„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Barbi Pilvre Naiste palkasid mõjutavad vanemapuhkused, mis katkestavad karjääri ja seda on hakatud nimetama emadustrahviks (1)
20. mai 2022
Barbi Pilvre Foto Mats Õun

„Levinud on arvamus, et sooline palgalõhe tähendab vaid samadel ametikohtadel töötavate naiste ja meeste palgaerinevust ega mõisteta, et oluline on võrdlemisel silmas pidada naiste ja meeste sarnase vastutuse määraga ametite palgataset erinevatel elualadel,“ ütles TLÜ „Soolise palgalõhe vähendamise“ projekti 2019-2022kommunikatsioonijuht Barbi Pilvre

Eesti sooline palgalõhe on viimastel aastatel vähenenud peamiselt seoses miinimumpalga tõusuga, samuti seoses kultuuritöötajate, haridus- ja meditsiinitöötajate palkade tõusuga.

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2020. aastal 15,6% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 1,5 protsendipunkti. „Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 7,70 eurot ja meestel 9,13 eurot,“ lausus Pilvre. „Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuse (29,4%), mäetööstuse (26,1%) ning info ja side (24,1%) tegevusalal. Sarnaselt 2019. aastaga oli ka eelmisel aastal veonduse ja laonduse tegevusala ainus, kus naised teenisid meestest rohkem.“

Eesti 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär on üks Euroopa Liidu kõrgemaid. „Eurostati andmetel ületas Eestis 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär Euroopa 2020 strateegias seatud  naiste ja meeste 75% tööhõive eesmärgi 2017. aastal,“ lisas Pilvre.

2019. aastal jõudis Eesti naiste tööhõivemäär 76,3%-ni. 2020. aastal langes naiste tööhõivemäär 75,8%-ni, kuid on endiselt Euroopa Liidus üks kõrgemaid. 2020. aastal edestas Eestit ainult  Rootsi (78,3%). Leedu naiste tööhõive on Eestiga samal tasemel (75,8%).

2019 – 2021 aastatel on Tallinna Ülikooli  “Soolise palgalõhe vähendamise” projekti  raames valminud mitu uuringut, mis käsitlevad palgalõhe eri nurkade alt.

„Tuginedes 2014. aasta palgastruktuuri uuringule, kuhu oli kaasatud rohkem kui 125 000 inimese andmed, viisid REGE teadlased esmalt läbi soolise palgalõhe kvantitatiivse analüüsi, sooviga saada selgust, millised tegurid ja millises ulatuses selgitavad soolist palgalõhet,“ kirjeldas Pilvre. „Madalapalgaliste puhul oli võimalik ära seletada pea kogu vaadeldud lõhe ja keskmise palga puhul umbes pool.“

Meeste palgakasv on kiirem ja suurem

Kõrgepalgaliste puhul jäi suurem osa palgalõhest Pilvre sõnul kvantitatiivses uuringus selgitamata, ent sellele otsivad vastust projekti teised uuringud. „Vanuse lisandudes kasvab keskmine tunnipalk kõigil kuni 40 eluaastateni, mille järel hakkab taas langema,“ sõnas ta.

Meestel on palgakasv kiirem ja suurem, seega vanusega sooline palgalõhe suureneb. „Tunnipalga suurust seletasid nii naiste kui meeste puhul enim amet, ettevõtte tegevusala, inimese haridustase, maakond, kus ettevõte asub ja töötaja vanus,“ rääkis Pilvre. „Eesti suurt palgalõhet veavad kõrgelt makstud mehed, kelle palgataset ei suuda analüüsi kaasatud tegurid põhjendada.“

Kõrgema keskmise tunnipalgaga ettevõtetes on soopõhised palgakäärid tuntavamad kui madalama keskmise sissetuleku tasemega ettevõttes. „Kõige suurem palgalõhe (40%) on välisomanduses olevates ettevõtetes, kõige väiksem (14%) aga kohaliku omavalitsuse asutustes, mis on omakorda oluliselt madalam kui riigisektoris,“ ütles Pilvre.

Palgalõhe on suurem ettevõtetes, kus ka naiste osakaal töötajate seas on suurem. „Naiste palkasid mõjutavad vanemapuhkused, mis katkestavad karjääri ja seda on hakatud nimetama emadustrahviks,“ sõnas Pilvre. „Samuti hoolduskoormus perekonnas, mis langeb enamasti naistele (lapsed, vanemad, haiged jne).“

Palgalõhel on negatiivsed tagajärjed naiste eneseteostusvõimalustele

Sooline palgalõhe on üks olulisemaid soolise ebavõrdsuse indikaatoreid ühiskonnas. „See peegeldab sugude vahel ebaõiglaselt jagunenud kohustusi ja hüvesid ning seda naiste kahjuks,“ lausu Pilvre. „Soolise palgalõhe põhjused ning tagajärjed ei ole seotud vaid tööturul toimuvaga, vaid ka mitmete teiste eluvaldkondade ning sotsiaalsete probleemidega.“

Soolisel palgalõhel on negatiivsed tagajärjed naiste eneseteostusvõimalustele ja elukvaliteedile nii praegu kui ka tulevikus. „Kuna palga suurus mõjutab teisi sissetulekuid, näiteks tuleviku pensionit,“ selgitas Pilvre. „Sooline palgalõhe ei ole mitte ainult naiste, vaid ka meeste ja kogu ühiskonna probleem, see puudutab otseselt ka lapsi ning pere- ja soosuhteid ühiskonnas.“

Palgalõhe on Pilvre sõnul struktuurne probleem.2021. aastal valmis REGE palgalõhe kvalitatiivne uuring, mille käigus viidi läbi intervjuud ettevõtetes ning analüüsiti palgakogemuse lugusid,“ sõnas ta.Tööandjad, töötajad ja riigi esindajad olid teadlikud suurest soolisest palgalõhest ning pidasid seda valdavalt probleemiks.“

Pilvre ütles, et kõigi osapoolte seas esines eksiarusaamu soolise palgalõhe olemusest ja püsimise põhjustest. „Näiteks ei mõistetud sageli, et sooline palgalõhe püsib kaudse ja varjatud diskrimineerimise ja mitte tööandjate otsese, teadliku ja tahtliku tegevuse tagajärjel,“ lausus ta.

Ei märgata ebavõrdsust põhjustavaid asjaolusid

Kahtluse alla seati soolise palgalõhe mõõtmise metoodika. „Levinud on arvamus, et sooline palgalõhe tähendab vaid samadel ametikohtadel töötavate naiste ja meeste palgaerinevust ega mõisteta, et oluline on võrdlemisel silmas pidada naiste ja meeste sarnase vastutuse määraga ametite palgataset erinevatel elualadel,“ lisas Pilvre. „Tööandja võimalusi ja valikuid, et vähendada asutuses soolist palgalõhet, sageli ei nähta, vaid peetakse ametikoha palka tööturupõhiseks.“

Töötajaid peetakse sageli ka unikaalseks ega nähta isikuomaduste taga struktuurseid, ebavõrdsust põhjustavaid asjaolusid. „Meestele omistatud või maskuliinsed omadused on sageli enam väärtustatud,“ ütles Pilvre. „Naistöötajate poolt tehtavat rutiinset tööd, ilma milleta organisatsioon ei püsiks, sageli ei väärtustata.“

Palka juurde küsides, võib töö kaotada

Julgust palka juurde küsida peetakse tihti töötaja isikuomaduseks. „See, mis näib vaba valiku või isikuomadusena, võib olla kujunenud struktuursete asjaolude, sealhulgas ebavõrdsete soosuhete tulemusena,“ lausus Pilvre. „Näiteks üksikema „julgust“ palgatõusu küsida pärsib risk töökoht kaotada.“

Probleemiks on ka see, et organisatsioonides ei ole väljakujunenud palgaläbirääkimiste formaati ning initsiatiiv palga juurde küsimiseks on enamasti jäetud töötaja kui nõrgema osapoole kanda. „See olukord on ebasoodne just vähem tasustatud ja haavatavamate töötajate jaoks,“ lisas Pilvre.

”Soolise palgalõhe vähendamise” projekti uuringust selgus, et paljudel töötajatel puuduvad tegelikult palga juurde küsimiseks võimalused – palk on ette antud ning sellega tuleb kas leppida või otsida uus töökoht. „Sellisest olukorrast leivad end eelkõige madalamatel ametikohtadel rutiinsemat tööd tegevad inimesed, kelleks on tüüpiliselt naistöötajaid,“ rääkis Pilvre. „Kõrgematel positsioonidel on enam võimalusi palgaläbirääkimistesse astumiseks ning ka positiivse tulemuse saavutamiseks.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

täpsustaja
20. mai 2022 15:12
Mitte emadustrahv, vaid vanem1trahv.