„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Advokaadid: lähisuhtevägivalla ohvrid pole piisavalt kaitstud, Eesti on lähisuhtevägivalla osas Euroopa esinumber (0)
23. mai 2022
Foto Pixabay

Eesti advokaatide hinnangul ei suuda riik piisavalt kaitsta lähisuhtevägivalla ohvrite õigusi, selgub esmaspäeval avaldatud Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi raportist.

“Eesti on lähisuhtevägivalla osas Euroopa vaieldamatu esinumber ning kolmveerand Eesti advokaatidest peab ohvrite õiguste tagamist probleemseks või väga probleemseks,” tutvustas uuringu koostaja ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai tulemusi. “Advokaadid koos prokuröride ja kohtunikega näevad lähisuhtevägivalla juhtumeid lähemalt, kui avalikkus,” lisas ta.

Uuringust selgub, et  suurim etteheide riigile on, et sel pole vägivallatsejatest ei ülevaadet ega nende üle tegelikku kontrolli. Raskeid juhtumeid ei suudeta ära hoida. Pea sama tõsine puudujääk on võimetus tagada ohvritele vajalik toetus vägivaldsest sõltuvussuhtest väljumiseks ja iseseisvaks toimetulekuks. Uuringu järgi peavad pooled Eesti advokaatidest ohvrite õiguste tagamist probleemseks, veel veerand näeb sellega isegi väga suuri probleeme.

Lähisuhtevägivalda põhjalikult käsitlenud vandeadvokaat Tambet Laasiku kinnitusel peaks riik ohvrite kaitseks tegema palju rohkem. „Lähisuhtevägivalla ohvrid on erandlikus positsioonis ja vajavad kaitset ka pärast kuritegu,“ rõhutas Laasik. „Kaitset pole vaja üksnes vägivallatseja eest, vaid ka taastraumatiseerimise eest õigussüsteemis ja menetlustes.“

Uuringus leiavad advokaadid ka ülekaalukalt, et teise lapsevanema vastu vägivaldne inimene ei sobi last kasvatama ja talle ei tohiks laste hooldusõigust usaldada. Pettai sõnul on lähisuhtevägivald nii spetsiifiline kuriteoliik, et see vajab seadustes eraldi regulatsiooni. “Varjatud ja keerulist koduvägivalda ei saa lahendada ja menetleda samade meetoditega mis kõrtsikaklust,” rõhutas Pettai. “Ka meie õigusruum peaks lähisuhtevägivalla juhtumitele lähenema eraldi, nii et see kaitseks taasohvristamise eest ja julgustaks abi otsima.”

Eesti Avatud Ühiskonna Instituut uuris ligi 200 tegevjuristi, sh advokaatide, prokuröride ja kohtunike hinnanguid õigussüsteemi võimekusele lähisuhtevägivallaga kohaselt tegeleda. Küsitlusele vastas 61 advokaati.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.