„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Nälg algas ammu enne kriise (0)
23. mai 2022
Foto Pixabay

Kui seoses sõjaga räägitakse järjest enam toiduhindade kallinemisest, siis tegelikud põhjused asuvad palju sügavamal. Näiteks Ühendkuningriigi väljaandes The Guardian kirjutati, et nii Covidi kriis kui ka sõda Ukrainas on vaid toidukriisi jäämäe veepealne osa.

Nälg hakkas maailmas süvenema ammu enne neid kahte. Põhjuseks globaliseerumine ja toidu muutumine järjest enam börsikaubaks ja finantsinstrumendiks. Järjest suurem osa toidust on globaalfirmade käes, kes on aga kriiside puhul väga haavatavad, sest lüli lagunemine tähendab keti lagunemist.

Spekuleerimine ajab omakorda hindu üles. Maailma viljakaubandust kontrollib näiteks vaid neli suurettevõtet. Seega ei peaks sõda ühes riigis ja teise riigi suhtes kehtestatud sanktsioonid mitte kuidagi tähendama väga olulist toidupuuduse süvenemist. Ometi see nii justkui on. Märkimisväärne, et mullune nisusaak oli maailmas suurem kui kunagi varem. Samal ajal toidu hinna langusega kasvas aga alatoitluses inimeste hulk.

Kui 2005. a oli maailmas 811 mln alatoitluses inimest, siis aastal 2014 märksa vähem ehk 607 mln. Kuid suund muutus kahjuks juba 2015. aastal: 2020. aastaks elas maailmas taas üle 800 mln alatoitunu. Selle aasta number tuleb ilmselt märksa hullem. Seega süvenes maailmas nälg ammu enne Covidit ja sõda ning seda ei saa kriiside kaela ajada.

Lahendus on üks – võimalikult suur isevarustamine ja väiksem sõltumine globaalturgudest. Seega peaks toetama kodumaist toidutootjat ja püüdma kodumaise kauba hinda tarbija jaoks alla tuua.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.