„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
heeroldi jutud Millest räägib Ajaloomuuseumi näitus „Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu“? (0)
20. mai 2022

Heerold Jüri Kuuskemaa käis seekord ajaloomuusemi näitusega „Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu“ tutvumas, mis räägib koerast, inimesest ja nende ühisest pikast teekonnast. Millist toitu ei tohi koerale anda ja mitu koera elab Euroopas?

Heeroldi jutud viivad seekord ajarännakule inimese parima sõbra – koera jälgedes. „Siin on selle näituse kõige atraktiivsem osa kõige noorematele külastajatele,“ kirjeldas Kuuskemaa näitusel olevat Polla suurt koerakuuti, mille sees oli mitmeid koera kaisuloomi. „Näiteks üks minu lastelastest, kui ta sealt kaisukoeraga välja tuli, unustas oma kaasa võetud kaisulooma siia maha ja hiljem oli tükk tegemist, et seda tagasi saada.“

Suure kuudi kõrval on hulk kausikesi, mis osutavad sellele, millest on Polla ja teised koerad huvitatud. „Siin on liha- ja piimakauss ning isegi porgandid,“ rääkis Kuuskemaa. „Rääkimata muudest puu- ja juurviljadest. Siin stendi peal on kiri, millised toiduained koerale sobivad või millised ei sobi. Tuleb võtta plaadiga toidupilt ja panna see kaussi, kui roheline tuli põlema hakkab, siis järelikult sobib, kui hakkab punane tuli põlema, siis ei sobi.“

Kuuskemaa vaatas, kas porgandeid võivad koerad süüa. „Tuleb välja, et võivadki,“ ütles ta. „Siin on šokolaad, tavaliselt koertele ei anta šokolaadi, vaatame, kuidas sellega on. Süttib punane tuli, nii et ärge andke oma koerale šokolaadi.“

Valvekoertest gurmeekoerteni

Näitus „Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu“ räägib koerte ajalugu läbi aastatuhandete, ajast umbes 11 000 aastat tagasi kuni meie päevini. „Ülemaailmsele koerlusele vihjab maailmakaart, kus on märgitud ja näidatud põhilised koeratõud, mis on erinevates maailmaosades üsna erinevad,“ märkis Kuuskemaa. „Siin taustal võib sattuda natukene segadusse, sest sellel stendil on vähemalt 150 erinevat koeratõugu. Huvitav on siin vaadata ja otsida ülesse need koeratõud, kes on meie perekonnas olnud ja teisi, kes on eksootilised ja pole osanud isegi veel unes näha.“

Euroopas elab Kuuskemaa sõnul 88 miljonit koera. „Aga miks neid peetakse, toidetakse ja nende eest hoolitsetakse,“ küsib ta. „Siin on antud ka koerte erinevad liigitused. Ma ei näe siin küll ühte kõige esimest liigitust – valvekoer, aga sellele lähedale on karjakoerad. Nemad hoiavad kas lamba- või lehmakarja koos ning tõrjuvad hunte või ebasoovitavaid kahejalgseid.“

Näitusel on terve rida selliseid koeraliike nagu päästekoerad. „Nende hulka kuuluvad need, kes näiteks jalutavad pimedaid inimesi,“ lausus Kuuskemaa. „Praegu televisioonis, keda näeme kõige rohkem, on politseikoerad. Üks liik nendest on narkootikumikoerad, kes tabasid alles hiljuti tohutu koguse kokaiini. Ja osa on lihtsalt tõesti seltsikoerad, kes aitavad liikuda, sporti teha või lihtsalt koos aega veeta.“

Kuuskemaa lisas, et olemas on ka gurmeekoerad. „See koeraliik ei tulnud mul pähegi, aga siin on kirjas, et nemad haistavad trühvleid,“ rääkis ta. „Ja nagu te teate, on trühvlid hinnaline delikatess.

Hundist sai kodustatuna koer

Ürginimesed olid jahimehed, kütid, kalurid ja korilased, aga millalgi hakkasid inimesed metsloomi kodustama. „Nende hulka kuulus ka hunt, kellest sai kodustatuna koer,“ sõnas Kuuskemaa. „Meil Eestis on teada, et inimesed on siin pärast jääaega elanud umbes 11 000 aastat ja sama vanad on ka mõned hundi või koera hambad, mis on leitud Kunda Lammasmäe arheoloogiliste kaevamiste käigus.“

Näitusel võib kohata ka põrgukoera. „Siin on kujutatud ühte, kes küll hambaid lõristab ja tal on punased silmad, aga ta ei ole väga põrgulik ning hirmutav,“ tõdes Kuuskemaa. „Nii et ka Eesti folklooris on mõningatestki koertest peale põrgukoerte juttu.“

Aastate jooksul on loodud kunsti, mis on pühendatud koertele kui kunstikangelastele. „Fotograafia eelsel ajastul kujutasid koeri kõige enam zooloogid,“ lausus Kuuskemaa. „Nad jäädvustasid erinevaid liike, kvalifitseerisid neid nii, et neil olid terved koerte kataloogid nagu botaanikutel taimedestki. Teine koerte kujutamise ajend oli see, et jäädvustada eliidi lemmikloomasid.

Näitus „Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu“ on juba mõnda aega avatud Maarjamäe lossis Ajaloomuuseumi valdustes. „Kui teil tekib siin näitusel idee, et võtaks endale ka koera, siis tuleb arvestada sellega, et koera eluiga on 10 kuni 14 aastat,“ lisas Kuuskemaa. „Siis peate koeraga jagama eluaega ja ka armastust.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.