine väljakutse. Ainuüksi 2023. aastal tõuseb Kaitseliidu ja maakaitserahastamise kogumäär üle 100 miljoni euro varasemalt planeeritud 47 miljoni asemel.”

Eesti tulejõud suureneb märkimisväärselt

“Kõige märkimisväärsem on see, et järgmise nelja aasta jooksul me suurendame oma tulejõudu nii võimsuselt kui laskekauguselt ja selleks soetatakse mitmikraketiheitjad,  mis peaksid olema meie relvastuses 2025-2026. aastal. Enne seda võtame meie relvastusse valitseva õhuründemoona niinimetatud loitering-­lahingmoona. Ja see peaks olema meil esimese võimekusena juba relvastuses 2024 aastal,” sõnas katiseväe juhataja Martin Herem.

“Lisaks sellele kiirendame K9 iseliikuvate suurtükkide projekti: 2024. aastal peaks meil olema 12 pluss 12 relva varustuses. Ja 2025-2026 siis juba 18. Ja nende hulka siis kindlasti tuleb lugeda ka laevatõrjeraketid, Nii, et ma julgen kokkuvõttes öelda, et teoreetiliselt võime me 2025. aastal lasta üle terve Eesti ja Eestist väljapoole ka, sõltuvalt muidugi sellest, kui väärtuslikud sihtmärgid leitakse,” lisas Herem.

“Ma arvan, et see on väga suur samm, et me tankitõrjet nii brigaadides kui maakaitses tugevdame, mis tähendab seda, et kui vastane suudab nii-öelda kaitsest läbi tungida, jõuda tõepoolest Tallinna alla, siis peab sellega arvestama, et teda põletatakse igal pool. Vahet ei ole, kas sa oled Türil, Pärnus või Paides. Ja vahet ei ole, kuskohas on brigaadid või liitlaste üksused. Maakaitseväe on alati olemas.”

Selleks, et maakaitseväele jaguks ka laskjaid, suurendatakse maakaitseüksusi 10 000 inimese võrra ning nende väljaõpetamine ja varustamine on suur töö.

Lühimaa õhutõrje hakkab Heremi sõnul paiknema üle kogu Eesti, kaitstes olulisi tegevusi jaobjekte.  “Peamiselt saab õhutõrje hakkama kopterite ja droonidega, mööndusega ka lennukitega. Lisaks sellele üks oluline asi veel õhuohuteavitussüsteem. See käib käsikäes kogu muu õhutõrje ja jõukaitsega, aga see peab jõudma ka elanikkonnani.”

Teine brigaad saab kaitseväe juhi sõnul 2026. aastaks mobiilseks, selle tarvis hangitakse 220 soomukit.  hangime 220 soomukit.

“Ajateenijate arvuga jõuame 26.-ks aastaks 4000-ni. Minu arvates on see väga tähtis, kuna meil on kohustuslik ajateenistusm et üle poole kutsealustest ka tegelikult jõuaks ajateenistusse. See omakorda parandab meil ikkagi märkimisväärselt värbamise võimalusi ja annab üldiselt ühiskonnale ka parema ettevalmistuse sõjaolukorraks.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.