„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Kust võtta miljardid hoonete energiatõhususeks? (0)
23. mai 2022
Foto Ilja Matusihis

Juba mullu detsembris pani Euroopa Komisjon ette muuta hoonete energiatõhususe direktiivi ehk siis hakata maju kiirkorras energiatõhusaks renoveerima. Muuhulgas tahetakse kasutusele võtta kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid. Näiteks eluhooned ehk eramajad, ridaelamud ja kortermajad peavad kümmekonna aasta pärast olema vähemalt D-klassi energiatõhususega.

Paraku on aga olud vahepeal peadpööritava kiirusega muutunud. Koos sõjaga on ehitusmaterjalide ja tööjõu hinnad lakke kihutanud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvutuse järgi oleks uue tarvitusele võetava skaala järgi G, F ja E energiaklassis korterelamuid umbes kaheksa miljonit ruutmeetrit ja väike-elamuid kuus miljonit ruutmeetrit. Ainuüksi riigile läheks see lähikümnendil maksma kaks-kolm miljardit.

Iseküsimus, kuidas peaksid suured renoveerimiseks kuluvad summad kokku saama kõik eraomanikud. Kui professor Jarek Kurnitski ütleb, et kümme aastat tagasi vahetatud aknad on nüüdseks juba soojapidavuse mõttes iganenud, on tal muidugi õigus, aga eraomanikul jääb üle ainult kukalt sügada. Kuna komisjoni ettepanek on koostatud hoopis eelmises reaalsuses ehk enne Ukrainas käivat sõda, siis loodetavasti energiatõhususe direktiiv siiski ei karmistu. Olukorras, kus kogu ehitussektor vaevleb nii töötajate kui ka materjali puuduses, poleks hiiglaslik lisatöökogus nii lühikese ajaga tehtav. Isegi kui riigil ja eraomanikel oleks raha varnast võtta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.