„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
videolugu Politseinik liikluskultuurist: Näiteks autojuht roolis olles sööb - ühes käes on hamburger, teises käes Coca-Cola ja küünarnukkidega juhib (0)
24. mai 2022

“Sel aastal on Tallinnas liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunud juba kolm inimest, nendest kaks olid jalakäijad. Ühel juhul toimus see selle tõttu, et jalakäija ise oli hooletu ehk punase tulega teed ületanud. Teisel juhul ei olnud autojuht foorituld tähele pannud ning oli sõitnud ülekäigurajal jalakäijale otsa,” ütles Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe.

Aastast aastasse on püsinud liiklussurmade arv Eestis suhteliselt samal tasemel, kuid mida toob tulevik, kui juhid ja jalakäijad tegelevad aina rohkem liiklemise ajal ka teiste asjadega. Statistika järgi juba rohkem kui pooled autojuhtidest meie seas kasutavad roolis olles telefoni.

Kuigi kõige sagedasemad liiklusõnnetused on niinimetatud parklakõksud, siis lubamatult sagedasti toimub Tallinna linnaliikluses, kus kiirused just liiga suured ei ole, ka õnnetusi, mis on lõpetanud inimese elu. Kes on sagedasemad eksijad – kas hooletud jalakäijad või tähelepanematud autojuhid?

Statistika ütleb meile, et Tallinna autojuhtidest 14,3% eiravad punast tuld. Eestis tervikuna jääb see 9% ligidale. Tallinna jalakäijatest eiravad punase tuld 11,75%. Eestis keskmiselt 8%. Mida siit järeldada – ikka seda, et autojuhid on pisut hooletumad kui jalakäijad ja seda eriti Tallinnas.

Sotsiaalmeedias suhtlemine viib õnnetuseni

Reeglite eiramine, kihutamine, joobes juhtimine, millegi muuga tegelemine – need on ja on alati olnud peamised liiklusõnnetuste põhjustajad. Sellele nimekirjale võib nüüd julgelt lisada ka ühe moodsa ajastu trendi – suhtluse sotsiaalmeedias. Küsimus on selles, kuidas käitub autojuht, kui oluline sõnum ilmub tema telefoniekraanile sõidu ajal.

Värskest Transpordiameti uuringust selgus, et viimase aasta jooksul on 66% ehk rohkem kui pooled meie autojuhtidest ühel või teisel viisil kasutanud sõidu ajal telefoni.

“Kui varasematel aastatel tuli uuringutest välja, et kõige rohkem tavatsetakse sõidu ajal telefoni kasutada helistamiseks ja kõnede vastamiseks, siis aina rohkem tulevad sisse ka teistsugused kõrvalised tegevused telefoniga nagu postituste lugemine, sotsiaalmeedia jälgimine jne,” nentis Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp. 

“Kui autojuhi pilk on telefoniekraanil ja midagi peaks juhtuma, siis isegi kui kiirus on väike, ta ei pruugi jõuda ikkagi piisavalt kiiresti reageerida. See on kohutav. Selliseid ja sarnaseid olukordi on ikka olnud. Näiteks autojuht roolis olles sööb – ühes käes on hamburger teises käes Coca-Cola ja siis küünarnukkidega juhib,” tõi näite Kullamäe

“Aina rohkem tuleb meil erinevaid virtuaalseid kanaleid juurde. Me võime mõelda ka näiteks nutikellade peale, mis ootamatult piiksuvad ja ka meie autod on juba nii targad, et nad ise on tegelikult kõrvalised seadmed. Autojuhtidel lasub kohustus mitte tegeleda sõidu ajal kõrvaliste tegevustega,” lisas Sepp.

Viis otsustavat sekundit

Uuringud näitavad, et kui juht tegeleb sõidu ajal kõrvaliste tegevustega, on tema pilk teelt kõrval keskmiselt viis sekundit.

“Meie liikluses tähendab see seda, et viie sekundi jooksul umbes seitsekümmend meetrit läbime me nii, et auto sõidab põhimõtteliselt ilma juhita. Sellises olukorras on väga-väga raske märgata, kui näiteks mõni laps tee peale jookseb,” rääkis Sepp. 

Ohtlike ja tiheda liiklusega ristmikke on Tallinnas mitmeid, eriti on neid kesklinnas. Näiteks Pärnu maantee ja Vineeri tänava nurgal teed ületades tasub olla eriti valvas, sest samaaegselt jalakäijale võib seal roheline tuli põleda ka autojuhile ja kuigi autojuhil eesõigust ei ole, siis kes teab, võib-olla mäest alla kihutades, parempööret tehes on ta viis sekundit vaadanud telefoni. Sedasama ristmikku ületavad igapäevaselt Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased, kes jooksevad koolimaja ja trammipeatuse vahet.

Tallinna Ühisgümnaasiumi direktori Mehis Paveri sõnul tema ainu ametiaja jooksul ei ole seal ristmikul õpilastega midagi tõsist juhtunud, kuid pidevalt hoitakse kätt pulsil. “Jumal tänatud, et seni on kõik hästi läinud! Siiski ma olen kuulnud, et mõnedki lapsed on käinud kapotil ära. Keegi küll viga pole saanud. Vähemalt ametlikku liiklusõnnetust pole toimunud või mitte igatahes minuni jõudnud. On läinud õnneks, aga see on nagu ikka pidev mäng tulega.”

Linnaliikluses on fooritule eiramine suurim probleem. Kuna seda ikkagi tehakse, siis jalakäijatel ja kergliiklejatel tasub üle tee minnes mitte hoida kapuutsi peas või kõrvaklappe kõrvas. Samuti mitte hoida pilku maas ning muidugi leida enda päevast paarkümmend sekundit, et jõuda üle tee rohelise tulega.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.