„Kui mõelda, et ma hakkan investeerima siis, kui kõik on rahulik, siis sellist hetke ei kipugi tulema.“ sõnas Investor Kristi Saare. „Kui tuleb positiivne emotsioon, et kuulge nüüd läheb asi paremaks, siis börs tavaliselt tõuseb väga kiiresti ja siis tekib see tunne, et ma jäin ilma ja pean ootama seda järgmist langust.“

Saare sõnul valitseb turul hetkel olukord, kus investorid peaksid ostma, aga kaugeltki kõik seda ei tee, sest kardavad edasist kukkumist. „Mõnikord küsitakse, et kas ma peaksin ootama alustamisega paremat olukorda, aga tegelikult on väga hea, kui sa kohe alguses saad selle investori emotsioonide kiirkooli kätte, et ostad ja kukubki,“ ütles ta. „Palju keerulisem on see, kui sa alustad sellisel turul kus kõik muudkui tõuseb ja siis ühel hetkel mitme aasta pärast näed alles, et turg kukub – siis on emotsionaalselt palju raskem.“

Saare rõhutas, et samas ei tohiks kindlasti kohe kõiki oma sääste korraga turule investeerida. „Ikkagi hakkad väikeste sammudega regulaarselt, igakuiste ostudega näiteks minema,“ lausus ta. „Siis sa harjudki sellega, et turud liiguvad üles-alla. Jälgid natuke uudiseid, et lihtsalt hakkaks turutunnetus tulema. Investeerimist on hästi keeruline ainult paberil selgeks õppida, natuke tuleb raha mängu panna, siis hakkavad teadmised palju paremini külge.“

Praeguses olukorras võivadki turud Saare hinnangul veel langeda. „Kui me praegu vaatame suuri maailmaindekseid, siis turg on tegelikult kukkunud umbes 20-25 protsenti,“ märkis ta. „See ei ole suur kukkumine, kui oleks miinus 50 protsenti, siis võiks vaadata, et kas ta nüüd kukub rohkem, aga praegu ei ole üldse väga pessimistlik arvata, et kukub edasi.“

Ettevaatlik alustamine on olulisem kui perfektne ostuhind

See aga ei tähenda Saare sõnul, et praegu peaks turule sisenemisega viivitama. „Sest turuga on selline probleem, et kui ta ühel hetkel otsustab tõusma hakata, tõuseb tavaliselt hästi ruttu,“ selgitas ta. „Kui tuleb positiivne emotsioon, et kuulge nüüd läheb asi paremaks, siis börs tavaliselt tõuseb väga kiiresti ja siis tekib see tunne, et ma jäin ilma ja pean ootama seda järgmist langust. Pigem tasub hakata vaiksete sammudega minema. See on olulisem, kui see, et nüüd saaks kõige perfektsema ja parema ostuhinna.“

Tänane olukord reaalmajanduses on Saare sõnul väga keeruline ja ettevõtted on hädas, kuna kaup ei liigu ja see mõjutab loomulikult ka börsiettevõtteid ning mida rohkem inimesed maksavad küttearveteks raha ära, seda vähem jääb võimekust muid asju tarbida. „Paljud inimesed, kes läksid siin lähiaastatel turgudele, on läinud just sellepärast, et palgad on tõusnud ja elu on hea olnud – on jäänud rohkem raha üle,“ märkis ta. „Nüüd nende kulud hüppeliselt tõusevad ja inimestel ei ole seda raha enam üle. Kindlasti osad inimesed, kes on raha börsile pannud, on nüüd sunnitud selle välja võtma, selleks et olmekuludega hakkama saada.“

Investeerimist alustades on Saare hinnangul number üks soovitus see, et inimesed võiksid alustada kolmandast sambast, kuna seal teeb sisuliselt fondijuht kogu töö ära. „Sina lihtsalt kannad raha fondi,“ ütles ta. „Kindlasti ei ole vaja sellist aktiivset pangapoolset haldust ja mingit keerulisi kalleid fonde võtta. Tasub lihtsalt turul olevaid variante kasutada ja ei pea hakkama ise üksikaktsiaid valima. Pigem alustada klassikaliste, rahulike, pikaajaliste fondidega, see kipub toimima inimestel kõige paremini.“

Alustada võiks ka kulude vähendamisest

Saare rõhutas, et kindlasti ei pea ka kohe börsile tormama ning investeeringuks on ka sellised tegevused ja väljaminekud, mis järgmisel sügisel küttearveid või bensiinikulu vähendavad. „Kui aga keegi küsib, et kas praegu aktsiaid osta või oodata, siis vastus on alati, et osta,“ kinnitas ta. „Aga osta tükikaupa ja rahulikult ning 20 aasta pärast sa vaatad tagasi, et oi kui tore!“

Kui inimesel on aga soov investeerida mingisse kindlasse valdkonda, siis peab ta ennast Saare sõnul olema sellest ka väga hea ülevaade. „Mida kitsama investeeringuga tahad näiteks mingisse konkreetsesse valdkonda panustada, seda rohkem peab sul olema teadmisi,“ ütles ta. „Et neid ettevõtteid hinnata ja seda valdkonda hinnata.“

Tulevikus ootab meid ees rohepööre, kuid rohesektoriga on asjad Saare hinnangul pisut keerulised. „Tarbijad on need, kes ju tegelikult määravad, mis ettevõtetel läheb hästi ja kui tarbijad tarbivad jätkusuutlikke ja vastutustundlikke rohelisi tooteid, siis neil ettevõtetel, kes neid tooteid ja teenuseid pakkuvad, läheb hästi,“ selgitas ta. „See on selline kahesuunaline mõttekoht, et sa võid tahta raha sinna suunata, aga sa pead ka tarbijana tegema selliseid valikuid, mis seda sektorit toetaksid. Kui me mõtleme siin laiaplaaniliselt, kui vastutustundlikult inimesed tarbivad ja kui olulised neile rohetooted on, siis eks seal on natukene sein ka ees –  väga tihti on rohe- ja vastutustundlikud tooted, teenused ja kaubad veidi kallimad ja inimestel ei ole lihtsalt raha, et teha seda valikut. Rohe on kindlasti tulevik, aga nagu tulevikuga alati, suhteliselt ebaühtlaselt jaotunud.“

Mis oma eesmärki ei täida, mingu müügiks

Kuigi investeerides tuleb enamasti silmas pidada eelkõige pikemat perspektiivi, siis see ei tähenda Saare sõnul, et oma portfellist millegi müümine kindlasti halb oleks. „Müüa tasub asju siis, kui nad ei täida eesmärki, kui see investeerimisstrateegia ei ole välja mänginud või kui on mingi põhjus arvata, et see ettevõte näiteks ei taastugi,“ lausus ta. „Muidu selline paanikamüük, et äkki kukub, üldiselt kipub lõppema kehvasti.“

Pikema perspektiiviga investeerimisstrateegia on Saare sõnul vähemalt 5-10 aasta vahemikus. „Tulebki hakata selle koha pealt pihta, et mis on need asjad, mida sa 10 aasta plaanis tahad hoida ja ei taha hoida,“ märkis ta. „Sealt koorub väga ruttu välja, et kuule, ma pikaajaliselt sellesse asja või ettevõttesse ei usu ja mingite ettevõtete puhul sa tunnetad, et mulle ikkagi meeldib see, mida nad teevad. Praegu kinnisvara puhul on ka seesama koht, et pead mõtlema, kas see linnaosa on perspektiivikas või mitte.“

Saare rõhutas, et ebakindlaid aegu tuleb pidevalt ette. „Kui sa praegu ei hakka investeerima, vaid hakkad mingi aja pärast, siis 10 aasta pärast on järgmine kriis või ebastabiilne aeg,“ konstateeris ta. „See on paratamatus ja see käib investeerimisega käsikäes. Sellepärast investeerimine ongi raske, et sellistel ebakindlatel hetkedel on vaja jääda rahulikuks. Kui mõelda, et ma hakkan investeerima siis, kui kõik on rahulik, siis sellist hetke ei kipugi tulema.“