„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
MURUKÕRBED ELAVAKS Istuta oma maja taha kurekellad ja moonid! (0)
23. mai 2022
Scanpix

Haljastajad rajavad linna esimesi lilleniite, mille õiterohkus ja värvikirevus pakuvad nii silmailu kui ka tööpõldu tolmeldajaile. Uuendatud heakorraeeskiri lubab nüüd linnas muu hulgas looduslikke niite.

Botaanikaaia aednik Tiina Marjapuu soovitab ka kortermajade juurde rajada muru asemel mitmekesisemaid alasid. “Näiteks külvata niidutaimi, mis meelitavad putukaid ja kus meeldiks elutseda siilidel,” lausus ta. “Püsikupeenar peaks olema selgepiiriline ja seal võib kasvatada ka tarbetaimi, näiteks münte. Mitmekesiste, nn Tootsi peenarde levik näitab, et inimestel on selge huvi oma majaümbrust kaunistada.”

Tallinnas niitmata muru pikkust enam ei mõõdeta. Kui varasem heakorraeeskiri kohustas kinnistuomanikku hoidma muru ja rohu kõige rohkem 15 sentimeetri kõrgusena, on nüüd kohustus hoida haljastus korras ja vältida maatüki võsastumist. Nõuete muutmine oli muuhulgas vajalik järjest sagedasemate suviste kuumalainete tõttu, kus intensiivselt niidetud murukamar sageli juurteni kõrbes.

Maja taga niidetakse liiga tihti

Linna looduskaitse juhtivspetsialisti Meelis Uustali sõnul võib nüüd murualasid niita ka harvem, näiteks kaks korda aastas. “See lubab taimede seemneil valmida ja nii võib mõne aasta pärast areneda isetekkeline lilleniit,” lausus ta. “Muidugi tuleb alati arvestada konkreetset kohta, väga käidavad paigad vajavad niitmist tihedamini.”

Botaanik-ökoloogi Anneli Palo hinnangul aitavad lilleniidud tasakaalustada liigivaeseid muruvälju. “Lilleniitude rajamine annab päevaliblikaile, kimalastele ja mesilastele õitsvaid õisi, mis on vajalikud tolmeldamiseks,” rääkis ta. “Madala muru sees seevastu saavad elada vaid sipelgad ja mullaputukad. Silma rõõmustavad ja aedades kirsse ja õunapuid tolmeldavad putukad vajavad selleks niidutaimi.”

Kui taim ei saa tolmeldada, jäävad tal seemned valmimata – ühegi taime eluiga pole lõputu.
Elurikkuse eest hoolitseb Palo ka oma koduakende all. “Kortermajas elades näen, et minu maitse jaoks niidetakse seal liiga tihti,” lausus Palo. “Seepärast olen oma rõdu all püüdnud hoida mitmekesisemat ja õiterohkemat ala, kus kasvab kibuvitsa ja metsikumaid taimi. See on koht, kus linnud saavad peituda ja putukaid otsida. Sinna olen paigutanud lindude jaoks pesakastigi.”

Aianduspoodidest võib osta spetsiaalseid niidutaimede seemnesegusid.
Lilleniite rajab nüüd ka linn ise, esimene neist tuli Putukaväila projekti raames Õismäele, sest uuringute järgi on just selles piirkonnas tolmeldajate liigirikkus kõige madalam. Linngi kasutas seemnesegu. Et see kasvumulda saaks, tuli senine murukamar koorida ning pind liivakihi ja lahjema kasvumullaga täita.

Mustamäe Haljastus AS tegevjuhi Maire Tilksoni sõnul on niitude seemnesegudes nii sinist, punast, oranži kui valget värvi taimi. “Hooldame praegu lilleniite Haaberstis ja Nõmmel,” rääkis Tilkson. “Haaberstis on kaheksa erikujulist peenart kujundatud lillede värvi järgi, kuid lilleniitudena võib rajada ka kirjusid peenraid. Hiiule raudtee ülesõidu lähedusse panime spetsiaalse seemnesegu mulda sügisel. Praegu on taimed veel väikesed ja märkamatud, kuid peagi hakkab lilleniidul õitsema näiteks moone, rukkililli ja saialilli – omamaiseid värvikirevaid taimi. Lilleniitude kasvu- ja hooldusaeg on umbes kaks aastat, täielik õiteilu tuleb välja kolmandal aastal.”

Esimene vaev tasub kuhjaga ära

Uustali sõnul kasvab lahjemal mullal värvilisem ja vähemate umbrohtudega taimekooslus. “Niit vajab aga külvijärgset rohimist, et vabaneda kiirekasvulistest prahitaimedest,” selgitas ta. “Need konkureerivad külvatud pioneertaimedega, kuid tolmeldajatele söögilauda ei paku.”

Haabersti lilleniidul kasvavad külmades sinivalgetes toonides põldjumika-kurekell ning soojades toonides vägihein-mesikas ja kuldvitsa-kerakellukesed. Taustataimede seemned on kogutud Pärnumaa niidult seguseemnena, koosnedes paarikümnest taimeliigist. Aasta tagasi külvatud lilleniidu arengut jälgitakse kahe aasta jooksul. Ligi 1300 m2 suuruse niidu rajamine aitab uurida, kuidas Eesti looduslikud niidutaimed linnakeskkonnas hakkama saavad ja tolmeldajate mitmekesisust mõjutavad.

TUROVSKI: Kirevad aasad võiks meil ulatuda Rocca al Mareni!

“Linnaniidud on unustamatud paigad, mis meelitavad igat liiki putukaid ja mesilasi,” lausus tuntud zooloog Aleksei Turovski.

Haabersti elanik, zooloog Aleksei Turovski pooldab lilleniitude külvamist igati. “See on väga hea mõte! Olen üliväga poolt,” rääkis Turovski. “Et niidud tolmeldajaid juurde toovad, on kindel. Olen varem näinud selliseid looduspäraseid lilleniitusid Šveitsis ja Tšehhimaal. Need on unustamatud paigad, mis meelitavad igat liiki putukaid ja mesilasi. Meil võiksid niidutaimed tulevikus kohati katta kogu Rocca al Mareni ulatuvat rohevööndi ala. Elurikkus on maksimaalne looduslikel piirialadel, mille hulka niidudki kuuluvad. Ja väga hea, kui meie lilleniitudel oleks ka mõned põõsad ja kivid, mis soodustavad näiteks kukeharja ja kassikäpa kasvamist. Hea tolmeldaja on angervaks.”

Toetus aitab kortermaja juurde niite luua
• Korteriühistu võib oma õuele rajada õitsvaid lillepeenraid ka linna toetusega “Roheline õu”. Tänavu läheb ühistute vahel jagamisele 44 000 eurot ja taotlusi võetakse vastu aasta ringi.
• Toetuse eest võib osta nii püsikuid, roni-, maitse- ja ravimtaimi kui puid ja põõsaidki. Samuti saab selle toetusega hankida näiteks peenrapiirdeid, geotekstiili ja istutusmaterjali nagu turvas ja muld ning paigaldada dekoratiivkive. Infot saab ja taotlust võib esitada aadressil https://www.tallinn.ee/Teenus-Projekt-Roheline-ou

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.